“Minu teadmata ei maandunud Bagdadis ka sääsk!”

Endise Saddam Husseini nimelise lennuvälja tsiviillendude julge­olekut korraldas üle aasta eestlane. Praegu valmistub ta samasu­guseks missiooniks rahutus Kurdistanis.

“Me olime iga päev tule all, sest lennuväli oli sisuliselt ainus kontakt välismaailmaga ja mässajad tegid kõik, et selle tööd häirida,” räägib alates 2006. aasta aprillist 14 kuud Bagdadi rahvusvahelise lennuvälja eriülesannetega konsultandina töötanud Andres Sepp (57).

Väheütleva ametinimetuse taha peitunud eestlase õlul lasus kõigi tsiviillendude julgeoleku tagamine varem diktaator Saddam Husseini nime kandnud aerodroomil.

See on esimene kord, kui läinud suvel suurema kärata kodumaale naasnud Sepp oma missioonist avalikkuses räägib. Töölepinguga kaasnes vaikimiskohustus – nüüdki jätab ta palju üksikasju kommenteerimata. “Kui seal pressiga suhtled, võidakse sind koju saata. Kaks lobamokka saadetigi minu silme all minema,” räägib julgeolekumees.

Kaheksa kuud kodus viibinud Sepp on praegu jälle stardivalmis, sest neil päevil on oodata kutset uuele missioonile. Seekord korda looma Kurdistani lennuväljal, mille nime ta turvakaalutlustel avalikustada ei soovi.

Vahetas Kabuli Bagdadi vastu

14 aastat kestnud lennunduskarjääri jooksul peagu kõigis Eesti lennufirmades töötanud Sepp teenis enne Iraaki sattumist firma Enimex lennuohutusnõunikuna ja vastutas ÜRO missioonidega seotud lendude eest Afganistanis, Sierra Leones, Kongos ning Ugandas. Kui Enimexil tekkisid probleemid siinse lennuametiga, otsis mõnda aega Kabulis elanud Sepp uut tööd.

Hoolimata muljetavaldavast pädevusest (tema CV räägib 14 kursuse läbimisest), Sepp kodumaal rakendust ei leidnud. “Eesti riik loobus mu teenetest,” nendib Sepp ilmse kahetsusega. “Ühel päeval leiti mind aga maailmast üles.” Samas jätab Sepp ütlemata, kes täpselt ta Bagdadi kutsus. “Psühholoogiliselt olin valmis minema, probleem oli ainult, kuidas naisele teatada,” muigab serblannaga abielus olev eestlane.

Sepa ülesanne oli olukorras, kus ümberringi käib sisuliselt sõda, luua mingisugunegi kord ja süsteem Iraagi tsiviillennunduse ning Bagdadi lennuvälja julgeolekuprotseduurides. “Kogu riigis polnud ühtki sertifitseeritud iraaklasest lennujulgeoleku spetsialisti ega ­Bagdadi lennuväljal ühtki rahvusvahelistele standarditele vastavat sertifikaati,” kirjeldab Sepp oma saabumist.

Igapäevaselt oli eestlase töö tagada ohutu reisijaliiklus lennuväljal, mis tavainimese jaoks oli ainus side välisilmaga. Päevas maandus-startis kuni 12 tsiviillendu. “Bagdadis ei maandunud ükski sääsk ilma minu teadmata,” lõõbib Sepp.

Ainus toimiv piiritagune regulaarne marsruut oli Royal Jordaniani liinilend Amman-Bagdad. Sellele lisandusid siseliinid ja tšarterid, mis viisid põhiliselt põgenikke ja haavatuid Kairosse, Damaskusesse ning Teherani. “Reisijate arv oli nagu Tallinna lennuväljal pärast Aerofloti lõppu,” ei taha Sepp täpseid numbreid avaldada.

Pool Bagdadi lennuväljast oli USA õhujõudude käsutuses, teine tavalendudeks. Enamik Eesti kontingenti väisanud prominente saabus Iraaki sõjaväelennukil. Kui lennuvälja perimeetrit valvasid koalitsioonijõud, siis terminal ja üks maandumisrada olid Sepa kuningriik. Lennuvälja nn steriilses tsoonis võisid relva kanda vaid Sepp ja neli tema kolleegi. Eesti turvabossi alluvuses töötas 35–40 meest, tema ihukaitse koosnes Nepalist pärit gurkhadest. “Maailma ustavaimad sõdurid,” kiidab Sepp.

Viimase kaitseliini komandör

Sepa vahetuse kestel said haavata kaks tema kolleegi – üks automaadikuuli, teine killu läbi. “Minu ajal inimesi ei tapetud,” hingab Sepp kergendatult. Oma silmaga nägi ta küll, kuidas üks rakett purustas kaks siseliini lennukit. Enamasti olid rünnakud siiski eestlase sõnul ohutud, sest tulistati Vene päritolu tehnikast ja sihtijad olid viletsad.

Rahast ei taha Sepp rääkida. Elukindlustuse kohta nendib, et see on karm. Just ohutuse tõttu elas Sepp mässajate sihikul olevast aerodroomist 800 meetrit eemal kõrbes asuvas laagris, üheksaruutmeetrises konteinermajakeses, kuhu mahtusid kõik mugavused, kaasa arvatud konditsioneer ja internet. “Aga astud välja ja õues on 55 kraadi kuuma ning skorpionid,” kirjeldab Sepp.

Suurem alaline stressiallikas kui kuumus või hulkuv püssikuul oli hoopis see, et iga pisiametnik tahtis olla VIP ja lennuvälja turvakontrollist mööda hiilida. “Nendega tuli jageleda iga päev. ­Saddami ajast oli sisse juurdunud, et seadus pole kõigile võrdne,” iseloomustab olukorda endine lennuvälja julgeolekuspets.

“Et ennetada pahade toimetamisi, tuleb olla targem ja kavalam kui vastane,” filosofeerib konsultant. “Meie töö on kaitsta inimelusid.” See tähendas, et tuli tagada reisijate ja laadungi täielik puhtus. Sepa sõnul oli tema sõna viimane, enne kui lendur võis mootori käivitada. “Siin ei ole õigust viga teha, sest pärast mind seda enam ei paranda. Ma olin viimase kaitseliini komandör.”

Vippide vedaja

• N-ö eelmises elus (1978–1992) oli Andres Sepp Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse autobaasi ekspluatatsiooniosakonna juhataja ja korraldas ning julgestas muuhulgas tähtsate riigitegelaste autokorteeže.
  
  

• Võimsaim neist oli 1987. aastal Mihhail ja Raissa ­Gorbatšovi kahepäevase Eesti-visiidi korteež. “Isiklikult võtsin Gorbatšovi ZILid Balti jaamas rongilt maha ja panin need pärast uuesti rongile,” räägib Sepp, kelle sõnul saabusid kaks identset 7,5 tonni kaaluvat masinat vagunis, mis nägi välja nagu tavaline reisivagun, kuid mille sees oli varjatud ja soomustatud garaaž.
  
  

• Erakordsete turvameetmetega visiidi kõige kurioossem fakt oli, et kohalikele saatjatele (ka Sepale) pandi pähe ühtmoodi karvamütsid – et võimalikul snaipril oleks raskem riigijuhti eristada.
  
  

• 1993. aastal tegi nooruses pedagoogilises instituudis kehakultuuri eriala lõpetanud ja mõnda aega võrkpallitreenerina tegutsenud Sepp pöörde ning õppis ümber lennundusjulgestuse spetsialistiks.
  
  

• Ta pole hiljem töötanud mitte ainult kõigis Eesti lennundusorganisatsioonides, vaid tema kirjutatud on mitmed lennundusjulgestust puudutavad dokumendid Eestis.
  
  

• Afganistanis vastutas Sepp lennuoperatsioonide julgeoleku eest, mille käigus veeti Enimexi lennukitel Afganistani valitsuse liikmeid, sh president Hamid Karzaid, ning Afganistani uut raha.