Iga osariik valib talle eraldatud arvu valijamehi. Kuidas see toimub, on sügavalt osariigi oma asi. Tegelikult pole USA põhiseaduses mingit kohustust, et seda peaks tegema otsevalimistel osariigi valijad. Näiteks Lõuna-Carolinas nimetasid 1860. aastani valijamehed hoopis osariigi seadusandjad.

Kaheteistkümnes osariigis on valimissedelitele kantud lisaks presidendikandidaatide nimedele ka neid esindama pürgivate valijameeste nimed. Pensylvannia osariigis valivad kandidaadid ise, kes täpselt saavad nende võidetud valijameestekohad. 32 osariigis saavad valijameeste nimed teatavaks parteide kohalike osakondade kongressidel.

Mingit sellist üritust, kus kõik 538 valijameest lõpuks kokku saavad ja presidenti valima hakkavad, ei toimu. Kogunetakse jällegi osariigiti. Ning valijameeste hääled loetakse alles jaanuaris.

Osariikidel on võimu niipalju, et pole isegi ühtset kandidaatide nimekirja. Kahel suurel parteil on praktikas lihtne oma presidendi- ja asepresidendikandidaat valimissedelitele saada, teistel ei pruugi see kõigis osariikides õnnestudagi.

Valijameeste kogu kasutamine USA presidendivalimistel toob küsimuse - aga mis siis, kui nad ei hääletagi selle presidendi poolt, keda rahvas tahtis?

See on täiesti võimalik. Teoorias on mõeldav, et Bushi poolt antud hääl muundub valijamehe kaudu Kerryks või Naderiks. Mõnes osariigis ongi igal valijamehel seaduslik mandaat hääletada ükskõik millise kandidaadi poolt. Kuid teisal loetakse ülejooksmist väärteoks, mõnel pool isegi kriminaalkuriteoks ning leidub osariike, kus see on lihtsalt ebaseaduslik, ent mitte karistatav.

USA ajaloost on valijameeste tempudest hulgaliselt näiteid.

1988. aastal vahetas Lääne-Virginia osariigi demokraatlik valijamees Margaret Leoch ära presidendi ja asepresidendi - selle asemel, et hääletada president Michael Dukakise ja asepresident Lloyd Bentseni poolt, toimis ta vastupidi.

Eelmistel valimistel 2000. aastal jättis pealinnast valitud demokraatlik valijamees Barbara Lett-Simmons hääle üldse andmata.

1968. aastal ei andnud vabariiklasest valijamees Põhja-Carolinast Lloyd W. Bailey oma hääli paarile Richard Nixon - Spiro Agnew, vaid toetas väikese USA Sõltumatu Partei kandidaate.

Taolisi juhtumeid on teisigi, ent kordagi pole ettearvamatult käitunud valijamehe hääl saanud tulemuses otsustavaks.

Miks ei muudeta USAs presidendivalimisi otsevalimiseks rahva poolt? Sellepärast, et see vajaks konstitutsiooniparandust, mille peaks heaks kiitma kolm neljandikku osariikidest. Kuid paljud väikesed osariigid ei taha seda. Sel juhul keskenduks kogu valimisvõitlus üksnes suurte keskuste häälte jahtimisele ja kandidaadid ei annaks näiteks kampaanialubadusi, mis huvitavad väiksemate osariikide valijaid.

Teoorias võib juhtuda ka see, et valijameeste hääletus jääb viiki. Siis valib presidendi Esindajatekoda.

Veel üks teoreetiline võimalus: presidendiks saab kandidaat, kellele anti üksnes 23 protsenti hääli. See juhtuks, kui kandidaate oleks ainult kaks ning need 23 protsenti hääli jaguneks võitja seisukohalt osariigiti ideaalsel moel.

Kasutatud allikaid: Alan R. Gitelson, Robert L. Dudley, Melvin J. Dubnick, "Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem", Houghton Mifflin Company, Boston; Wikipedia.