Mis maksab vabadus?
Iga päev pannakse Eestis toime kümneid kuritegusid. Nädalas registreeritakse keskmiselt tuhande kuriteo ringis. Märksa harvemini kuuleb avalikkus rõõmustavat uudist, et kuriteos kahtlustatav on vahistatud. Veel vähem on teada sellest, mis saab vahistatud kahtlusalusest edasi.
Üks võimalik variant on kautsjoni vastu vabastamine kuni kohtuotsuseni. Eestis on kautsjoni kohaldamine võrdlemisi haruldane, seevastu näiteks Ameerika Ühendriikides on vahistatu vabastamine kautsjoni vastu igapäevane nähtus.
Kautsjoni vastu on vabadusse pääsenud sprinter Marion Jones, korvpallur Scottie Pippen, räppar Busta Rhymes ja paljud teised kuulsused, kes kuritegudelt tabatud.
Mis asi on õigupoolest kautsjon
Kui kuriteos kahtlustatav soovib vahi alt vabaneda, et jätkata tööl käimist ja normaalset pereelu ning tegeleda tõhusamalt enda kaitsmisega, peab ta maksma riigile kautsjoni ehk suure summa raha. Summa kantakse kautsjoni küsimust arutava kohtu deposiitarvele ja kui raha on laekunud ning prokurör ei ole vabastamisotsust vaidlustanud, pääsebki kahtlusalune vabadusse.
Kautsjon toimib tagatisena, et vabanenu istungipäeval kohtusse ilmub ja uutest pahandustest (kuritegude toimepanemisest) hoidub. Kui ta kohtupidamist põhjuseta puudumisega ei takista ning uusi kuritegusid toime ei pane, tagastatakse kautsjon pärast kohtuotsuse tegemist. Sõltumata sellest, kas otsus on süüdi- või õigeksmõistev.
Kannatanutele (maksukuritegude puhul - riigile) kahju hüvitamist kautsjonisumma arvelt kehtiv seadus ette ei näe. Seda vaatamata sellele, et just kannatanu huve peetakse kriminaalmenetluse ja karistusõiguse prioriteediks number üks. Põhjus peitub selles, et sageli maksavad vahistatu eest kautsjoni n-ö kõrvalised isikud - advokaat, ema-isa, tuttav või hoopis allilma ühiskassa.
Tihti võetakse summa kokku saamiseks laenu. Õigusteadlased on seni olnud seisukohal, et kahtlustatava tuttav või sugulane on küll teretulnud oma rahaga vastutama, et kahtlustatav kohtust kõrvale ei hoiaks, ent kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine kautsjonisumma arvelt polevat raha omaniku suhtes õiglane.
Vähemalt Harju maakohtu esimees Helve Särgava arvab, et kui kautsjoni praegust regulatsiooni millegi poolest paremaks muuta, siis just kannatanutele kahju hüvitamise lihtsustamise suunas.
"Sest nagu ilmselt paljud väga hästi teavad - see, kui kohus on süüdlaselt mingi kahjutasu välja mõistnud, on üks asi. Raha kätte saamine aga hoopis teine asi.
Kohtuotsusega võib ju lehvitada, aga raha kättesaamist võib ootama jäädagi," kõlab Särgava põhjendus. "Muidugi on väga problemaatiline, miks peaks Jüri maksma kinni Jaani tekitatud kahju, ent teisalt - kannatanu huvides oleks see võimalus kindlasti. Usun, et see võiks olla arutelu koht..."
Ka justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja, kelle tööülesannete hulka kuulub kriminaalmenetluse seadustiku igapäevane parendamine ehk reaalse eluga kooskõlas hoidmine, leiab, et seda küsimust tuleks vähemalt väga põhjalikult analüüsida. "Võin hetkel öelda vaid niipalju, et otsesõnu pole niisugust ettepanekut keegi teinud, ent praeguse seaduse probleemide järgmisel arutelul võiks selle teema jutuks võtta küll."
Tõepoolest - kui riiki ei huvita, mis "trikiga" kahtlustatav saab kokku viie või kuue nulliga rahasumma, et vahi alt vabadusse pääseda, siis miks peaks riik südant valutama selle pärast, kas kannatanule maksab kahjud kinni vahetu süüdlane või mõni laenama soostunud heategija.
Probleem on olemas, sest nagu öeldud - kriminaalmenetluse olulisemaid eesmärke on kannatanu rehabiliteerimine.
Põhjustab pingeid
Ajalugu mäletab, et mõne eriti rafineeritud tegelase vahi alt vabastamine kautsjoni vastu on tekitanud pingeid kohtu ja uurimisorganite vahel. Näiteks kuus aastat tagasi, kui Tartu maakohus vabastas paarisaja miljoni krooni suuruse kahju tekitamises süüdistatud ekspankur Andres Bergmanni ühe miljoni kroonise kautsjoni vastu, ei hoidnud prokuratuur vabastamisotsust kritiseerides värve kokku. Prokurörid olid mures, et Bergmann võib Eestist jäädavalt kaduda või hakata võimalikke süütõendeid hävitama.
Aeg näitas, et prokuröridel oli vähemalt osaliselt õigus. Vabanenud Bergmann ei ilmunud mitmele kohtuistungile, ükskord näiteks teatas puudumise põhjenduseks, et viibib Saksamaal, kus on sattunud õnnetusse. Et tal aga polnud kohtu luba Eestist lahkumiseks, loeti seda kautsjoni tingimuste rikkumiseks ja mees võeti uuesti vahi alla.
Veel teravamalt kerkis kautsjonite teema üles 2003. aastal, kui kohus vabastas vahi alt Tallinnas kümneid autosid varastanud Ida päritolu mehed. Häälekalt protestis toona autovargaid küttinud politseišeff Marek Helinurm. "Me saame need mehed varem või hiljem uuesti kätte, kuid vahepeal jõuavad nad varastada kümneid masinaid," ütles Helinurm ja väitis, et autovargaid ajab vahistamine naerma, sest pätid teavad, et on kohe varsti uuesti vabaduses...
Suurem lärm puhkes 2002. aastal narkoparun Toomas Helini kautsjoni teemal. Ligemale tonni marihuaana salakaubavedu korraldanud mees vahistati 2002. aasta alguses. Septembris vabastas kohtunik Leo Kunman ta 1,5 miljoni kroonise kautsjoni vastu. Ringkonnakohus tühistas kautsjoni määramise, kuid Helini abikaasa kaebas omakorda Riigikohtusse. Raha jäi kuni Riigikohtu seisukohavõtuni maakohtu deposiidile kinni ja Helini esindajad tõttasid riigikohtunike otsust ära ootamata kohut ründama.
Helve Särgava sõnul lähtub kohtunik kautsjoni taotluse suhtes otsust tehes eelkõige poolte argumentidest, mis puudutavad kuriteo raskust, süüdlase isikut jms. Kui ühe poole argumendid jäävad nõrgaks, siis see peegeldub ka lahendis.
"Üldiselt pooldan rahalist tagatist kas või seepärast, et kriminaalmenetlused meil pahatihti venivad, kohtuprotsessid samuti. Õigusriigis võime aga eeldada nii süüdi- kui õigeksmõistvat otsust. Ma usun, et vähemalt siis, kui isik õigeks mõistetakse ja ta on kautsjoni vastu vabaduses olnud, saavad maksumaksjad kergendatult hingata. Sest õigeksmõistmisel tähendab iga vahi all oldud päev suuri väljamakseid riigi rahakotist."
Kuidas sünnib kautsjonisumma?
Seaduses on kirjas: kautsjoni otsustamisel arvestatakse kuriteo raskust, süüdlase isikut, tema varanduslikku seisundit, kuritegelikku tulu, kuriteoga tekitatud kahju, kriminaalmenetluse kulude suurust. Praktikas käib asi enamasti nii: kodanik X on näiteks viis miljonit krooni maksva narkokoguse salakaubaveo korraldamises kahtlustatuna vahi alla võetud.
Tema või tema kaitsja esitab kohtule taotluse kautsjoni vastu vahi alt vabastamiseks, märkides seejuures, et ta on valmis maksma miljon krooni kautsjoniks. Kohus kuulutab välja vastava istungi ja kohale ilmunud prokurör teatab:
a) et kahtlustatavat ei tohi mingil juhul vabastada, sest tema kohta on nii- või naasugused andmed, et ta põgeneb riigist, sest narkokuriteo eest võib mõista eluaegse vangistuse;
b) vabastada võib, kuid summa peab olema vähemalt kolm miljonit krooni, sest "kahtlustatava maja maksab 10 miljonit ja kõik neli autot vähemalt miljoni" ehk kahtlustatav on nii rikas, et miljon ei taga tema kohtusse ilmumist.
Esimene eestimaalane, kes pidi vabanemise eest välja käima seitsmekohalise summa, oli pankur Andres Bergmann, kes vahistati 2001. aastal. Kautsjon - miljon krooni - oli tolle aja tingimustes enneolematu, ometi kutsus vabastamisotsus esile prokuröride pahameele. Jäi ju kautsjonisumma väidetavalt kahjusummale ligi kahesajakordselt alla.
Bergmanni "rekord" püsis vaid pool aastakest. Juba 2002. aasta septembris vabanes kautsjoni vastu Toomas Helin. Vabaduses sai mees viibida vaid kaks nädalat, sest ringkonnakohus tühistas kautsjoni prokuröri nõudmisel.
Rekordid narkotuusade käes
Tänase seisuga on suurim kautsjonisumma, mis kohus on isikule määranud, kolm miljonit krooni või kui päris täpne olla, siis 3 000 190 krooni. Sellise summa tagatisel nõustus kohtunik Leo Kunman 2005. aasta mais vabastama mastaapset narkoäri ajanud Žan Glükmanni.
Prokurör Endla Ülviste protestis otsuse ning see tühistati enne, kui kautsjon jõuti tasuda. Tagantjärele ütleb Ülviste, et narkoasjades pole vahistamise asendamine kautsjoniga toimepandud kuritegusid arvestades harilikult põhjendatud ning kahtlustatava vabaduses viibimine - isegi kohtu määratud kautsjoni tagatisel - võib takistada kriminaalmenetlust.
"Kas mis tahes rahasumma on ikka piisav, et kahtlustatav ei läheks pakku? Näiteks Glükmanni puhul 6-15 aastat või eluaegne vangistus või kolm miljonit krooni? Vabadus on tõenäoliselt kallim kui mis tahes rahasumma," arutleb Ülviste.
Suurim tegelikkuses realiseerunud kautsjon on samuti seotud suure narkoäriga. Ekspressiski kolm aastat tagasi põhjalikku käsitlemist leidnud Tarmo Valingu juhtum päädis kohtuotsusega mullu maikuus.
Valing, keda muuhulgas süüdistati astronoomiliste uimastitooraine koguste Vietnamist ja Venemaalt Eestisse vedamise organiseerimises, viibis 2004. aasta sügisest alates neli kuud vahi all, vabanes 2,225 miljoni krooni suuruse kautsjoni vastu ja pääses lõpuks tingimisi vangistusega.
Endla Ülviste toob siinkohal ka näite, et alati ei vaidle isegi prokurör narkokuriteos kahtlustatava vabastamisele iga hinna eest vastu.
"Ühes narkoasjas kohaldas kohus kahtlustatavale kautsjoni summas 500 000 krooni, kaitsja taotles umbes poole väiksemat summat. Kuigi prokurör oli kautsjoni vastu, ei vaidlustanud ta seda, sest vanemad olid valmis poja vabaduse nimel pangalaenu võtma ja kautsjoni tasuma ning tundus, et kõnealusel juhul see vanemate võetud laen võib olla piisav tagatis."
"Antud juhul kautsjon õigustas ennast, sest käesolevaks ajaks on esimese astme süüdimõistev otsus, kautsjonit ei rikutud ja see tagastatakse otsuse jõustumisel."
Siiski toob prokurör esile ühe kautsjoni kohaldamisega kaasneva probleemi, öeldes: "Kuigi ka sel juhul oleks süüdimõistev otsus tulnud kiiremini, kui isikud oleksid olnud vangistuses, sest vabaduses kahtlustatavad väga tihti haigestuvad, nii ka seekord."
Ent alati pole haigus see, mis võib kautsjoni vastu vabaks lastud kahtlusaluse suhtes menetluse määramatusse tulevikku nihutada.
Nikolai Zaentchuk Ekspressis sügisel kirjeldatud "saatanlikust kingaparandusest" viibis vabaduses 84 000 kroonise kautsjoni vastu. Hiljuti aga selgus, et ta pani Soomes toime narkokuriteo. Nüüd ootab Eesti prokurör, millal Soome riik mehega eeluurimise teostab. Alles seejärel saab prokurör Eestis karistuse osas kokkuleppe kinnitada.
