Iga päev pannakse Eestis toime kümneid kuritegusid. Nädalas
registreeritakse keskmiselt tuhande kuriteo ringis. Märksa harvemini
kuuleb avalikkus rõõmustavat uudist, et kuriteos kahtlustatav on
vahistatud. Veel vähem on teada sellest, mis saab vahistatud
kahtlusalusest edasi.

Üks võimalik variant on kautsjoni
vastu vabastamine kuni kohtuotsuseni. Eestis on kautsjoni kohaldamine
võrdlemisi haruldane, seevastu näiteks Ameerika Ühendriikides
on vahistatu vabastamine kautsjoni vastu igapäevane nähtus.

Kautsjoni vastu on vabadusse pääsenud sprinter Marion Jones,
korvpallur Scottie ­Pippen, räppar Busta Rhymes ja paljud teised
kuulsused, kes kuritegudelt tabatud.
Mis asi on õigupoolest
kautsjon

Kui kuriteos kahtlustatav soovib vahi alt vabaneda, et
jätkata tööl käimist ja normaal­set pereelu ning
tegeleda tõhusamalt enda kaitsmisega, peab ta maksma riigile
kautsjoni ehk suure summa raha. Summa kantakse kautsjoni küsimust arutava
kohtu deposiitarvele ja kui raha on laekunud ning prokurör ei ole
vabastamisotsust vaidlustanud, pääsebki kahtlusalune vabadusse.
/>
Kautsjon toimib tagatisena, et vabanenu istungipäeval kohtusse
ilmub ja uutest pahandustest (kuritegude toimepanemisest) hoidub. Kui ta
kohtupidamist põhjuseta puudumisega ei takista ning uusi kuritegusid
toime ei pane, tagastatakse kautsjon pärast kohtuotsuse tegemist.
Sõltumata sellest, kas otsus on süüdi- või
õigeksmõistev.

Kannatanutele (maksukuritegude puhul
– riigile) kahju hüvitamist kautsjonisumma arvelt kehtiv seadus ette
ei näe. Seda vaatamata sellele, et just kannatanu huve peetakse
kriminaalmenetluse ja karistusõiguse prioriteediks number
üks. Põhjus peitub selles, et sageli maksavad vahistatu eest
kautsjoni n-ö kõrvalised isikud – advokaat, ema-isa, tuttav
või hoopis allilma ühiskassa.

/>Tihti võetakse summa kokku saamiseks laenu. Õigusteadlased
on seni olnud seisukohal, et kahtlustatava tuttav või sugulane on
küll teretulnud oma rahaga vastutama, et kahtlustatav kohtust
kõrvale ei hoiaks, ent kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine
kautsjonisumma arvelt polevat raha omaniku suhtes õiglane.

/>Vähemalt Harju maakohtu esimees Helve Särgava arvab, et kui
kautsjoni praegust regulatsiooni millegi poolest paremaks muuta, siis just
kannatanutele kahju hüvitamise lihtsustamise suunas.

/>“Sest nagu ilmselt paljud väga hästi teavad – see, kui
kohus on süüdlaselt mingi kahjutasu välja mõistnud, on
üks asi. Raha kätte saamine aga hoopis teine asi. Kohtuotsusega
võib ju lehvitada, aga raha kättesaamist võib ootama
jäädagi,” kõlab Särgava põhjendus.
“Muidugi on väga problemaatiline, miks peaks Jüri maksma kinni
Jaani tekitatud kahju, ent teisalt – kannatanu huvides oleks see
võimalus kindlasti. Usun, et see võiks olla arutelu
koht...”

Ka justiitsministeeriumi asekantsler Martin
­Hirvoja, kelle tööülesannete hulka kuulub
kriminaalmenetluse seadustiku igapäevane parendamine ehk reaalse eluga
kooskõlas hoidmine, leiab, et seda küsimust tuleks vähemalt
väga põhjalikult analüüsida. “Võin hetkel
öelda vaid niipalju, et otsesõnu pole niisugust ette­panekut
keegi teinud, ent praeguse seaduse probleemide järgmisel arutelul
võiks selle teema jutuks võtta küll.”
/>Tõepoolest – kui riiki ei huvita, mis “trikiga”
kahtlustatav saab kokku viie või kuue nulliga rahasumma, et vahi alt
vabadusse pääseda, siis miks peaks rii
k s üdant valutama selle pärast, kas kannatanule maksab kahjud kinni
vahetu süüdlane või mõni laenama soostunud
heategija.
Probleem on olemas, sest nagu öeldud –
kriminaalmenetluse olulisemaid eesmärke on kannatanu
rehabiliteerimine.

Põhjustab pingeid
/>

Ajalugu mäletab, et mõne eriti rafineeritud
tegelase vahi alt vabastamine kautsjoni vastu on tekitanud pingeid kohtu ja
uurimisorganite vahel. Näiteks kuus aastat tagasi, kui Tartu maakohus
vabastas paarisaja miljoni krooni suuruse kahju tekitamises
süüdistatud ekspankur ­Andres Bergmanni ühe miljoni kroonise
kautsjoni vastu, ei hoidnud prokuratuur vabastamisotsust kritiseerides
värve kokku. Prokurörid olid mures, et Bergmann võib Eestist
jäädavalt kaduda või hakata võimalikke
süütõendeid hävitama. Aeg näitas, et
prokuröridel oli vähemalt osaliselt õigus. Vabanenud Bergmann
ei ilmunud mitmele kohtuistungile, ükskord näiteks teatas puudumise
põhjenduseks, et viibib Saksamaal, kus on sattunud õnnetusse. Et
tal aga polnud kohtu luba Eestist lahkumiseks, loeti seda kautsjoni tingimuste
rikkumiseks ja mees võeti uuesti vahi alla.

Veel teravamalt
kerkis kautsjonite teema üles 2003. aastal, kui kohus vabastas vahi
alt Tallinnas kümneid autosid varastanud Ida päritolu mehed.
Häälekalt protestis toona autovargaid küttinud
politseišeff Marek Helinurm. “Me saame need mehed varem või
hiljem uuesti kätte, kuid vahepeal jõuavad nad varastada
kümneid masinaid,” ütles Helinurm ja väitis, et
autovargaid ajab vahistamine naerma, sest pätid teavad, et on kohe varsti
uuesti vabaduses...

Suurem lärm puhkes 2002. aastal narkoparun
Toomas Helini kautsjoni teemal. Ligemale tonni marihuaana salakaubavedu
korraldanud mees vahistati 2002. aasta alguses. Septembris vabastas kohtunik
Leo Kunman ta 1,5 miljoni kroonise kautsjoni vastu. Ringkonnakohus
tühistas kautsjoni määramise, kuid Helini abikaasa kaebas
omakorda Riigikohtusse. Raha jäi kuni Riigikohtu seisukohavõtuni
maakohtu deposiidile kinni ja Helini esindajad tõttasid riigikohtunike
otsust ära ootamata kohut ründama.

Helve Särgava
sõnul lähtub kohtunik kautsjoni taotluse suhtes otsust tehes
eelkõige poolte argumentidest, mis puudutavad kuriteo raskust,
süüdlase isikut jms. Kui ühe poole argumendid jäävad
nõrgaks, siis see peegeldub ka lahendis.

/>“Üldiselt pooldan rahalist tagatist kas või seepärast,
et kriminaalmenetlused meil pahatihti venivad, kohtuprotsessid samuti.
Õigusriigis võime aga eeldada nii süüdi- kui
õigeksmõistvat otsust. Ma usun, et vähemalt siis, kui isik
õigeks mõistetakse ja ta on kautsjoni vastu vabaduses olnud,
saavad maksumaksjad kergendatult hingata. Sest õigeksmõistmisel
tähendab iga vahi all oldud päev suuri väljamakseid riigi
rahakotist.”

Kuidas sünnib kautsjonisumma?
/>

Seaduses on kirjas: kautsjoni otsustamisel arvestatakse
kuriteo raskust, süüdlase isikut, tema varanduslikku
seisundit, kuritegelikku tulu, kuriteoga tekitatud kahju,
kriminaalmenetluse kulude suurust. Praktikas käib asi enamasti nii:
kodanik X on näiteks viis miljonit krooni maksva narkokoguse
salakaubaveo korraldamises kahtlustatuna vahi alla võetud.

/>Tema või tema kaitsja esitab kohtule taotluse kautsjoni vastu vahi alt
vabastamiseks, märkides seejuures, et ta on valmis maksma miljon krooni
kautsjoniks. Kohus kuulutab välja vastava istungi ja kohale ilmunud
prokurör teatab:

a) et kahtlustatav
at e i tohi mingil juhul vabastada, sest tema kohta on nii- või
naasugused andmed, et ta põgeneb riigist, sest narkokuriteo eest
võib mõista eluaegse vangistuse;

b) vabastada
võib, kuid summa peab olema vähemalt kolm miljonit krooni,
sest “kahtlustatava maja maksab 10 miljonit ja kõik neli
autot vähemalt miljoni” ehk kahtlustatav on nii rikas, et
miljon ei taga tema kohtusse ilmumist.

Esimene eestimaalane, kes
pidi vabanemise eest välja käima seitsmekohalise summa, oli pankur
Andres Bergmann, kes vahistati 2001. aastal. Kautsjon – miljon krooni
– oli tolle aja tingimustes enneolematu, ometi kutsus vabastamisotsus
esile prokuröride pahameele. Jäi ju kautsjonisumma väidetavalt
kahjusummale ligi kahesajakordselt alla.

Bergmanni
“rekord” püsis vaid pool aastakest. Juba 2002. aasta
septembris vabanes kautsjoni vastu Toomas Helin. Vabaduses sai mees viibida
vaid kaks nädalat, sest ringkonnakohus tühistas kautsjoni
prokuröri nõudmisel.

Rekordid
narkotuusade käes

Tänase seisuga on suurim
kautsjonisumma, mis kohus on isikule määranud, kolm miljonit krooni
või kui päris täpne olla, siis 3 000 190 krooni. Sellise
summa tagatisel nõustus kohtunik Leo Kunman 2005. aasta mais vabastama
mastaapset narkoäri ajanud Žan Glükmanni.

Prokurör
Endla Ülviste protestis otsuse ning see tühistati enne, kui kautsjon
jõuti tasuda.

Tagantjärele ütleb Ülviste, et
narkoasjades pole vahistamise asendamine kautsjoniga toimepandud
kuritegusid arvestades harilikult põhjendatud ning
kahtlustatava vabaduses viibimine – isegi kohtu
määratud kautsjoni tagatisel – võib takistada
kriminaalmenetlust.

“Kas mis tahes rahasumma on ikka
piisav, et kahtlustatav ei läheks pakku? Näiteks Glükmanni
puhul 6–15 aastat või eluaegne vangistus või kolm
miljonit krooni? Vabadus on tõenäoliselt kallim kui mis tahes
rahasumma,” arutleb Ülviste.

Suurim tegelikkuses
realiseerunud kautsjon on samuti seotud suure narkoäriga.
Ekspressiski kolm aastat tagasi põhjalikku käsitlemist leidnud
Tarmo Valingu juhtum päädis kohtuotsusega mullu maikuus.

/>Valing, keda muuhulgas süüdistati astronoomiliste uimastitooraine
koguste Vietnamist ja Venemaalt Eestisse vedamise organiseerimises, viibis
2004. aasta sügisest alates neli kuud vahi all, vabanes 2,225 miljoni
krooni suuruse kautsjoni vastu ja pääses lõpuks tingimisi
vangistusega.

Endla Ülviste toob siinkohal ka näite, et
alati ei vaidle isegi prokurör narkokuriteos kahtlustatava vabastamisele
iga hinna eest vastu.

“Ühes narkoasjas
kohaldas kohus kahtlustatavale kautsjoni summas 500 000
krooni, kaitsja taotles umbes poole väiksemat summat. Kuigi
prokurör oli kautsjoni vastu, ei vaidlustanud ta
seda, sest vanemad olid valmis poja vabaduse nimel pangalaenu
võtma ja kautsjoni tasuma ning tundus, et kõnealusel
juhul see vanemate võetud laen võib olla piisav
tagatis.”

“Antud juhul kautsjon õigustas ennast,
sest käesolevaks ajaks on esimese astme
süüdimõistev otsus, kautsjonit ei rikutud ja
see tagastatakse otsuse jõustumisel.”

Siiski toob
prokurör esile ühe kautsjoni kohaldamisega kaasneva probleemi,
öeldes: “Kuigi ka sel juhul oleks
süüdimõistev otsus tulnud kiiremini, kui isikud oleksid olnud
vangistuses, sest vabaduses kahtlustatavad väga tiht
i ha igestuvad, nii ka seekord.”

Ent alati
pole haigus see, mis võib kautsjoni vastu vabaks lastud
kahtlusaluse suhtes menetluse määramatusse tulevikku
nihutada.

Nikolai Zaentchuk Ekspressis sügisel kirjeldatud
“saatanlikust kingaparandusest” viibis vabaduses 84 000
kroonise kautsjoni vastu. Hiljuti aga selgus, et ta pani Soomes toime
narkokuriteo. Nüüd ootab Eesti prokurör, millal Soome riik
mehega eeluurimise teostab. Alles seejärel saab prokurör
Eestis karistuse osas kokkuleppe kinnitada.

1. 3 000 000 krooni. Žan Glükmann. Kohus küll määras talle kautsjoni, kuid prokurör vaidlustas selle ja ringkonnakohus jättis mehe vahi alla. Glükmann mõisteti tänavu veebruaris 11 aastaks vangi mitme narkokuriteo, sh ecstasy valmistamise eest. Temalt ja ta kaasosalistelt läbiotsimistel ära võetud narkootikumide tänavamüügi hind küündinuks 30 miljoni kroonini.

2. 2 222 500 krooni. Tarmo Valing. Korraldas ja rahastas suures koguses narkootikumide lähteaine valmistamist, hoidmist ja vedu Vietnamist Eestisse aastatel 1999–2003. Karistus: viis aastat tingimisi viieaastase katseajaga.

3.
1 500 000 krooni. Toomas Helin. Mõisteti süüdi tonni marihuaana Malawist Eestisse smugeldamise katses. Kauba väärtus ületanuks tänavamüügis 100 miljonit krooni. Karistus – kuus ja pool aastat vangistust. Vabanes ennetähtaegselt mullu sügisel.

4.
1 200 000 krooni. Vahur Blumfeldt.

5.–8.
1 000 000 krooni. Oleg Zarva. Blumfeldti ja Zarvat kahtlustati salakaubaveos ja maksukuritegudes. Esialgse kahtluse järgi teenisid Blumfeldt ning Zarva väärismetallijääkide salakaubaveoga mitme aasta vältel ligi 700 miljonit krooni ja tegelesid tulude legaliseerimiseks ulatusliku rahapesuga. Kahtlustuse järgi legaliseeriti suur osa rahast Eestis kinnisvara, luksussõidukite ja -esemete soetamisega. Ligi miljon dollarit paigutati legaalsesse äritegevusse, sealhulgas remonditi Lasnamäel asuv ööklubi Klondaik.
Mehed vabanesid kautsjoni vastu kevadel 2003. Oktoobris 2006 taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist oportuniteedi põhimõttel. Zarvalt ning kolmandalt kaasosaliselt Nikolai Strelkovilt mõisteti välja tsiviilhagi 1,7 miljonit krooni. Kui Blumfeldti kautsjon tagastati, siis Zarva jäi oma miljonist ilma, sest pani toime uue kuriteo – pakkus rahapesuasja ­uurijale altkäemaksu. Miljon jäeti riigituludesse.

5.–8.
Andres Bergmann. Pankrotistunud ERA Panga endine juht mõisteti süüdi ebaseaduslike tehingute tegemises, mis tekitasid pangale 214,4 miljoni kroonise kahju. Bergmann nõustus kokkuleppemenetluse käigus kolmeks ja pooleks aastaks vangi minema, ent vabanes ennetähtaegselt 2005. aasta lõpus.

5.–8.
Margo Kõrkjas. Teda ja ta äripartnereid Lauri Vitsutit ja Erik Jegersit kahtlustati kelmustes, millega tekitati kolmele firmale ligi kümme miljonit krooni kahju. 2006. aasta detsembris nõustus prokurör kriminaalasja lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel, sest nende vastu esitatud tsiviilhagidest oli loobutud.

5.–8.
Tanel Reimann. Kokaiinidiiler. Mõisteti neljaks aastaks vangi. Miljonilise kautsjoni tasus tema eest advokaadibüroo.

9.
950 000 krooni. Peeter Tamberg. Autoregistrikeskuse kunagise koostööpartneri OÜ Liivi Teenindus juht. 2003. aastal avastati, et firma pearaamatupidaja Malle Kram omastas üle 12 miljoni krooni, kandes ARK toimingute eest tasutud riigilõive mõne ettevõtte, oma isiklikule või poegade kontole. Tambergi süüdistati ametialases lohakuses – süüdistuse kohaselt sai Kram edukalt tegutseda selle tõttu, et Tamberg ei kontrollinud Liivi Teeninduse kontol raha liikumist riigilõivude osas ega seda, kas pearaamatupidaja Kram kannab kogutud riigilõivu täpselt ja õigel ajal üle. Mees mõisteti õigeks õnneliku juhuse tõttu. Esimese astme kohus mõistis ta küll süüdi, kuid ta kaebas otsuse edasi ja mõni nädal enne ringkonnakohtu otsust tühistati karistusseadustikust ametialase lohakuse paragrahv.

10.
850 000 krooni. Eduard Beilinson. Ärimees mõisteti 2005. aastal poolteiseks aastaks vangi mastaapse salakütuseäri eest. Koos Jüri Ranna ja mõrvatud Aleksandr Kolektoriga tõid nad Eestisse ligi 7000 tonni bensiini, jättes riigile tasumata ligi 49 miljonit krooni makse.

11.
820 000 krooni. Oleg Lvov. 1999. aastal sai Lvovist rekordkautsjoni maksja. Allilmaliidriks nimetatud mees anti kohtu alla süüdistatuna liikluspolitseile altkäemaksu andmises. Lisandus ka karistus püstoli ebaseadusliku omamise eest. Pääses tingimisi karistusega, sest tunnistas end süüdi.

12.
800 000 krooni. Rainer Järvlepp. Süüdistatakse maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises. Süüdistuse kohaselt esitas Järvlepp OÜ Skeleton käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi riigile käibemaksuna laekumata kokku 1,2 miljonit krooni. Asi on kohtus pooleli.

13.–15
. 750 000 krooni. Arvo Laksberg. Narkoärikas. Ootab Riigikohtult õigeksmõistmist.

13.–15.
Erki Aavik. ASi Werol Tehased eksjuhti kahtlustatakse ametiseisundi kuritarvitamises, omastamises ja rahapesus. Ta vahistati 2006. aastal ja viibis üle kahe kuu vahi all. Pärast vabanemist sõitis TÜ Mereinstituudi merekeskkonna uurimisega tegeleva delegatsiooni koosseisus Mehhikosse.

13.–15.
Boriss K. Kahtlustatakse üle 7 miljoni kroonises käibemaksupettuses. Kohtueelne uurimine käib, prokuratuur detaile ei avalda.

16.
700 105 krooni. Ruslan Väli. Kolm aastat tingimisi. Tallinna Tolliinspektuuri peainspektor, võttis aastatel 2003–2004 Muuga sadamas tolliinspektorina töötades korduvalt pistist.

17.
660 000 krooni. Vassili Satšuk. Kurikuulus Ida-Viru gängster on kodukandis kohtu all süüdistatuna 2,6 miljoni krooni eest kütuse väljapetmises. Põhja prefektuur kahtlustab teda ka kindlustuskelmuses, s.o autovarguse lavastamises.

18.–20.
650 000 krooni. Vahur Jegorov. Jegorov mõisteti süüdi maksuameti juhtivtöötajale Kristi Pajule altkäemaksu pakkumise katses. Kuigi ringkonnakohus leidis kuriteo matkimise jälitusprotokollide põhjal, et Jegorovit provotseeriti jõhkralt ja asetati olukorda, kus tal polnudki muud võimalust kui altkäemaksu pakkuda, leidis Riigikohus, et arvestamata jäeti Jegorovi kehakeel – see andis aluse mees süüdi mõista. Jegorov veetis peagu aasta vanglas.

18.–20.
Kazbek Magomedkerimov. Autovaras. Kuulus kümneliikmelisse varaste ja kelmide jõuku, kes pihta pandud kalleid autosid Venemaale müüs. Menetlus lõpetati tema osas oportuniteedi printsiibil.

18.–20.
Victoria de Luna Montas. Rekordiomanik naiste seas. 2005 mõistis kohus talle kokaiiniveo eest kolm aastat tingimisi.

21.
648 000 krooni. Oleg Safjankov. Kevadel 1997 sai Läti-Norra ühisettevõte Varner Baltija telefoni ja e-posti teel pommiähvardusi, kus end terrorist Viktoriks nimetav mees nõudis miljonit dollarit. Terrorist Viktor ähvardas hakata kauplustes toiduaineid mürgitama. Mais leiti Riias Dressmani kaupluse riietusruumi peegli tagant pomm.
Politsei tabas väljapressimistes kahtlustatava miilitsakooli lõpetanud väikefirma juhi Safjankovi 1997 Ikla piiripunktis. 648 000 krooni suuruse kautsjoni vastu ostis naine mehe eeluurimise ajal vabaks, ent ta võeti uuesti vahi alla, kui ilmnes, et ta on mõjutanud tunnistajaid ja kohtutoimikust on žiletiga välja lõigatud kahe tunnistaja allkirjad.
Kohus mõistis mehe seitsmeks aastaks vangi. Ta vabanes enne tähtaega, kuid katseajal põgenes Suurbritanniasse. 2005 sai uue kriminaalkaristuse – rahatrahvi pangakaartide kopeerimise seadeldise valmistamise eest.

22.–25.
600 000 krooni. Giovanni Sposato. “Raudtee-erastaja” vahistati kahtlustatuna pruudi vanemate ukse süütamises ja tapmisähvarduste tegemises. Nädalapäevad pärast vahistamist tunnistas ta kuriteo üles. Vahi all viibimise ajal kuulas mehe üle ka Kapo, kes tundis huvi tema suhete vastu Vene luurega. Kohus karistas teda rahatrahviga.

22.–25.
Valdo Kulla. Korraldas koos Indrek Vürstiga 1995. aastal relvade salakaubavedu Poolast Eestisse. Kohtupidamine venis ja venis, kuni 2005 lõpetati kriminaalasi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Nii Kulla kui ka Vürst pidid maksma riigituludesse
250 000 krooni.

22.–25.
Jevgeni Sitnik. Põhjustas 1998. aasta suvel autoröövi käigus ettevõtja Raine Rinaldo surma. Sitnik lõi endisele sportlasele rusikaga näkku, too kukkus kuklaga vastu kõnnitee äärt ja kaotas
teadvuse. Kuklamurruga kaasnenud ajuturse nõudis mehe elu. Sitniku karistus – seitse aastat vangistust.

22.–25.
Mikk Seger. On kohtu all süüdistatuna kolm inimelu nõudnud autoavarii põhjustamises.

26.
530 000 krooni. Andrei Jermolajev. Vahistati aprillis 2001 rohkem kui 100 grammi heroiini omamises kahtlustatuna. Vabanes juunis kautsjoni vastu, oktoobris mõistis kohus talle viis aastat tingimisi.

27.
512 500 krooni. Roland Lees. Pärnu ettevõtjat Leesi süüdistati 9 miljoni kroonini ulatuvates maksupettustes. Ta vahistati 1999, vabanes kautsjoni vastu, ootas kolm aastat kohut, 2002 võeti uuesti vahi alla ja ootas kohtuotsust kuni 2004, mil mõisteti kolmeks ja pooleks aastaks vangi.

28.
503 500 krooni. Kelmid ML ja RV müüsid ühele Inglise firmale variisikute kaudu olematuid mobiiltelefone. Said ettemaksu 1,4 miljonit krooni. ML oli üle kolme kuu vahi all ja sai kaks aastat tingimisi.

29.–32.
500 000 krooni. Jaan Mugra. Vahistati 2002. aasta mais ühe maksuasja uurimise käigus. Pääses kautsjoni vastu vahi alt. 2005. aasta 21. aprillil lõpetas maksu- ja tolliameti uurimisosakond Mugra suhtes kriminaalmenetluse ning talle määratud kautsjon tagastati.

29.–32.
500 000 krooni. Maksim Sestrem. Autovaras. Näppas 2003 Järve selveri kohvikus ärimees Vahur Blumfeldti jope taskust autovõtme ja varastas miljon krooni maksva Mercedese. Oli kolm kuud vahi all ja pidi veel kolm kinni istuma, lisaks 7 kuud tingimisi. 2005. aasta sügisel murdis Sestrem sisse rallisõitja Markko Märtini eramusse, kust varastas 600 000 krooni eest asju. Muuhulgas varastas ta Märtini Subaru võtme ja sõitis autoga minema. Sama aasta detsembris varastas ta Robert Lepiksoni Porsche Cayenne’i. Praegu istub vangis.

29.–32.
500 000 Sergei Halquist. Aitas peita üht varastatud Subarut. Pääses rahatrahviga.

29.–32.
500 000. John Aso. Nigeerlane Aso aitas 2000. aasta jaanuaris kaasa kokaiini salakaubaveole Venezuelast Eestisse ning organiseeris ja juhtis sama aasta veebruaris ning juunis narkoainete salakaubavedu. Ta tegi kokaiini Eestisse smugeldamisel koostööd tartlase Tarvet Vaigu ja teise nigeerlase Mike Emelaiga. Kautsjonisummat kokku ei saanud, veetis 10 kuud vahi all, mis loetigi tema karistuseks. Lisaks sai kaks aastat tingimisi.

33.
Vladimir Živolup. 480 000. 2002 mõisteti Novosibirski kuritegeliku grupeeringu juhiks tituleeritud mees kuue padruni ja 50 grammi heroiini hoidmise eest viieks aastaks vangi. Mõnedel andmetel määras allilma ühiskassa ta Murru vangla “juhiks”. Uuesti kerkis ta nimi esile 2006 sügisel seoses Murru vanglas aset leidnud tapmisega. Teda kahtlustatakse peksmisele kihutamises. Vabanes kautsjoni vastu märtsis 2007.

34.
414 000 krooni. Elvis-Marko Pappel. Narkoärikas. Tegeles 2000 sügisel amfetamiini müügiga ja vahistati pärast seda, kui “müüs” ligi kilo amfetamiinisegu ja 1000 ecstasy tabletti kuritegu matkinud tipp-politseinik Eerik Heldnale. Viibis vahi all kolm nädalat ja pääses kohtus tingimisi karistusega – kuus aastat kolmeaastase katseajaga.

35.
402 000 Kristjan Uusmann. Kahtlustatakse Itaaliast varastatud luksusautode Eestisse smugeldamises. Istus vahi all mullu jaanuarist juulini.

36.–37.
400 000 krooni. Oleg Martovoi. Märtsis 2002 peksis koos kaaslasega Lasnamäe baari Komandor privaattoas ja hiljem baari ees Vassili Matjuškinit. Ükski baaris viibinud tunnistaja kaklust “ei näinud”. Lahkudes võtsid nad mehe kaasa ja järgmisel hommikul leidsid möödakõndijad teadvusetu Matjuškini Pärnamäe kalmistu lähistelt. Mees suri haiglas alajahtumise tõttu. Martovoi mõisteti süüdi peksmises, mis kvalifitseeriti huligaansusena. Pääses tingimisi karistusega.

36.–37.
Tarvet Vaik. Sai kuulsaks koos Mike Emelaiga korraldatud kokaiiniveo rahastajana. Mõisteti vangi neljaks aastaks ja kümneks kuuks. Vabanes vanglast enne tähtaega mullu märtsis.

38.
360 000 krooni. Mihhail Zahharov. Kahtlustatakse varavastases süüteos. Eeluurimine käib. Ei suutnud kautsjonit maksta, kuid vabanes siiski vahi alt kergema tõkendi vastu.

39.
356 000 krooni. Vladimir Razumovski. Endine Veterinaar- ja Toiduameti juht vahistati 2006 märtsis kahtlustatuna altkäemaksu võtmises. Juulis vabanes kautsjoni vastu. Süüdistuse kohaselt nõudis altkäemaksu kalaärimeestelt selle eest, et need saaksid kaupa vedada külmvagunite asemel rohkem mahutavate ja kergemate termovagunitega. Mees eitab süüd. Kohus jätkub.

40.
350 000 krooni. Ilmar Kalev. Narkoärikas. Toimetas GHB ja marihuaanaga. Tabamisel võeti temalt ära üle kolme kilo marihuaanat. Pääses tingimisi vangistusega.

41.
322 000 krooni. Ilmar Pukk. Amfetamiiniärikas ja -salakaubaveo korraldaja. Istus 2000 sügisel üle kahe kuu vahi all, lõpuks pääses tingimisi karistusega. Tuntud ka kui Kirsti Timmeri elukaaslane hüüdnimega Pisike.

42.
320 000 krooni. Ats Pärnaste. Varem viis korda karistatud Pärnaste peksis 2004 novembris Sauel üht meest pesapallikurikaga. Viibis vahi all üle kahe nädala. Karistuseks rahatrahv. Praegu on Pärnaste Itaalia eeluurimisvanglas ootamas kohut kurikuulsate juveeliröövide ühe osalisena.

43.
300 150. Tarmo Sinivee. Kahtlustatakse avaliku korra raskes rikkumises. Ta läks üht liiklusolukorda klaarides nii keema, et viskas võõrast autot haamriga ja paugutas gaasipüstolit. Vabanes märtsi alguses.

44.
300 120 krooni. Indrek Vürst. 1995 korraldas koos Valdo Kullaga relvade salakaubavedu Poolast Eestisse. Kohtupidamine venis ja venis, kuni 2005 lõpetati kriminaalasi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Nii Kulla kui ka Vürst pidid maksma riigituludesse 250 000 krooni.

45.–46.
300 000 krooni. Risto Mägi. AS Esmari arendus- ja hooldusjuht äritses Rohypnoli ja metamfetamiiniga, samuti organiseeris suure Rohypnoli koguse salakaubaveo Rootsi. Mägi viibis 2003 viis nädalat vahi all. Karistus: kolm aastat tingimisi.

45.–46.
Aleksandr Zajev. Salasigarettide ja salaalkoholi hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine suures koguses. Zajevi käest käis ajavahemikul 2000–2006 läbi üle 86 000 sigaretipaki. Lisaks mõisteti süüdi rahapesus – salasuitsude ja -viina müügist saadud raha eest ostis Peugeot Partneri ja registreeris selle auto omaniku varjamise eesmärgil kellegi J.K nimele. Karistus: kaks aastat ja kaheksa kuud tingimisi. Auto konfiskeeriti.

47.–50.
250 000 krooni. Tauno Veri. 2001 mõistis kohus narkodiiler Veri kaheks ja pooleks aastaks vangi. Eeluurimise ajal vabanes ta kautsjoni vastu, kuid tabati liikluspolitseinikule altkäemaksu vahendamiselt. Mullu detsembris vahistati mees (nüüd uue nimega Tauno Laasme) uuesti. Tema autost leiti 300 grammi kokaiini.

47.–50.
Vassili Trofimov. Kunagine kalurikolhoosi Majak kurikuulus juht mõisteti 2003 piirituse salakaubaveo ja kelmuse eest neljaks aastaks vangi. 2006 vabanes.

47.–50.
Andrei Sumarokov. 2001 jaanuaris peksis varem karistamata Sumarokov üht meest nii rängalt, et see hiljem haiglas suri. Sai karistuseks aasta ja kaheksa kuud vangistust. 2005 detsembris vahistati mees uuesti, sest kasutas Vilde tee 96 ühiselamu korterite uue omanikuna sealsete asukate suhtes arutut vägivalda, nõudes nende väljakolimist. Ta ähvardas 12 üürnikku tapmisega, lõhkus uksi ja aknaid.
Mees mõisteti mullu suvel kolmeks aastaks vangi, lisaks konfiskeeriti kautsjon, sest vabaduses viibides jätkas ta kuritegusid.

47.–50.
Vjatšeslav Tinkovan. Varem korduvalt karistatud autojuht varastas 2003. aasta septembris-oktoobris Tartus viis autot. Oli eeluurimisel üle kolme kuu vahi all. Karistus kaks aastat tingimisi.

51.
249 960 krooni. Indrek Rajamäe. Marihuaanadiiler. Karistus. Neli aastat ja kaheksa kuud vangistust, neist neli kuud reaalselt, ülejäänu tingimisi.

52.–53.
240 000 krooni. Taimar Kauniste. Vaid 18aastane Kauniste mõisteti süüdi kuues jõhkras grupiviisilises röövimises. Mullu jaanuaris tungis ta koos kaaslastega eri Tallinna kohtades kannatanutele kallale. Kannatanuid peksti julmalt ja võeti neilt mobiiltelefone, raha ja ehteid. Karistus: Kolm aastat ja kaheksa kuud tingimisi.

52.–53.
Rostislav Zahharov. On koos oma venna Mihhailiga kahtlustatav varavastases süüteos. Asi on uurimisel, prokuratuur üksikasju ei avalda.

54.
220 000 krooni. Imre Arakas. Juulis 1997 karistati teda tulirelvade hoidmise eest tingimisi vangistusega.

Allikas: Kohtuotsused, ajakirjandus.