Nädal tagasi, 23. mail ehk 48 päeva pärast rahvakogu toimumist, jõudsid rahvakogu töö esimesed pääsukesed riigikogu põhiseaduskomisjonist parlamendi suure saali ette erakonnaseaduse muutmise eelnõu näol. See loodetakse vastu võtta enne suvepuhkust. 3. juunil korraldab komisjon avaliku (lõpuks ometi!) istungi, et panna paika rahvakogu ettepanekute edasine ajakava, kuid suure tõenäosusega ei hakata kõiki ülejäänud ettepanekuid enne sügisesi kohalikke valimisi arutamagi.
Ekspress analüüsis iga ettepaneku saatust eraldi. Selgitus: roheline=üks-ühele tehtud, kollane=osaliselt tehtud, sinine=ootel, punane=ignoreeritud.

NRRAHVAKOGU ETTEPANEKSEIS RIIGIKOGUS
1Tagada seadusega avalikkuse informeerimine ja võimalus osaleda õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides.Isegi rahvakogu ettepanekuid arutanud põhiseaduskomisjoni istungid pole seni avalikud olnud. Erakonnad pole võtnud vaevaks avalikkust oma seisukohtadest põhjalikult informeerida.
2Kohustada Riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja. Keskerakond esitas rahvaalgatuse mõtte põhiseaduse muutmise eelnõuna, kuid põhiseaduskomisjon kukutas selle läbi, leides, et rahvaalgatus tuleks eraldi seadusena vastu võtta. Põhiseaduse muutmist rahvaalgatuse pärast ei soovinud ka rahvakogu. Komisjon lubas mõttega edasi töötada.
3Lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda. Lükatakse sügiseks, tõenäoliselt kohalike valimiste järele. Ei eelda isegi seaduse, vaid praktika muutmist.
4Jagada riigi toetus erakondadele ümber nii, et pool jagatakse Riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule.Erakonnaseaduse muutmise eelnõu kohaselt saab partei, kui see valimiskünnist ei ületa, 30 000 eurot, 3-4% hääli saanud erakond saab 60 000 eurot ja 4-5% toob sisse 100 000 euro (praegu saavad 1-4% hääli kogunud erakonnad 9587 eurot). Piiratakse erakondade toetust, näiteks tänavu saanuks erakonnad 5,4 miljoni asemel 5,3 miljonit eurot. Rahvakogu ettepaneku realiseerimiseks tuleks muuta riigikogu kodu- ja töökorra seadust või teha uus seadus.
5Kriminaliseerida erakondadele anonüümsed, varjatud ja juriidilise isiku poolt tehtud annetused.Erakonnaseaduse muutmise eelnõu keelab kolmandate isikute poolt erakonna kulutuste tasumise või erakonnale soodustuste tegemise, kui need soodustused ei ole teistele kättesaavad. Keelatakse annetused, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel kolmanda isiku vara arvelt. Täpsustatakse keelatud annetuste loetelu, sätestatakse piirangud laenutegevusele ning erakonna majandustegevusele. Karmistatakse rahalisi karistusi, kuid kriminaalvastutust ette ei nähta. Selleks tuleks muuta ka karistusseadustikku.
6Suurendada erakondade rahastamise järelevalve organi volitusi kontrollida riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide kogu majandustegevust. Erakonnaseaduse muutmise eelnõuga antakse erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) võimalus viia erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi suhtes läbi audiitormenetlus ning antakse pädevus kehtestada erakondade rahastamise aruannetele kindel vorm veebikeskkonnas, mis muudetakse aruandvatele isikutele interneti teel kättesaadavaks. See peaks suurendama läbipaistvust ja selgust.
7Keelata Riigikogu liikmetel kuuluda riigi osalusega äriühingute nõukogudesse.Riigikogu pole teemaga tegelenud, kuigi riigikogulaste nõukogudesse kuulumise seadusevastasusele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler. Erakonnaseaduse muudatustes seda ette pole nähtud.
8Kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus. Riigikogu pole teemaga tegelenud. eeldaks praktika või äriseadustiku muutmist.
9Lubada erakond asutada 200-800 liikmega (praeguse 1000 asemel).Lükatakse sügiseks, tõenäoliselt kohalike valimiste järele. Erakonnaseaduse muudatustes seda ette pole nähtud.
10Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami mahtudele (või ka kuludele). Põhiseaduskomisjon ei suutnud erakondadega kokku leppida valimiskampaania kulude vähendamises ehk kuidas tuleks seada kampaaniakuludele ülempiir või mahupiir reklaamidele.
11Võimaldada valimistel kandideerimise kautsjon asendada teatud hulga toetusallkirjade kogumisega. Erakonnaseaduse muutmise eelnõu kohaselt tuleks valimistel kandideerimisel maksta kahe kuupalga alammäära asemel ühe kuupalga suurune kautsjon. Nõuaks aasta enne ka riigikogu ja europarlamendi valimise seaduse muutmist.
12Langetada Riigikokku pääsemise valimiskünnis erakondadele 5%-lt 3%-le. Lükatakse sügiseks, tõenäoliselt kohalike valimiste järele. Muuta tuleks riigikogu valimise seadust aasta enne valimisi.
13Jaotada Riigikogu valimistel kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest (kuna ringkonnad on erineva suurusega, ei saa kandidaatide järjestamise aluseks olla häälte arv, vaid näiteks häälte suhe ringkonna lihtkvooti). Lükatakse sügiseks, tõenäoliselt kohalike valimiste järele. Muuta tuleks riigikogu valimise seadust aasta enne valimisi.
14Lihtsustada üksikkandidaadi valituks osutumise tingimusi, võrdsustades need erakonna nimekirja tingimustega ehk ta saab mandaadi, kui on kogunud vähemalt 75% lihtkvoodiks vajalikeks häältest. Lükatakse sügiseks, tõenäoliselt kohalike valimiste järele. Muuta tuleks riigikogu valimise seadust aasta enne valimisi.
15Kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandlikel juhtudel.Lükatakse sügiseks, tõenäoliselt kohalike valimiste järele. Muuta tuleks riigikogu, kohalike omavalitsuste ja Eurooap parlamendi valimise seadusi.