"Mis vahet on Eesti autorite ühingul ja mafioosodel?" Igal aastal kasseerivad Eesti Autorite Ühing ning Eesti Esitajate Liit tuhandetelt muusikakasutajatelt mitu miljonit eurot. Kes ei maksa, saab valu. Augusti lõpus õõtsusid Tallinna lauluväljakul retromuusikafännide puusad. Laval hullutasid publikut vanad staarid East 17, Ace of Base, Bad Boys Blue jt. 
Festivali “We love the 90’s” korraldaja Sten-Erik Jantson mõistab, et artistid ja laulude autorid peavad saama tasu. Lisaks bändide honorarile ootas ta tavapärast arvet viiele protsendile piletitulust ka Eesti Autorite Ühingult (EAÜ). Ent seekord rabas ühing meelelahutusärimeest jalust: temalt nõuti 17 000 eurot ehk mitu korda rohkem kui oli arvestanud. Tavaliselt koostatakse arve Piletilevi müüginumbrite alusel. 
Kuid seekord, nagu Jantsonile selgitati, pandi autoritasu paika muusikaajakirjanik Siim Nestori kõhutunde põhjal! Nimelt kirjutas Nestor üritusest Ekspressis haarava reportaaži, kus hindas silma järgi publikuarvuks 10 000 kuulajat. Piletilevi number oli oluliselt väiksem.
 “Mulle öeldi, et Piletilevi pole usaldusväärne,” räägib Jantson. “Kahtlustati, et küllap müüsin hõlma alt veel pileteid juurde. Ajakirjanik ei saa ju oma hinnangus eksida!” EAÜ nõudmisel arestis kohtutäitur koguni 50 000 eurot ürituse piletitulust, mida Piletilevi Jantsonile veel polnud maksnud.
Jantson rääkis silmast silma EAÜ karismaatilise tegevjuhi Kalev Rattusega. Nestor tunnistas, et võis numbriga eksida - tegelikult oli see 10 000 täiesti huupi pakutud. Seevastu Piletilevi numbrid olid ametlikult kinnitatud. “See poolearune maffiaboss saatis mind konkreetselt perse. Ütles, et mina, tattnokk, olgu vait,” ütleb Jantson. See pole ainus juhtum, mis inimestel seoses EAÜga vere vemmeldama ajab. Samas on ühing teinud tänuväärset tööd: õpetanud Eesti inimestele, et nii, nagu tuleb poes maksta leiva ja saia eest, tuleb ka maksta muusika kasutamise eest. Ent kisa ei taha vaibuda...
« Avalehele 3 Kommentaari