Kohtumised, advokaadid, ajakirjanikud. Päevad otsa, pimedast pimedani. Aavikul on kiire.

“Nii. Politseinikke näha ei ole?”

Ei ole.

Aaviku Volkswagen sõidab läbi väravate ega peatu enne kui MK suusarajal.

Siinsamas on hoburauakujuline kurv, millest lehed juba nädal aega järjest huugavad.

“Siia lumele oleks hea midagi kirjutada,” pakub Aavik. Tõesti. See pole paha idee.

“Mis ma siia kirjutan? Eesti vabaks? Eraomand au sisse? Paragrahv 32?” (Põhiseaduse paragrahv 32 räägib, et eraomand on puutumatu.)

“No mis ma siia kirjutan? Tahan õiglast riiki? Tulge mõistusele, Toomas Savi?”

Aaviku mõttetöö katkestavad kaks Sloveenia suusatajat, kes nühivad mäest üles, kusjuures nende suusad teevad nii kõrvetavas külmas nii kaeblikku häält, nagu sõidaksid nad mööda vahtplasti, mitte mööda lund (vahtplast on see, mille sisse pakitakse tehases televiisor).

Ja Aavik tallab lume sisse tohutu suure “Paragrahv 32”. Ja veab suure kaikaga lüheldase loosungi “Lõpetage vargus!”

***

Aavik ütleb, et ei taha kellegagi kakelda. “Võtku see maa endale! Ma võin selle kaks koma kaks hektarit (hobuseraua) tasuta ära anda. Ma annan endale aru, et seda maad on Eesti spordile vaja. Sa näed! Sellist kohta pole kuskil mujal olemas.”

(Ma näen.)

“Võtku ja sõitku!”

Aavik kivistub kolmeks sekundiks nagu Russalka (käed lüüriliselt silmapiiri poole sirutatud).

“Aga maa, mida mina endale tahan jätta, on siin metsa taga. See ei puuduta MK etappi ega midagi. Detailplaneeringu järgi on see tühi koht ja kellelgi pole seda vaja. Ma tahan teha sinna hotelli. See jääb uue hüppemäe külje alla.”

Aavik on oma taotlust esitanud Suusaliidule nii kirjalikult kui ka suuliselt, aga tema pakkumist ei võeta vastu.

Miks?

Aaviku meelest on siin on erahuvid taga.

Kelle?

Aavik esitab teooria, kuidas suusaliit (Toomas Savi, Aivo Pärn, Alar Arukuusk) kasutab omaenda tuttavaid-sõpru, kes korraldavad majutamist, toitlustamist jne, jne.

Et ikka üks omameeste äri. Ja tema olevat võõras ja ebasoovitav.

Aavik illustreerib oma teooriat numbrite ja faktidega ja ütleb, et Spordiliidu tegemisi uuritakse.

***
”Või visata suusarajale pikali?”

Aavik on kõigega nõus. Ta on selle maatüki pärast kõvasti rauda tagunud, asi see tal veel korraks pikali on visata!

Aavik viskab suusarajale pikali. Aga tõuseb siiski ruttu püsti, sest suusarajale pikali viskamise kujund pole täpne.

“Suusatamist ei taha ma torpedeerida vähimalgi määral!”

Aavik on vana kahevõistleja, endine Eesti meistrivõistluste medalimees. (“Hüpped olid mul lühikesed!”) Viiekordne Eesti kalurikolhooside meister, Balti kõrgkoolide kolmekordne meister, Tartu ülikooli parim suusataja kahel hooajal.

Praegu suusatab Aavik kolm korda nädalas viisteist kilomeetrit. (“Nüüd külmaga pole sõitnud. Juba tunnen, et põsed hakkavad suureks minema.”) Ja kolm korda nädalas ujub Aura veekeeskuses kahekilomeetrise otsa.

“Veerpalu on mu hea sõber.”

Aavik räägib, et hiljuti kinkis Andrus Veerpalu talle oma vanad võistlussuusad. Veerpalule olnud suusad liiga pehmed, aga Aavikule on nad igati head (kuigi Aavik on Veerpalust 10 kilo raskem). Suusad olla sellised, et kui Aavik need alla paneb, jätab profid ka seljataha. (“Tõuge on ikka, tead, midagi muud!”)

***
 

Kas Aavik ei karda, et inimeste meelest pasandab ta kogu Eesti maine ääreni täis?

(Vabandan ebaväärika verbi pärast.)

Aavik arvab, et ei pasanda.

Aavik: “Mulle on andnud oma vastukäikudeks põhjust Toomas Savi. Savi on tark linnamees ja tema peaks teadma, kuidas asju ajada. Mina olen loll maaamees ja minule võib sellised asjad andeks anda."

Kas Savi väljend, et erahuve ei tohi tõsta kõrgemale avalikest huvidest, on vale?

Aavik: “See on kommunisti jutt!”

Aavik laiendab ülaltoodud epiteeti Savi suhtes veel mõnda aega.

Aavik: “Need inimesed, kes on asjaga kursis, julgustavad mind ja ütlevad, et anna täiega minna ja lõpeta ära see omavoli! Lihtsad inimesed arvavad tõesti, et ma olen hull või rahvavaenlane. Aga mis sa ise teeksid, kui ühel hommikul oleks sul turvamees ukse peal ja teataks, et sinu suures toas tuleb täna poksivõistlus. Ja et kui ei meeldi, osta pilet ja ole vait.”

***

Kohtuvaidlus käib selle üle, kas maa saab endale vald või Aavik.

Kuidas asjad olid, teavad kõik. Aavik ostis maa. Siis ärkas vald, et kasutaks eelisostuõigust.

See on vana lugu. Ekspress kirjutas sellest juba suvel. Aavik räägib, kuidas pärast suvel Ekspressis ilmunud artiklit maavaidlusest kutsusid Pärn ja Arukuusk Aaviku välja ja ütlesid: ütle otse, kui palju sa raha tahad, et sellest loobud!

Prrr. Kolmkümmend kraadi on vist ära.

Aavik tõmbab jopeluku poolestsaadik lahti ja topib peopesad kaenla alla sooja.

Kas riik midagi asemele pole pakkunud? Tallinna allikad ütlevad, et pakuti, aga Aavik polnud nõus.

Aavik: “Pakuti jah. Et mingu ja tehku ma oma hotell kuskile Valga maantee äärde. Seal on ruumi küll!”

***

Istume jäätununud Volkswagenisse ja Aavik sõidab vedrude ja lume kriuksudes oma suusamäest alla. Esiklaasist paistab läbi täpselt pool.

Ükskord oli politsei hakanud siin Aavikut taga ajama. Täna pääsesime rahulikult.

Aavik: “Arukuusk on tegelikult väga kõva mees. Üks professionaalsemaid murdmaasuusavõitluste korraldajaid terves maailmas.”

(Selles avalduses pole iroonia raasugi.)

Mis siis laupäeval juhtuma hakkab?

Aavik arvab, et Šmigun teeb Skarile ära. 

“Kristinal on koduseinte eelis. Ja tundub, et ta on praegu elu tippvormis.” P>

Ma ei saa aru, mismoodi ta sellest jäätund autost välja näeb.

Aavik: “Nojah, aga sa tahad teada, et mis mina, paha inimene, laupäeval teen? Hea küll.”

Paus.

“Kuigi ma ei tahaks seda levitada, aga… Ma ei tee mitte midagi.”

Toomas Savi

Riigikogu esimees, Suusaliidu president

MK etapi korraldusnõukogu esimehena võin kinnitada, et oleme igati püüdnud leida olukorrale rahulikku lahendust. Kui aga teise poole huvid on läbi ähvarduste ja ultimaatumite risti vastukäivad üldistele huvidele, siis on temaga raske mõistlikule kompromissile jõuda. Meie korraldame ikkagi võistlust ning seisame selle hea käekäigu eest, mitte ei vehi ja kauple suusaraja kõrval.

Margus Allikmaa

kultuuriminister

Siin on kaks poolt. Ühelt poolt on Kuldar Aavik on osav ärimees ja kaitseb oma huve. Ta kasutab küll äärmuslikke meetodeid, aga ta on nurka aetud ja temast võib aru saada.

Teiselt poolt ei ole vald jäänud käed rüpes pealt vaatama, vaid kasutab oma eelisostuõigust. Ka see on väga õige.

Suusavõistlus ilusti ära korraldada ja siis laua taha istuda ja rahulikult läbi rääkida, mis võimalused on.

Ei saa muidugi jätta korraldajate poole näppu vibutamast, et kompromissi otsimisel Aavikuga oleks võinud paindlikumad olla.

Märt Rask

justiitsminister

Ei ärimees ega vald saa oma vastukäivaid huve spordisõprade arvelt rahuldada. Jätku võistlus rahule ja käigu kohut niikaua, kuni tõde selgub.