Esimesed kolmikud tiitlivõistlustel

Tänavu Zürichis toimunud kergejõustiku EMil peetud naiste maratonil tegid Tartust pärit õed Liina, Leila ja Lily Luik ajalugu, olles esimesed kolmikud, kes tiitlivõistlustel debüteerinud. Kolm samasugust tüdrukut pälvisid rohkelt tähelepanu. Selleks et kohtunikud ja pealtvaatajad neil vahet teeksid, kandsid nad eri värvi põlvikuid – siniseid, musti ja valgeid.
Kaksikud kergejõustikuareenil nii erandlikud ei ole. Esimesena meenuvad belglased 400 m jooksjad Jonathan ja Kevin Borlee. 2000ndatel tegid ilma rootsi tõkkesprinterid Susanna ja Jenny Kallur ning jaapanlannadest maratoonarid Hiromi ja Takami Ominami.
Talialadelt on tuntuimad kaksikvennad mäesuusatajad Steve ja Phil Mahre, kes kogusid 1980ndatel kahe peale kolm olümpiamedalit ja kaks maailmameistritiitlit.
Konkurents õdede ja vendade vahel on üksikalade puhul paratamatu. Kord on tulemus parem ühel, kord jälle teisel. Näiteks ujujad Triin ja Berit Aljand – nooremas eas oli Berit lootustandvam, aga siis muutus Triin ühtäkki tugevamaks ja teda tuntakse rahvusvaheliselt rohkem. Või meie odaviskaja Risto Mätas, kelle kaksikvennast Raunost tippsportlast ei saanud, küll aga on ta nüüd oma venna treener ning saavutusi jahivad nad ikkagi koos.
Noorte kergejõustiklaste seast leiab kaksikvennad Martin ja Sander Moldau Lääne-Virumaalt. Kaksikõed on meie tippiluvõimlejad Viktoria ja Olga Bogdanova.

Vennad väljakul koos ja üksteise vastu

Päris palju kaksikuid on valinud sportlaskarjääri pallimängus, sest seal ei teki õdede-vendade vahelist konkurentsi kohe. Tihtipeale on üks mitmikutest pisut andekam, kuid tuntud vendade paare leiab nii NBAst, NFList kui NHList.
NBAs on läbi ajaloo kuulsaimad kaksikud Dick ja Tom Van Arsdale (1970ndatest), Jarron ja Jason Collins, Horace ja Harvey Grant, praegustest tähtedest Markieff ja Marcus Morris ning 213sentimeetrised Brook ja Robin Lopez.
Jalgpallurite hulgas on tuntud vennapaarid Rafael ja Fabio Pereira Da Silva, Frank ja Ronald de Boer, Michael ja Will Keane ning Martin ja Marcus Olsson.
Jäähokis tegid möödunud sajandi lõpul Vancouver Canucksis ilma rootslastest kaksikvennad Henrik ja Daniel Sedin. Hoopis põnevam oli aga teiste rootsi kaksikute lugu, kus Dallas Starsi ründaja Joel Lundqvist pidi vahel vastakuti seisma New York Rangersi väravavahi Henrik Lundqvistiga.
Eesti spordile toovad kuulsust võrkpalluritest kaksikõed Polina ja Natalja Bratuhhina, samuti jalgpallurid Sander ja Eino Puri ning nende kolmikõest võrkpallur Kadri Puri, kellel on vendadest isegi säravamad tulemused ette näidata.

Koos nii treeningul kui ka koolipingis

Puridega samast sünniaastast (1988) on veel ühed Eesti spordis tuntud kolmikud. Elvast pärit tennisistid Tuule, Teele ja Toom Tani kogusid noorteklassis nii üksik- kui ka paarismängudes
hulgaliselt medaleid.
Tuule ja Teele arvates on õega paaris mängimine suur pluss: koos on trenni tehtud ja kommunikatsioon väljakul toimib sõnadetagi. Miinusena toob Teele välja selle, et õele on lihtsam negatiivset emotsiooni välja näidata ja üksteise süüdistamine võib lõhkuda mängurütmi. Teineteise vastu mängida ei meeldi neile sugugi.
Praegu on Tuule ja Teele Elva tenniseklubis laste ja noorte treenerid. Huvitav on fakt, et nende käe all õpivad ühed viieaastased kolmikõed. Vend Toom on treeneriks Tartu tennisekoolis.
Õed Tanid olid pinginaabrid ka Elva gümnaasiumis. Üksteist aidates kulges koolitöö väga hästi. Kuna Tuule oli tennises edukam, käis ta sagedamini võistlustel ja õppis pärast järele õe konspekte kasutades.
Konspektid ja nõuanded olid suureks abiks ning nii juhtuski, et Teele lõpetas gümnaasiumi hõbe- ja Tuule kuldmedaliga.
Üks südantliigutav lugu juhtus kaksikutest laskesuusatajate Tracy ja Lanny Barnesiga. Tracy võitis katsevõistlustel koha USA koondisesse, kuid loovutas selle Sotši olümpiamängudel õele Lanny Barnesile, kes oli katsevõistluste eel haigeks jäänud. Tracy sõnul vääris õde kohta olümpial rohkem kui tema.

Peegelkaksikud – trump paaristennises

Maailmas on vasakukäelisi alla kümne protsendi. Huvitav on aga teada, et ühemunakaksikutest on üks parema- ja teine vasakukäeline tervelt viiendikul juhtudest ning sagedamini esineb seda vendadel. Üks kuulsaim selline kaksikute paar on tennisistid Bryanid. Bob on vasaku- ja Mike paremakäeline. Seesugune tandem on paarismängus raske vastane ning seetõttu pole ime, et vennad on paarismängus võitnud 99 turniiri (US Open 2014 polnud artikli valmimisel veel lõppenud) ja püsinud edetabelis esikohal rekordilised 380 nädalat.
Tennises on varasemast ajaloost teada veel üks kaksikvendade duo: Wilfred ja Herbert Baddeley. Wilfred võitis kolm Wimbledon Grand Slami tiitlit üksikmängus (1891, 1892 ja 1895) ja neli paarismängus koos vend Herbertiga (1891, 1894, 1895 ja 1896). Baddeleydest oli
vasakukäeline Herbert.
Ka Eestis on selline tennisistidest vendade paar täitsa olemas: Mattias ja Kristofer Siimar. 16aastased kaksikud võidavad medaleid nii üksik- kui ka paarismängus. Tänavustel Eesti meistrivõistlustel sai Mattias U18 vanuserühmas koguni kolm kulda: üksikmängus, meespaaris koos Kristoferiga ja segapaaris koos Jana Kuzovkovaga.
Poiste viimane saavutus on Euroopa Summer Cup U16 tenniseturniiri kolmas koht (meeskonnas on peale Siimarite ka Martin Randpere), mis tagas Eesti pääsu 16 parima riigi vahel peetavale Junior Davis Cup by BNP Paribase finaalturniirile 23.–28. septembril Mehhikos.
“See, et mängin paaris just vennaga, tuleb kindlasti kasuks. Tunneme üksteise mängu ja tajume teineteist väljakul,” teab Kristofer. “Koos mängides tunneme end enesekindlalt. Boonusena on Mattias vasaku- ja mina paremakäeline.”
Siimarid Bryanite eeskujul ainult paarismängule ei spetsialiseeru.
“Treenime üldiselt üksikmänguks, aga kuna paarismängus on saavutused paremad ja olen siis enesekindlam, meeldib see ka,” sõnab Kristofer.
Kui ta saaks partneri valida oma eakaaslaste hulgast (andekaid poisse on selles vanuseklassis palju, nt Kenneth Raisma, Kristjan Tamm, Martin Randpere, Christopher Robin Klettenberg), oleks Kristoferi eelistus ikkagi vend. “Mõistame teineteist kõige paremini,” toob ta põhjenduseks.