Mobiilne internet - kas tehakse tünga?
Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtis Tallinnas 650s punktis Tele2, Elisa ja EMT pakutava mobiilse interneti keskmiseks andmesidekiiruseks 2,9 Mbit/sek, kuid operaatorid reklaamivad kiiruseks 3,5G levialas kuni 21,6 Mbit/sek.
Ekspressi m-toimkond mõõtis täna Tallinna kesklinnas Jõe tänaval EMT m-interneti, kiiruseks iPhone´i ja iPadiga 3,9 Mbit/sek.
Üritame kaardistada, millised on kiirused erinevates võrkudes erinevates kohtades. Kui raatsite sellele kaasa aidata, siis palun mõõtke oma m-interneti kiirus näiteks Speedtest.net kodulehel või Apple´i fännid iTunesi lehelt saadava tasuta appiga. Palun postitage kiirus kommentaaridesse koos oma teenusepakkuja andmete ja asukohaga.
Kuid selgitagem ka seda, milles asi. Tegelik internetiühenduse kiirus sõltub paljudest asjaoludest: kasutajate arvust tugijaamast, kasutaja kaugusest tugijaamast, levioludest, modemi (netipulga) omadustest, võrgu koormusest ajas. Just seetõttu ei saagi operaatorid garanteerida maksimumkiirust, ja tegelik kiirus erineb reklaamitust oluliselt. Reklaamis seda muidugi ei öelda.
Teiseks jagatakse tasuta reeglina netipulki, mille modemi maksimumkiirus on 7,2 Mbit/sekundis.
Lisaks on kiire internet võimalik ainult 3,5G levis, mis peamiselt saadaval suuremates linnades. (Põhimõtteliselt saab netti kasutada ka üle EDGE´i (236,8 kbit/sek) või WAPi (56 kbit/sek).)
Elisa suhtekorraldusjuhi Marika Raiski sõnul jälgib Elisa mobiilse interneti kasutamise mahtusid ja kiiruseid oma võrgus. "Piirkondades, kus on palju kasutajaid, suurendatakse vajadusel m-interneti mahtusid," ütles Raiski.Muidu väidab Elisa mõõtmistele tuginedes, et neil on kiireim m-intenet.
Tele2 lubab kiirust kuni 7,2, mitte 21,6 Mbit/sek. Firma turundusjuhi Kristjan Seema sõnul ei toetagi enamik telefone ja vanemaid modemeid (netipulki) kiirust 21,6 Mbit/s, kuid kiirust 7,2 Mbit/s toetavad kõik.
Raiski aga ütleb, et mida väiksem on operaatori maksimaalne kiirus võrgus, seda väiksem on andmeside maht, mida inimesed saavad samaaegselt kasutada. "Näiteks võrgus kiirusega kuni 21 Mbit/s saab 1 Mbit/s ühendust pakkuda samaaegselt 21 kliendile. Võrgus kiirusega 7,2 Mbit/ aga ainult 7 inimesele," märkis Raiski.
EMT andmeside- jasisuteenuste grupi ärijuht Ando Meentalo sõnul ei saa ükski teenusepakkuja garanteerida lõplikke kiiruseid, kuid see ei tähenda, et neid kiiruseid ei ole võimalik tavakasutajal reaalselt saavutada. Selle kohta saab lugeda EMT lehel siit.
Vaatame võrdluse huvides, mida erinevad firmad pakuvad.
EMT. Prooviperiood 3 kuud, selle jooksul piiramatu maht ja kiirus (3,5G levialas kuni 21,6 Mbit/sek). Kuumaks 109 krooni. Soodustatult saab liituda 31. augustini ja see kehtib 3 kuud. Seejärel on vastavalt valitud paketile kuutasu kas 395.- (EMT Internet 7GB) või 399.- (EMT Kodu-/Äriinternet) ning piirangud sõltuvad samuti paketist. Netipulga saab soodushinnaga 690 krooni või tasuta. Tasuta netipulga saab juhul kui osta meie esindusest sülearvuti või kui sõlmida kuni septembri lõpuni tähtajaline liitumisleping eelpool mainitud pakettidega.
TELE2. Prooviperiood 4 kuud, selle jooksul piiramatu maht ja kiirus (3,5G levialas kuni 7,2 Mbit/sek). Kuumaks 99 krooni. Soodustatult saab liituda 31. augustini ja see kehtib kuni 4 kuud. Edaspidi piiratakse kiirust paketile vastava andmemahu (1 G, 3 G ja 10 G) ületamisel. Netipulk kampaania ajal tasuta.
ELISA (MiNT). Prooviperiood on 7 päeva. Nädala jooksul võid loobuda lepingust ilma igasuguse tasu ja liitumiskohustuseta. Piiramatu maht ja suve lõpuni piiramata kiirus (3,5G levialas kuni 21 Mbit/sek). 1 Mbit/s kiirust võimaldav MINT pakett maksab 99 krooni kuus. Soovi korral kaasa tasuta netipulk. Olemas ka teisi pakette.
----------------------------------------------------
Vastab EMT andmeside- ja sisuteenuste grupi ärijuht Ando Meentalo:
Kõik mobiilioperaatorid promovad praegu oma mobiilset internetti, EMT nimetab seda lausa ülikiireks. Nii EMT kui Elisa lubavad suuremates linnades allalaadimiskiiruseks 3.5G levialals kuni 21.6 mb/sek. Millises imekohas oleks võimalik nautida 21 mb allalaadimiskiirust?
Selleks ei pea minema kuskile „imekohta“ ega olema ka „imeklient“. Tegu on tippkiirusega, mida võimaldab EMT poolt võrgus Eestis kasutatav tehnoloogia ja samamoodi ka valmistatavad modemid.
Samas avaksime natuke ka tausta. Kõikide raadio teel internetti pakkuvate tehnoloogiate puhul (jutt ei käi ainult mitte mobiilsidest vaid ka WiFi-st ja WiMax-ist jt) sõltuvad selle parameetrid mitmest asjaolulust. Ühenduse kiirust mõjutavad väga paljud tegurid – kliendi kasutuses olev seade (seadme maksimumkiirus), kliendi kaugus tugijaamast, looduslik asukoht (kas tugijaama ja kliendi seadme vahel on levi halvendavaid objekte nagu näiteks mäed, suured puud, seinad jne), samaaegselt internetiteenust kasutavate inimeste arv sama tugijaama piirkonnas jne. Ühesõnaga tuleks arvestada sellega, et tänu raadiolevi isaärasustele ei saa ükski teenusepakkuja garanteerida lõplikke kiiruseid, kuid see ei tähenda et neid kiiruseid ei ole võimalik tavakasutajal reaalselt saavutada. Veelgi enam: kasutajal on võimalik saavutatavaid kiiruseid alati enne testida ja teha oma valik. Lähemalt saab lugeda erinevate tehnoloogiate maksimaalkiiruste puhul saavutatavatest keskmistest kiirustest siit (peatükk Mobiilse andmeside kiirused ja selgitused). Tegu täiesti tavalise avaliku taustinfoga klientidele.
Arvestama peab sellega, et maksimaalne kiirus, mis on seadmele märgitud, on maksimaalne tehniline kiirus, millega suhtlevad omavahel võrk ja modem, kuid millest teatud osa kulub ühenduse enda „üleval hoidmise peale“. Ka autosõidu puhul kulub bensiini rohkem siis, kui sõidetakse kiiremini ja osa sellest bensiinist kulub auto enda liigutamise peale, mitte ainult reisija punktist A punkti B toimetamisele.
Miks või kelle tõttu keskmine kiirus nii madal on?
Siinkohal võiks esitada retoorilise vastuküsimuse: „Kust on võetud fakt, et keskmine kiirus on madal?“ Me ei arva sugugi, et EMT võrgus keskmine kiirus madal oleks. Vastupidi - viimase aastaga on EMT võrgus reaalne klientide tarbitav keskmine kiirus oluliselt kasvanud, seda vaatamata kasutajate arvu ja mahtude hüppelisele kasvule. Teie küsimus paistab olevat üles ehitatud Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteatele toetudes. Nende pressiteates on muuhulgas kirjas järgmine: „Keskmine summaarne allalaadimiskiirus oli 2,9 Mbit/s võrreldes eelmise aasta 2,2 Mbit/s tulemusega“. Arvestades asjaolu, et ühel sideoperaatoril on maksimaalsed kiirused 3 korda madalamad kui EMT võrgus, siis lihtne ja loogiline järeldus on, et EMT võrgus peab keskmine kiirus olema üle 3Mbps.
Vaadates TJA mõõtmiste kohta avaldatud infot, on mõõtekohtade arvust (650 mõõtekohta) võimalik järeldada, et tegu on liikumise pealt tehtud mõõtmistega. Sellisel juhul peab arvestama, et liikudes piirkonnas, kus on palju tugijaamu ja pöördeid erinevatele tänavatele, samuti väga erinevates raadiolevi tingimustes liikumist, toimub ka väga palju tugijaama vahetusi. Sellisel juhul kui tugijaamu tihti vahetatakse või selleks ettevalmistusi tehakse, kukub kiirus oluliselt. Seda saaks piltlikustada küsides: „Mis on bussi maksimumkiirus?“ Vastus 100 km tunnis on väga õige juhul, kui sõita maanteel kus pole valgusfoore, kuid Tallinna fooride ja peatustega tänavarägastikus seigeldes on tulemuseks 30 km tunnis.
Ehk kiirused vabas looduses istudes ja surfates või samast kohast mööda sõites ja surfates on tehniliselt erineva lähtepunktiga ja need on tihti erinevad. Kuigi taas – see ei tähenda, et võrk ei võimaldaks neid kiiruseid.
Võib ka lugeda EMT pressiteadet siit. Antud juhul tulenevad absoluutnumbrites madalamad kiirused kui operaatorid reaalselt võimaldavad ilmselt mõõtmise metoodikast ja selle läbiviimise viisist. Kuid vaatamata metoodikale on ka siin näha trendina kiiruste olulist kasvu.
Küsida tasub ka, mida sooviti mõõtmisega näidata lisaks trendile, sest väheoluline pole ka fakt, et interneti kasutamine liikumise ajal (arvuti süles vms) on üsna väike kasutusstsenaarium võrreldes liikumise ajal tehtud kõnedega. Ehk kasutaja vaates see on kindlasti valdavas vähemuses olev kasutusjuht.
Miks on maakohtades lünklik levi?
EMT on ehitanud erinevaid mobiilsidevõrke juba pikka aega, seetõttu on need ka erinevates valmidusastmetes. GSM võrk katab enamuse peaaaegu 100% Eestist, kuid ka siin tegeletakse püsivalt uute jaamade lisamisega nii väli- kui ka sisetingimustes. Kiirema tempoga ehitatakse võrke 3G teenustele, kus kaetakse aasta lõpuks 60% Eesti territooriumist ja 90% elanikkonnast. 3G võrgu osas ei peaks kasutama väljendit „levi on lünklik“, kuna see on alles ehitusjärgus ja klientide heameeleks väga kiire tempoga ning suurte investeeringutega. Kuna küsimusest ei ole aru saada, millist levi ja kus piirkonnas täpselt mõeldakse, ei ole hetkel võimalik konkreetsemalt kahjuks vastata. Nagu esimesele küsimusele vastates välja sai toodud, sõltub raadiolevi väga paljudest teguritest. Lisaks sellele et 3,5G võrku pole jõutud veel kõikjale ehitada, on maakohtades reeglina looduslikke „segajaid“ oluliselt rohkem pinnavormide ja suurte puude näol. Selleks, et selliste tegurite mõju võimalikult palju elimineerida kasutab EMT maakohtades 3,5G võrgu ehitamisel UMTS900 võrgutehnoloogiat.
Reklaamitakse ülikiiret internetti, aga pakettidega antakse kaasa netipulk, mille maksimaalne allalaadimiskiirus on 7.2. Ja parimad telefonid võimaldavad kah alla kaadida kiirusega kuni 11... Miks nii?
EMT pakub kliendile väga mitmeid erinevaid võimalusi nii seadmete kui teenuste vallas, millede hulgast klient saab valida sobiva. Ehk müügis on nii modemid kiirusega 21,6 Mbit/sek kui ka 3,6 Mbit/sek ja ka vahepealsed astmed. Ning EMT pakub kliendile võimaluse modemit 14 päeva jooksul katsetada, et veenduda teenuse toimimises ning kiiruste sobivuses.
See, et parimad käsitelefonid ei toeta võrgu maksimumkiiruseid ei saa kuidagi tähendada seda, et sellist võrku ei peaks ehitama, sest on olemas kliendid, kes soovivad neid suuri kiiruseid kasutada mitte oma käsitelefoniga, vaid eraldi USB modemiga. Juhime ka tähelepanu sellele, et kasutus USB modemiga ongi mobiilse interneti puhul valdav seadmevalik.
Miks käsitelefonid on aeglased kui võrk, on küsimus seadmevalmistajaile. Ilmselt on ühelt poolt ka tegu sellise universaalse kõne, SMS ja andmeside seadmega mis oskab kõike, kuid mingi tasemeni. Päris tippkiiruste jaoks on juba vaja spetsiaalset monofunktsionaalset seadet.
Juhime tähelepanu asjaolule, et 7,2Mbps kiirusega netipulk, mis antakse kliendile tasuta, on vaid üks pakkumistest, mille hulgast klient valida saab. Mõni klient soovib aeglasemat kiirust, mõni suuremat, igaleühele oma. Ehk üht pakkumist ei tohiks kontekstist välja võtta ja selle pealt üldistusi teha. 21,6Mbps kiirus on aga võrgu maksimaalne kiirus. Iga soovija võib endale sellise modemi EMT esindusest osta ja sobiva teenuse sinna kõrvale. Sellised modemid on müügis täiesti olemas. Antud küsimuse puhul võiks tõmmata paralleeli Eesti Ekspressi ja EMT ühiskampaaniaga „Loe Ekspressi ja võida läpakas“. Paljalt lugemise eest ei loosi kahjuks keegi läpakat, lisaks Ekspressi ostmisele ja lugemisele peab ka teatud küsimus(t)ele vastama ja veel õigesti.
Elisa suhtekorraldusjuhi Marika Raiski kommentaar:
Saavutatav mobiilse interneti kiirus mobiilivõrgus sõltub erinevatest teguritest; sellest, kui kaugel on klient tugijaamast, levioludest, kasutajate arvust tugijaama piirkonnas ja kliendi poolt kasutatava modemi omadustest. Tulenevalt nendest põhjustest eisaa mobiilivõrgus garanteerida interneti ühendusele stabiilseid kiiruseid. Selleks, et meie kliendid saaksid hea kasutajakogemuse, jälgib Elisa mobiilse interneti kasutamise mahtusid ja kiiruseid oma võrgus ning piirkondades, kus on palju kasutajaid, suurendamevajadusel m-interneti mahtusid.
Lisaks anname kõikidele liitujatele võimaluse testida mobiilset internetti 7 päeva jooksul tasuta. Nii saab igaüks sentigi kulutamata veenduda, kas linnakodus, maal või suvilas on tema vajadusi rahuldava kiirusega internetiühendus olemas.
Elisa on läbi viinud ise leviala mõõtmisi ja lisaks enda poolt teostatud mõõtmistele tellinud sõltumatud mõõtmised ka rahvusvaheliselt konsultatsiooni- ja insenerfirmalt Pöyry Telecom OY. Need tulemused näitasid, et keskmine allalaadimiskiirus Elisal on Tartus 3,34 Mbit/s, Pärnus 3,6 Mbit/s ja Jõhvis 5,1 Mbit/s. Mõõtmistulemustega saab lähemalt tutvuda Elisa kodulehel, seal on üleval ka võrdlus teiste Eesti sideoperaatoritega.
Mobiilse interneti kasutajate arv on Elisas selle aasta esimeses pooles suurenenud hüppeliselt. Valdav osa teenust testinud klientidest jääb MiNT-i kasutama, mis näitab, et enamus klientidest on teenusega vägagi rahul.
Kasutajate rahulolu on kõrgem piirkondades, kus mobiilse interneti kiirused on suuremad, eriti 3,5G levialades. Elisa eesmärgiks on sel aastal 3,5G leviala jõuliselt laiendada. Lisaks 47 Eesti linnale tahame katta kiiret mobiilset internetti võimaldava võrgugaka maapiirkonnad. Kaks aastat tagasi oli Elisa esimene operaator, kes võttis kasutusele uudse UMTS900 tehnoloogia ja hakkas 3,5G võrku rajama ka maapiirkondadesse. Tänaseks on Elisa 3,5G levialaga katnud kolm maakonda ning aasta lõpuks on neid maakondi kokku juba kuus.
Tasuta modem ei ole osa Elisa MiNT paketist, vaid see on lisavõimalus kliendile. Soovi korral saab klient iga MiNT paketi juurde võtta tasuta netipulga. Tasuta pakutavate modemite loetelu on ära toodud Elisa kodulehel: http://www.elisa.ee/et/Eraklient/Pood/a/m-interneti-tarvikud (soodushind „0“ krooni). Kui klient soovib kiiremat modemit, siis saab selle kliendihinnaga juurde osta.
