Kes on praegused olulisemad mängurid mobiilsideturul?

Suured internetibrändid

Aastaga, mis on möödunud eelmisest 3GSM sündmusest, ei jõua pilt väga palju muutuda, kuid siiski mõningad trendid joonistuvad varasemast selgemini välja.

Näib, et väga selgelt on mobiilside väärtusahela pilti ennast sisse kirjutanud sellised suured internetibrändid nagu Yahoo, Google (ja Google Maps), MySpace, MSN ning teised. Kuigi mobiiltelefoni ekraan on jäänud sama suureks, võimaldab võrkude andmesidekiiruse kasv koos mobiiltelefonide endi arenguga - üha kiiremad protsessorid ja paremad ekraanid - vaadata internetikülgi nii, nagu oleme harjunud neid nägema arvutiekraanil. Kuigi arvutiga võrreldava visuaalse ilu saavutamiseks tuleb mobiiliteenustel veel aastaid areneda, saab üha enam suuremate brändide internetiteenuseid kasutada mobiiltelefoni abil. Seda väljendasid ilmekalt 3GSM konverentsi jooksul ohtralt välja hõigatud suurte mobiilsideoperaatorite ja tuntumate internetiteenuse pakkujate partnerlepingud.

Samas hakkas silma fakt, et äsjasest lemmikust Skype'ist ei olnud praktiliselt kogu konverentsi vältel suurt midagi kuulda.

Meediafirmad

Teine oluline kategooria tänaseid mängureid on meediafirmad - näiteks Indiast pärit maailma suurim filmitootja Bollywood oli üles võtnud rea filme ja saateid spetsiaalselt mobiiliga vaatamiseks. Teatavasti on Indias tavainternetti kasutada võimalik ainult vähestel, samas kui mobiilsidekasutajate arv kasvab plahvatuslikult. Seega on mobiilside kaudu tarbijani jõuda märksa reaalsem kui oodata järele massilise lairibainterneti pakkumist kaabeltehnoloogiate vahendusel.

Pildile on lisandunud ka muusikakonglomeraadid, nagu Warner Music, Sony Music, EMI ja teised. Kuna tavapäraste CD-plaatide turg näitab maailmas kahanemise märke, siis vaadatakse lootusrikkalt elektroonsete kanalite poole, eeskätt just mobiiltelefonide suunas. Samas on väga palju probleeme seotud just DRMi (Digital Rights Management) rakendamisega, mis peaks võimaldama elektroonset sisu kopeerimise eest kaitstult müüa. Kuid just lähtuvalt sellest, et digitaalse maksustatava muusikasisu käive on alla kümnendiku kogu muusikatööstuse müügist ning seotuna paljude tehniliste probleemidega DRMi rakendamisel, kutsus näiteks Apple'i tegevjuht Steve Jobs üles DRMist loobuma.

Seadmete tootjad

Üha tähtsamateks mängijateks mobiilsideturul saavad suured mobiilsideseadmete tootjad. Nende käes on hoob otsustamaks, milline funktsionaalsus terminali sisse ehitada ja millised jätta välja.

Kasutaja ei sõltu enam konkreetselt ühe operaatori ja tema võrgu pakutavatest teenustest, sest nüüdisaegne mobiiltelefon on niinimetatud multiraadio, milles WiFi, Bluetoothi, aga kohe varsti ka UWB, ZigBee ning WiMAXi tugi. Iga kasutaja terminal suudab ühenduda teiste omadega ja interneti ning telekommunikatsioonivõrguga väga erinevatel ja sõltumatutel viisidel.

Lisaks sõlmivad seadmete tootjad üha uusi kokkuleppeid otse sisutootjate ning internetiteenuste pakkujatega, tehes ära siiani operaatorite pärusmaale kuulunud töö. Näiteks Nokia hakkab pakkuma teenust, mille puhul saab klient kogu planeedi elektroonseid kaarte kuvada oma mobiilis. Teenus põhineb uutesse mobiilidesse lisatud GPS-positsioneerimisteenusel või mobiilsidevõrgule tugineval asukoha määramisel.

Seadmete tootjate hulgas on ka neid, kellel praeguses turuvõitluses just kõige paremini ei lähe - näiteks võrguseadmete tootja Nortel või mobiilivalmistaja Motorola, mille turuosa langeb, sest edukale RAZRi telefonimudelile ei ole suudetud valmistada vähemalt sama edukat järglast.

Operaatorid

Maha ei maksa kanda ka mobiilsideoperaatoreid, kes endiselt on olulisimad mobiilsidemaastiku mängurid. Nende tegevusprofiil muutub üha laiemaks, avardudes just meedia ja internetirakenduste valdkonnas. Operaatorid pole enam niivõrd ise sisu tootjad ja rakenduste loojad, vaid nad koondavad need teenused oma kliendi jaoks kokku mugavalt kasutatavale kujule ning toimivad mõistagi endiselt teenustasude vahendaja ja klienditeenindustoena. Operaatorid pakuvad ka kokkuseotud teenuspakette koos teiste telekommunikatsioonifirmadega, eeskätt just lairibainterneti pakkujatega. Näitena võib tuua uue mobiil/fikseeritud side ühisteenuse Femtocell, kus kliendi koju või kontorisse ühendatakse ADSLi kaudu miniatuurne mobiilsidetugijaam, mis vajaduse korral oskab ka WiFi ja internetipõhise televisiooni ehk IPTV signaali edastada. Selline kodu(kontori) tugijaam võimaldab kliendil selle lähedal olles kasutada oma privaatvõrgu teenuseid, hoida raha kokku, ja seda andmata järele teenuste kvaliteedis.

Palju toimub ka mobiil-TV vallas, kus operaatoritel on suur roll - neil on vaja omandada õigused programmide edastamiseks ning see on nende jaoks üsna uus valdkond.

India, Hiina ja Aafrika pealetung

Kui uurida, kus kasvavad mobiilsideoperaatorite käibed reaalselt ja arvestatavalt, siis siin tuleb vaadata arenevate turgude poole, eeskätt siis Indiasse, Hiinasse ja Aafrikasse. Seal on klientide loomulik kasv pööraselt kiire: näiteks lisandub Indias iga kuu miljoneid uusi mobiilsidekasutajaid, kasv saavutatakse lihtsalt põhiteenuste kättesaadavaks tegemise kaudu.

Kui tänaseks on maailmas 2,5 miljardit mobiilsideklienti, mis teeb keskmiseks penetratsiooniks umbes 40%, siis vaid mõne aastaga lisatakse järgmine miljard.

Mobiilsidevõrkude arengutrendid

Hetkel on mobiilsidevõrkudel, mis põhinevad ETSI ja 3GPP standardiseerimisorganisatsioonide standarditel, ees selge arengukava. Eeskätt just 3,5G ehk HSPA (High Speed Packet Access) areng on olnud väga julgustav - rahul on kõik seda rakendama asunud operaatorid ja teenuseid kasutama hakanud kliendid. HSPA kaudu saab pakkuda hetkel valdavalt mitmemegabitiseid andmesidekiirusi, mis lähiaastatel kasvavad enam kui kümne megabitini sekundis. See on juba kiirus, mis suudab tänapäevaseid arvutiga tarbitavaid rakendusi edukalt teenindada, rääkimata mobiiltelefoni pisikese ekraani omadest.

3G standardi varasem saamislugu on olnud konarlik, seda varjutasid vaidlused standardi enda üle - moodustus mitu gruppi omavahel võistlevaid tootjaid ja operaatoreid, kes toetasid eri standardeid. Kujunesid niinimetatud WCDMA ja cdma2000 standardite perekonnad. Hetke seisuga on küll esimene 3G standardiperekond, mida kasutatakse kogu Euroopas, võitmas ning valdavaks muutumas, samas kui teine, mida kasutatakse Ameerikas ja mitmetes idamaades, kadumas ning asendumas esimesega.

Problemaatiline 3G arengus on olnud ka see, et mitmed tootjad - suurim neist Qualcomm - omavad rahvusvahelist IPR (Intellectual Property Right) õigust ning teised 3G seadmete tootjad peavad nende käest õigused ostma. See aga tõstab seadmete hinda.

3G arengul on selge tee ees, sihiks on LTE (Long Term Evolution), mis võimaldab juba üle sajamegabitiseid andmesidekiirusi. LTE standard on praegu kirjutamisel ning esimesed seadmed saavad kasutusküpseks ehk järgmisel kümnendil.

Eraldiseisev mobiilside tehnoloogiastandard on mobiilWiMAX, mis paberil juba valmis, kuid seadmeid ja võrke veel ei ole. MobiilWiMAX võib olla mõistlik valik neile operaatoritele, kellel ei ole GSM või 3G võrke (mobiilWiMAX nendega ei ühildu) või kes soovivad opereerida riikides, kus 3G sagedused on juba laiali jagatud.

Arutluse all on juba ka 4G standardi loomine. 4G üldiseks võimekuse eesmärgiks loetakse vähemalt sada megabitti sekundis, kui klient liigub kiiremini kui 200 km/h, ja vähemalt gigabitt sekundis seisva või aeglaselt liikuva terminalseadme puhul.

Ohu märgina on juba tekkimas huvigrupid, kes veavad vankrit eri suundades, samuti on juba huvilisi IPR kehtestamiseks, kuigi mobiilsidesektor loodab seda vältida.

4Gni on siiski veel väga palju aega, arvestades meie kiirelt tiksuva infoühiskonna kellaga. Esialgu tuleb 3G-võrgud välja ehitada, millega on ju vaid äsja algust tehtud.

Areng ei peatu

Areng on praegu väga kiire kogu elektroonikatööstuses, näiteks näevad peatselt ilmavalgust painduvad ekraanid, tuleviku mobiili ekraani saab lihtsalt lahti rullida mobiil-TV mugavamaks vaatamiseks või e-raamatu lugemiseks.

Samuti muutub võrku ühendatavaks ja intelligentseks üha suurem hulk meid ümbritsevaid esemeid - riided, prillid, pliiatsid ja kõik elektroonilised väikevahendid, sealhulgas kodumasinad. Need hakkavad omavahel suhtlema ja suudavad iseseisvalt täita üha tähtsamaid majapidamis- või ka ärilisi ülesandeid, jättes inimesele kui nende loojale lõpuks natukenegi enam aega mõelda oluliste ühiskonna arengut tõkestavate probleemide peale, millega tegelemiseks meil tänapäeva kiires elutempos aega ei leidu. Samas ei ole ka autode ega tehaste leiutamine meie elutempot aeglustanud ega aega juurde andnud, seega pole põhjust loota, et see juhtuks tehnoloogia edasisel arengul, kui ühel heal päeval inimesed ise ei soovi muutuda.