Mõistatus: kas kõrgharitud inimesed toovad Eesti riigile kahju?

Kõrgharidusega Eesti naine toob riigile elu jooksul 13 250 USA dollarit netokahju, seisab OECD uuringus. Eesti on koos Šveitsiga ainsad OECD riigid, kus kõrgharidusse panustatud raha riigile tagasi ei tule. Mis on lahti?

Mu ees lebab avatud raamat, pooltuhat lehekülge arve ja tabeleid, ning lehel, mis parasjagu lahti, on kirjas midagi, mida ma seletada ei oska.

Seal seisab nimelt, et keskmine kõrgharitud Eesti naine – samasugune nagu mina – toodab oma elu jooksul Eesti riigile 13 250 eurot (uuringus 14 600 USA dollarit, kõik dollarisummad on eurodeks ümber arvutatud kursiga 0,91 – EE) netokahju võrreldes keskharitud naisega. Väga rohmakalt kokku võttes: kõrghariduse andmine maksab riigile 2016. aasta hindades 44 370 eurot ja kõrgharidusega naise palk ei ületa keskharidusega naise palka nii palju, et see enammakstud tulumaksuga tasa teenida.

Selle on välja arvutanud OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. Tabel kajastab 37 riiki ning Eesti ja Šveits on ainsad, kus kõrghariduse andmine naistele (ja ka meestele) end riigile justkui ära ei tasu.