Moodne laut: lehmad sooja enam ei saa
Vanasti tehti see viga, et lehmad topiti talveks lauta sooja kätte. Arvati, et loom tahab sooja nagu inimenegi! Tegelikult pole lehmal ka miinus 15 kraadiga midagi häda!"
Osaühingu Vändra peazootehnik Ene Vaakmann seisab kõigest mõne nädala vanuse Sõõrike farmihoone ees, mis mahutab üle 500 elaja. Farm nagu farm ikka, ainult et seinu pole.
"Loomale on hoopis see oluline, et allapanu oleks kuiv."
Seinu pole, sest uus moodne laut on külmlaut. Ja külm on ta tõesti. Pärast esimest talvetormi on ilmal parasjagu käsil krõbenemine. Ümmargune täiskuu särab reedeõhtuses Pärnumaa taevas. Kuid lehmad pistavad oma sarvedeta pead moodsast laudast õue ning silmitsevad kuuvalgusega üle ujutatud lumiseid välju. Võib-olla jälgivad nad pilguga traktorit (samuti moodsat), mis tulede valgel künnab nende suvist karjamaad. Tuleval kevadel pole loomadel sinna enam asja: uus moodne farm jääbki nende koduks aasta ringi, nad ei pääse sealt muidu kui jalad - täpsemalt, sõrad - ees.
Sellist pilti näevad lehmad oma moodsast laudast. Võib-olla tahaksid nad kuu poole ulguda.
Kui peaks tõusma tuul, venitab arvuti lauda katuse ja vundamendi vahele kilekardina - vastavalt tuule suunale. See ongi kogu soojustus.
"Mõnikord ei saa ise arugi, et tuul puhub, aga kardinad juba liiguvad," on Vaakmann arvuti tööga rahul.
"Külm õhk paneb lehmad rohkem sööma ning see hoopis suurendab nende piimaandi," sekkub ka osaühingu üks omanikke ning juhataja Ilmar Teevet.
Kuid nüüd jõuame moodsa farmi hüvede juurde. Ehkki laudas võib olla tervislikult külm ning kevadine torimijooks karjamaale jääb lehmadel jooksmata, on lehmade ninaesine piiramatu. Automaat juba ei koonerda.
"Lehmad saavad kogu aasta üht ja seda sama jõusööta, sest neile nii meeldib," selgitab Teevet. "Jällegi on inimene see, kes soovib vaheldusrikast toitu, vahel väikest napsigi. Lehmale aga meeldib üks ratsioon."
Tõsi, see ratsioon on jagatud nelja eri toiteväärtusega jõusöödaseguks, mida serveeritakse lauda neljas eri sektoris. Lehm pääseb tänu kaelas rippuvale kiibile just sellisesse sektorisse, mille ta on oma lüpsivõimekusega välja teeninud. Tulemuspalk.
Kuidas aga lehm ühest sektorist teise jõuab? Ise jalutab. See viibki jutu teise tähtsa hüveni: vabadus. Laudast välja lehmad ei pääse, ent lauda sees ei tunne nad mingeid päitseid ega kette. Kui lehm tahab, siis ta sööb või elab seltsielu. Kui tahab, magab (tavaliselt 60-80 minutit pärast sööki, et siis taas tõusta uueks eineks). Kui tahab, seab sammud sügamisautomaadi juurde (see on üks suur keerlev rull, mis käivitub lehma ninanükke peale). Kui tahab, joob.
"Ajakirjanik on maapoiss ja peaks mäletama, kui palju tema vanaema lehm vett jõi?" uurib Teevet.
"Noh. Ikka palju jõi. Neli pange? Kuus?"
"120-160 liitrit joob päevas."
Seegi on rohke piimaanni garantii. Lehma seest saab piima kätte suures moodsas lüpsiruumis, mida erinevalt laudast köetakse nii põrandalt kui lae alt. Põrandaküte on seatud mujalegi lehmade liikumistrajektooridele, sest hea ja mittelibe jalgealune on loomale elu ja surma küsimus.
Lüpsiruu mi ajab lehmad koer. See ei ole kuri ega karvane. Koeraks nimetatakse moodsas farmis hoopis sildkraanat meenutavat hiiglaslikku agregaati, mis lehmakarja delikaatselt lüpsimasinate poole lükkab.
Kas leidub veel hüvesid?
"Sabad! Ameerikas on lehmadel saba ära lõigatud, kuid Euroopas seda ei lubata. Nii nad meil siis keerutavadki sabaga nagu vurrid."
Ja seepärast lõhnab ka uus moodne laut nagu laut ikka, ehkki mööda põrandat liikuv sõnnikukonveier ei peata oma toimetusi hetkekski.
Küll aga peavad lehmad loobuma sarvedest, et neidpidi moodsa lauda torudesse ja viledesse mitte kinni jääda. Kui see uudis avalikuks tehti, tõstsid loomad lausa mässu.
"Nad lõpetasid piima andmise!"
Kuid nüüd on olukord rahunenud.
Teevet tunneb 40miljonilist lauta tutvustades tõsist uhkust, ja õigusega. See farm on robotiseeritud ja öko ühtaegu. Võimsad ja haisuvabad süsteemid sõnniku käitlemiseks. Virtsa l a g u u n i d. Silohoidlad. Aasta pärast juba teine samasugune ja sama suur laut esimese kõrval. Automaatsed ja autonoomsed elektrigeneraatorid. Ventilatsioonisüsteemid. Mitte laut, vaid lehmalinnak!
Ainult et töötajaid on hoolimata korralikust Eesti keskmisest palgast raske saada. Vändra kandis tegutseb kümmekond välisinvesteeringutel põhinevat firmat.
"Lapsed ei saa ju koolis käia, kui selgub, et nende ema või isa on farmitööline," kurdab Teevet. "Meil siin töötavad rohkem nagu operaatorid, sest seda see töö ju tegelikult ongi."
Tööjõu nappuse tõttu on Sõõrike laudal varuks veel üks innovatsioon: pisikesed esialgu veel möbleerimata toad laudakontori teisel korrusel, et pakkuda ulualust võõrtöölistele, tulgu nad siis Narvast või Ukrainast.
N e i l hakkab külmlaudas elades olema kindlasti soe, sest tubades on radiaatorid.
