Moodsa aja liigkasuvõtjad

SMS-laenude turuliidril läks mullu kümnendik laenudest hapuks, aga ta elab ikka hästi.

Aimar Jürimäe ja Toomas Allikase loodud osaühingul SMS Laen täitub sel kuul

esimene

tegevusaasta. Võtan kõne Allikasele, et otsida võimalusi kohtumiseks ja bisnisest rääkimiseks. Ta palub saata elektronkiri selle kohta, millest juttu tuleb, ning paneb ette kohtuda firma kontoris linnahalli lähedal. “Aga fotograafi ei taha,” lisab ta.

 

Järgmisel tööpäeval helistab firma juht Aaro Sosaar ja pakub kohtumispaigaks Coca-Cola Plaza all oleva restorani Basiilik.

Mind võtavad seal vastu kolm meest: moodsas ülikonnas pisemat kasvu Sosaar ning kaks macho-välimusega härrat: Allikas ja Jürimäe. “Mis laadi lugu tuleb?” on nende esimene küsimus. Nad nõustuvad pildile jääma. Ent minu imestuseks võtab Sosaar vestluse alguses põuest oma diktofoni ja lülitab selle käima. 

Selgub, et firmal, mis reklaamib end hüüdlausega “Väldi odavaid koopiaid!” (otsetõlge: võta kallis laen), läheb väga hästi. Firma väljastas mullu viie tegevuskuuga ligi 42 miljoni krooni ulatuses SMS-laene ning teenis 1,6 miljonit krooni kasumit. Aasta lõpuks oli klientide käes üle 17 miljoni krooni laenuraha, millest umbes kümnendiku tagasisaamist firma eriti ei loodagi.
Praegu saab rääkida juba hoopis teistsugustest arvudest. Sosaar ütleb uhkusega, et juuli seisuga on firma andnud kokku 153 miljoni krooni eest SMS-laene.

Jõuluks pool miljardit krooni SMS-laenu
Nõudlus SMS-laenude järele on ülisuur, mahud kasvavad iga kuuga. Mullu augustist kuni tänavu jaanuari-veebruarini oli kasv hüppeline. “Metsik!” kirjeldab Allikas. Seetõttu näib väljastatud laenude koguhulk 2007. aasta lõpuks SMS Laenul jõudvat parimal juhul 250 miljoni krooni kanti. Pidades silmas, et turul on 10–15 SMS-laenude pakkujat, võib teha julge oletuse, et aastavahetuseks võib Eestis olla väljastatud kokku juba üle poole miljardi eest SMS-laene. Tundub uskumatu, arvestades, et tavaliselt jäävad laenusummad 1000 ja 3000 krooni vahele.

Aga on tõsi. Sosaar lööb mind pahviks faktiga, et SMS Laen OÜ-l on 35 000 registreeritud kasutajat, kellest üle 25 000 on ka laenu võtnud. Et sõnumi teel laenu saada, tuleb enne teha avaldus netis, millele järgneb isiku, tema aadressi, pangakonto ja võimalike maksehäirete kontroll. See on protse­duur, mida kasutab vaid osa SMS-laenu pakkujatest.

Aaro Sosaar, endise pankuri Aare ­Sosaare poeg, räägib juba Läti turule lainemisest. Mina aga suunan jutu SMS-laenunduse pahupoolele. Sest see on jõhker bisnis, kus laenuvõtjalt küsitakse kuni 200–300, teinekord isegi kuni 500 protsenti aastaintressi, mida mõni firma ei nimetagi intressiks, vaid laenu käsitlemise kuluks. Kus laenu saab väidetavalt iga paadialune, kelm ja vang. Ka võõra mobiiliga! Mida finantsinspektsioon peab Eesti finantsturu häbiplekiks ning mida mõni poliitik üldse keelata tahab.

Mehed üle laua teevad mulle selgeks, et peaksin SMS-laenu intressi hoopis teise pilguga vaatama. Tegemist polevat ju laenuga, mille võtad endale aastateks. See võetakse tavaliselt 15–30 päevaks. “Samamoodi ei räägita auto liisimisel 50 aasta intressist,” ütleb Allikas.

Jürimäe, kes muidu suhteliselt vaikselt laua taga istub, nõustub ka, et näiteks 3000kroonise laenu pealt kuu aja pärast 700 krooni intressi k&a mp;a mp;uu ml;sid a pole mingi üle mõistuse asi.

Väiksema intressiga ei tuleks Sosaare sõnul ka ots otsaga kokku. Sest erinevalt levinud arusaamadest on SMS-laenukontori kulud suured. Raha läheb nii IT arendusele (tänavu meeste väitel koguni 18 miljonit krooni), pankade ja Krediidiinfo teenustasudeks, reklaamile kui ka laenuhaldurite armee ülalpidamiseks. Neid on ametis ligi kümme.

Ka ei pidavat minu arusaam meeste sõnul paika selles osas, kes moodustavad SMS-laenukontorite klientuuri. Allikas toob näite tänavusuvisest Valkla rannast, kus 3000 krooni SMS-laenu võttis kutt, kelle sõiduriist oli G-klassi Mercedes, aga bensiin oli ootamatult otsa saanud. “Kunagi ei või teada, millal raha vaja läheb,” ütleb Allikas. Olgu laenu põhjus siis külmkapiost või ootamatu haigus.

Laenuvõtjad pole pätid ja narkomaanid. Aga on ka neid
Varem vestlesin Soome kapitalile kuuluva SMS-laenu pakkuva firma Ferratum Estonia juhi Jaanus Kärdiga, kes teatas oma klientuuri kohta: “Miljonärid SMS-laenu ei võta. Aga see ei ole ka pättidele ja narkomaanidele. Ehkki ka neid on klientide hulgas.”

Arvatakse, et SMS-laenu on aasta jooksul Eestis kokku võtnud tublisti üle 50 000 inimese. Aga laenutaotlusi on firmadele tehtud kaks korda niipalju. Sosaar selgitab, et pooled taotlustest lükatakse tagasi: sõelutakse välja kas maksehäirete tõttu või ei ole taotleja nõus kõiki andmeid korrektselt välja käima. Võlgnikud ja muud kahtlased tüübid lükatakse armutult musta nimekirja ja neil pole lootustki SMS-laenu saada. Olgugi et mõni ikka püüab, kas või kümme korda järjest.

Umbes iga kümnes SMS-laenu kroon jääb tagasi tulemata või tuleb tagasi inkassofirmade ja kohtutäiturite töö ja vaevaga – see iseloomustab enamiku SMS-laenupakkujate seisu.

Aga sajad politseisse jõudnud pettusejuhtumid, kus SMS-laenu võetakse kellegi teise nimel?

“Pettused moodustavad 0,014 protsenti meie portfellist,” teatab Sosaar. “See on suureks puhutud kaduvväike summa!” Levinuim olevat skeem, kus keegi palub oma sõbral “laenata” pangakontot koos ligipääsuparoolidega. Ja sõber – ehkki mõistus tõrgub seda uskumast – annab lahkesti.

Jaanus Kärt Ferratumist on päris kuri inimeste rumaluse peale: “Me ei ela ­Aafrikas. Meil on kõrge haridustase. Inimesed ­peaksid teadma, mida nad teevad. Oma tegude eest tuleb vastutust kanda,” leiab ta. Inimeste lohakusest ja lollusest oma asjadega ümberkäimisel räägivad ka Sosaar, Jürimäe ja Allikas.

Lõpetan härradega Basiilikus jutu. Jürimäe tõdeb, et ega sellest artiklist midagi head loota pole, sest OÜ SMS Laenu konkurent turul ei ole keegi muu kui Ekspressi suuromanik Hans H. Luik oma firmaga Krediidikassa.

Nimekaim liigkasuvõtja – Hans H. Luik
Luik muigab, kui teda Eesti nimekaimaks SMS-laenuandjaks-liigkasuvõtjaks nimetan. Julianusega koostöös loodud Krediidikassal olevat SMS-laenude osakaal marginaalne. Aga intress on sama jõhker kui konkurentidel. “Meie lastele ja mingitele kasiinovanadele ei anna,” ütleb Luik.

“Ei arva, et see oleks hea äri,” ütleb Luik nende firmade kohta, kes annavad SMS-laenu kõigile. “See on ikka lollide lollitamine. Lollide koorimine ei saa hea äri olla, sest lollidel ei saa teoorias olla väga palju raha,” mõtiskleb ta.

Ülikallite SMS-laenude andjad

Eestis pakuvad SMS-laenu teenust 10–15 firmat, teiste hulgas

• Ferratum Estonia OÜ, www.ferratum.ee (omanik Soome firma JT Family Holding OY, juhatuse liikmed Jaanus Kärt ja Jorma Jokela)
• OÜ SMS Laen, www.smslaen.ee (omanikud Aimar Jürimäe, Toomas Allikas, Talis Toompere ja Silva ­Sosaar)
• Raha 24 OÜ, www.raha24.ee (omanikud Mart ja Martin Kolu, Urmo Kokmann, Kristjan Tiik, Reine Laidsaar, perekond Kossinov, Sander Pärn ja Andres Krigul)
• SMS Kiirlaen OÜ, hetkel veebikeskkond maas (omanikud Joel, Siim ja Ahti Jesse)
• AR Partnerid OÜ, www.kiirlaenukeskus.ee (omanikud Arvi Kasvandik ja Rene Poljakov)
• Placet Group OÜ, www.smsmoney.ee (omanikud Aleksandr Kostin, Denis Tšaika, Sergei Astafjev)
• Krediidikassa AS, www.krediidikassa.ee, www.euro24.ee (omanikud Hans H. Luik, Silver Eensaar, Ahti Aho, Jaanus Laidvee)
• Rivetek OÜ, www.smsraha.ee, ajutiselt suletud (kontaktisik Vladimir ­Kjahrenov)
• Balti Investeeringute Grupi Pank AS, www.big.ee  (omanikud Vahur Voll, Parvel Pruunsild)
• Mobile Credit Baltic, www.credit24.ee (Londoni börsil noteeritud väliskapitalil ettevõte)
• GSM Credit OÜ, www.gsmcredit.ee (omanikud Hendrik Roosna ja Gert Müürsepp)

Rootsis keelati SMS laenu raadioreklaam

Kes arvab, et SMS-laenudele tehakse teravat kriitikat vaid Eestis, eksib.
Nädalapäevad tagasi, 25. juulil keelas Rootsi kohus SMS-laenufirma Mobillån Sverige AB lennuka ja kõlava reklaamsignatuuri, millega ettevõte reklaamis raadios oma teenuseid. Kohus leidis, et reklaam rõhutas liialt kiirust. Asja viis kohtusse Rootsi tarbijakaitse ombudsman.
Keeld puudutab raadioreklaami, kus rõhutatakse, et “Võid saada kiiret laenu” ja “Saad raha oma kontole 15 minutiga”. Kohus leidis, et reklaam eksib sobiva mõõdutunde nõude vastu. Ettevõttele jäi võimalus edasi reklaamida teles ja internetis, sest seal ei rõhutatud kiirust niivõrd.
Rootsi Tarbijakaitseamet tervitas kohtuotsust, väites et raadioreklaam oli turundustrikk, millega ettevõte ahvatles kõige rohkem inimesi laenu võtma. Inimestel jääb silm peale kiirusele ning laenu kallidust ei panda tähelegi, leidis amet.
Tarbijakaitseamet väidab koguni, et Mobillån Sverige AB SMS-laenude efektiivne intress on sõltuvalt laenu suurusest ligi 700 protsenti. Seda aga mõistagi reklaamis ei mainita.
Ning sellise laenu õnge lähevad noored, kes ei mõista laenu tegelikku tagajärge. Rootsi kohtutäituribüroo statistika möödunud aastast näitab, et ligi 40 protsenti SMS-laenu võrku sattunud inimestest, kes taotlevad kohtutäituri juures maksegraafiku koostamist, on noored, vanuses 18–25 eluaastat.