EKSPRESSI ARHIIV | Möödub 80 aastat märtsipommitamisest: operatsioon, mille eesmärk oli hävitada Eesti rahulikke elanikke

Õhurünnak Tallinnale algas 9. märtsi õhtul kell 19.45, ohvriks langesid suures osas lapsed, naised ja vanurid. Eestlaste vastupanu see terrorirünnak aga murda ei suutnud.

Veebruaris 1944 seisid Eesti üksused kindlalt oma positsioonidel Narva rindel ning vaatamata meeleheitlikele rünnakutele venelastel kaitseliine läbi murda ei õnnestunud. Kui meestest jagu ei saadud, mindi nende naiste ja laste kallale. Algas operatsioon, mille eesmärk oli hävitada Eesti rahulikke elanikke. Väiksemad rünnakud päädisid Tallinna ränga pommitamisega 9. märtsil 1944. Niisugune põletatud maa taktika polnud aga üksnes Moskvast pärit, vaid sündis lääneliitlaste nõu ja abiga.

Eestlaste sihipärase hävitamise kavast andis selgelt märku juba Meriküla dessant 18. veebruaril 1944. Vangi langenud dessantnik Vladimir Kuznetsov tunnistas, et tema rühmaülem andis ühese käsu: „Niipea kui oleme maabunud vaenlase poolsel kaldal, on meie ülesandeks kõik hävitada, sest seal pole vene elanikkonda.“

Mõrvakäsk täideti. 25. veebruaril ilmus ajalehes Eesti Sõna foto tapetud Meta Süvalepast ja tema lapsest. „Meriküla lumes lamab oma kaheaastase lapsega mõrvatud eesti naine. Mõlemad tapeti enamlaste maabumiskatse ajal Moskva käsul,“ kirjutab leht.