Mullu märtsis puhkes Murru vanglas skandaal, mis leidis ajakirjanduses ohtrat kurnamist. Selgus, et Murru vangla "eriti tähtsad" kurjategijad võisid end türmis uskumatult vabalt tunda: sõitsid jalgratastega looduskaunites kohtades, vohmisid kalamarja, peksid ühe vangi surnuks ja nõnda edasi. Vangide lõbusatest olengutest, lookas toidulauast jms ilmus rida fotosid. Üks, kes fotodel korduvalt esiplaanil, oli tähelepanuväärsete musklitega Leo Pulst.
Skandaali puhkedes, 22. märtsil 2007, ilmus venekeelses Delfis lugu "Murru vanglas valitses korralagedus". 101 kommentaari hulgas on sõna võtnud keegi, kes nimetab ennast "Murru vangivalvuriks". Oma kommentaaris nimetas ta Leo Pulsti "vägistajaks", kui pikk kommentaar võimalikult viisakal moel kokku võtta...
Ei kulunud palju aega ega vaeva, et Leo Pulst ja tema advokaat leimija välja selgitaksid. Vastavalt 2006. aasta juunis jõustunud "Delfi eelnõus" kehtestatud korrale oli uudisteportaal kohustatud üle andma solvaja IP-aadressi. Sedaviisi nimetatakse internetti ühendatud arvuti unikaalset tunnust.
Selgus, et kommentaar oli postitatud ühest Lasnamäel Asunduse tänaval asunud korterist, mille omanik on keegi hiinlane! Edasine oli vormistamise küsimus. Oktoobri alguses maan­dus Harju maakohtus Pulsti hagi IP-aadressi järgi leitud Hiina kodaniku vastu koos nõudmisega hüvitada solvangute ja laimuga tekitatud kahju - 500 000 krooni.

Leo Pulst (43) on üks Eesti kurikuulsamaid kurjategijaid, keda on alates varastest 80ndatest karistatud kaheksa korda. 1984. aastal mõisteti mees röövimise eest kaheksaks aastaks türmi ja see polnud tema esimene ega viimane karistus. Kokku on mees vanglas viibinud ligi veerand sajandit.
Alates 1999. aastast kandis Pulst 12 aasta pikkust vangistust. Seekord mõrva ja mõne "tühisema" kuriteo eest - rööv, väljapressimine, võõra vara süütamise organiseerimine jne. Vabanema pidanuks ta 2009. aasta lõpus.
Mõrv, milles Pulst süüdi mõisteti, oli üle keskmise õõvastav. Nimelt peksis Pulst üht meest pesapallikurikaga pähe, kuni kurikas purunes. Peksmise vahepeal lõikas Pulst kääridega pea küljest ohvri kõrvad. Pulsti kaasosaline ­Aivar Vaarpuu lõi ohvrile ühe noa südamesse, teisega aga lõikas läbi kannatanu kaela. Surnukeha sõidutati Tallinnas Vabaõhukooli tee lähistele metsa.
Mis toimus kohtunike peades hetkel, kui nad otsustasid jätta sellistele tüüpidele eluaegse vangistuse mõistmata, on täielik müstika. Nimetatagu sellist seisukohta pealegi valeks või tendentslikuks.
Septembri lõpus pääses Leo Pulst ennetähtaegselt vabadusse, teenides Viru maakohtult õnnistuse ning õiguse kanda kuus kuud riigipoolse usalduse aumärki ehk elektroonilist jalavõru.

Ühes aasia toite pakkuvas restoranis töötav 40ndates eluaastates miniatuurne hiinlane pidi pikali kukkuma, kui tema postkastis maandus Harju maakohtust saadetud hagi koos poole miljoni kroonise nõudega. Ekspress küsis hiinlaselt, mis häda pärast ta kellegi Pulsti vastu nii marus oli, et talle kommentaariga lajatas.
Hiinlane, kelle nime jätame siinkohal enda teada, ragistas telefonis spetsiifilise aktsendiga vene keelt. Tema jutt läks iga sekundiga kiiremaks, kuni ta teatas, et edasi räägib sõber, kes teda selles kohtuasjas aitab. Sõber tunnistas, et nad on väga murelikud. Kinnitas, et kuni oktoobrini ei teadnud hagi "kaela saanud" hiinlane Leo Pulsti nimelisest isikust mitte kui midagi. Ammugi ei saanud Pulsti kohta midagi kirjutada.
"Püüdsime kohtust uurida, milles asi. Öeldi, et see Pulst on mingisugune autoriteet. Mis autoriteet - poliitik või? -, seda ei tea me siiani. ­Imestasime veel, et miks autoriteet vangis istub või siis miks vangi autoriteediks nimetatakse."
Sõbra sõnul on hiinlase seostamine Pulsti solvamisega arusaamatus. Ent kergesti seletatav. "Sel ajal, kui need kommentaarid kirjutati, oli korter välja üüri­tud. Õnneks on tal üürilepingud alles. Aga kust üürnikke, Hiinast pärit tudengeid, leida, pole aimugi. Iseasi, kas see kohtu jaoks üldse rolli mängib. [Hiinlane] on igatahes otsustanud, et kui tema elu ohtu satub, lahkub ta Eestist. Pöördusime ka Hiina saatkonda, kus lubati asjal silma peal hoida."

Selge see, et ka korduvkurjategijatel on õigused ja ka nende kohta solvavate väljamõeldiste internetti tippimine väärib erapooletut menetlemist ja võimaliku kahju kaalumist. Ent - kes vastutab tekitatud kahju eest? Kas arvuti või internetiühenduse omanik? Kas isegi juhul, kui ta vannub, et pole kommentaari kirjutanud? Kas üürniku või külaliste, kes võisid arvuti kallal käia, leidmine ja edasine klaarimine peab antud juhul jääma juba hiinlase mureks?
Eksperdid, kes omal ajal "Delfi eelnõu" kirjutasid, sellele eraldi tähelepanu ei pööranud. Nendele oli põhiline luua võimalikult lihtne viis tuvastada solvangu internetti paiskamiseks kasutatud arvuti omanik. Ka justiitsminister Lang keskendus omal ajal Delfi eelnõu reklaamides just valuraha aspektile, mitte niivõrd sellele, kuidas kindlaks teha kommentaari tegelikku autorit.
"Mida räigem solvang, seda räigem papp - nii käivad asjad Ameerikas. Küll kohtupraktika asjad lõpuks paika paneb," teatas minister.
Kui laenata paralleeli angloameerika õigussüsteemist, kus pretsedenti loovad kohtuasjad lähevad ajalukku neis osalenud isikute nimede kaudu, võiks Langi saavutuse ehk Delfi eelnõu kohtupraktikasse tsementeerunud jalajälge tulevikus kutsuda "Pulsti juhtumiks". Kas pole sümboolne?
Saab siis imet näha. Kohtuprotsess jätkub jaanuaris.