Moskva — korruptsioon, rassism, maailma parim pizza ja ootamatult vähe joodikuid!
Krister Paris kirjeldab Madis Jürgenile Moskva plusse ja miinuseid.
Krister Paris:
Kui ma Moskvas surma saan, siis ilmselt tänavat ületades. Mul on kodu lähedal valgusfoor, mille alt rohelise tulega tänavale astuda oleks selge surmaminek, sest foorituli ei tähenda Moskvas midagi. Autopiloodiga, ilma liiklust jälgimata, ei tohi Moskvas rohelise tulega vöötrajale astuda.
Olin vöötrajal, üks tibi hüppas autosse, pani tagumise käigu sisse, kihutas unnates minu poole ja ma sain vaevu lapsevankri eest ära tõmmata. Politseinik, kes oli lähedal, pistis karjuma — ta oli vist ka lapsevanem — ja tõstis tibi autost maha.
Pärast seda, kui olin pidanud päeval paari tunni jooksul kolmel korral oma last samal kombel käruga eest ära tõmbama, tegin endale elukindlustuse. Ehk aitab nagu vihmavari — kui kaasa võtad, jääb taevas selgeks.
Üldiselt on Moskvas on kaks võimalust — kas istutakse ummikus ja sõidetakse 10 kilomeetrit tunnis; või uhab autodevool 130 km tunnis. 160 km tunnis pole Moskvas ka mingi haruldane tempo.
Tavaliselt toimub Moskvas 3000 avariid päevas. Kui on halb päev, on 8000 avariid.“
Abikaasa Manona: Moskvasse saabudes hakkasin tagaistmel turvavööd kinni panema. Selle peale juht veidi solvus — miks, kas sa ei usalda mind?
Viimasel ajal on asjad õnneks muutunud.
