Enne tormi: Maria ja Johan Laidoner koos kasupoeg Aleksei Kruszewskiga Viimsi kodu trepil. Foto ilmus Soome ajakirjanduses. (Eesti Sõjamuuseum)
Juulis 1940 küüditati ülemjuhataja Johan Laidoner ühes abikaasaga Venemaale Pensasse. Nende iga sammu jälgisid julgeoleku agendid. Koopia Laidoneri jälitustoimikust jõudis hiljuti Eesti Sõjamuuseumi üheskoos president Pätsi omaga. Oli 19. juuli 1940. Endine Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner ja tema abikaasa Maria elasid tagasitõmbunult oma Viimsi mõisas. Äkki peatus maja eest auto, millest väljus kolm meest. Neist üks, siseminister Maksimilian Unt käskis Laidoneril endaga kaasa tulla. Nii algas Laidoneride kolgatatee. Nädala pärast olid Laidonerid juba Pensas, kus neile anti viietoaline korter ühes suure verandaga. Laidoner sai passi asemel fotoga tõendi, millel oli kirjas: ta ei tohi elukohast lahkuda, on Pensa NKVD järelvalve all ja peab ennast seal igal esmaspäeval meldimas käima. Tesisisõnu, ta oli vabakäiguvang. Pensa NKVD jälgis Laidoneride suisa iga sammu. Et rohkem kindralist teada saada, sundis NKVD agendiks kõik, kes Laidoneridega olid kokku puutunud. Lõpuks toodi mängu “raskekahurvägi” - Rjazani oblasti NKVD agent “Dagestanlane”. “Dagestanlane” oli I maailmasõja ajal Laidoneri teenistuskaaslane 3. Kaukaasia korpuses. Järgnes põnev lugu.
Avalehele
25 Kommentaari