"Teeme ühe asja selgeks: see ei olnud armulugu," alustab Kattri Ezzoubi. Neli aastat kestnud suhtest on praeguseks saanud "vettinud naarits", nagu ta seda nimetab.

"Ma olin jõudnud elus faasi, kus ma tahtsin minna mehele, ja tema otsis kedagi, kes teda üleval peaks," ütleb Kattri häbenemata. "Ükskord peaks elus ikka mehel ära käima."

Paari elu oli korraldatud nii, et Kattri teenis Eestis raha, sõitis Marokosse, maksis seal mehe arved ja elas mõnda aega ning tuli tagasi Eestisse tööle. Ainuüksi selle avaldusega põrmustab Kattri klišee moslemi naisest kui allaheitlikust saatuse mängukannist.

Nad tutvusid ajal, mil Kattri (tookordse perekonnanimega Türk) tegi Marokos ja Türgis turismi­korraldaja tööd.

"Mida su mees sel ajal tegi, kui sind polnud Marokos?"

"Ma olen selle üle ise ka mõelnud. Ehk pidas siis keegi teine teda ülal?" Moslemi mehele on kõigiti õige tegu mitme naise pidamine - aga sel juhul nõuab Koraan ka nende naiste ülalpidamist.

Kuigi Kattri lepib intervjuu kokku Tallinna vanalinnas geiklubisse Angel ja trimpab vestluse ajal punast veini, on tema sõnum selge: nii omasooiharate kui ka alkoholi suhtes on moslemid sõnades põhimõttekindlalt sallimatud.

"Kas sa Marokos jõid ka veini?"

"Jõin veini ja tegin suitsu. Kellel on raha, see joob veini."

Kattri arvab, et tema mehel oli enamikust asjadest üsna ükskõik, peaasi, et keegi teda ülal peaks.

Muuseas, 70 protsenti Põhja-Aafrika ­elanikest (kes on valdavalt islamiusku) tarvitab alkoholi, kinnitab Kattri. Ta on selle üle mõtisklenud: "Nad joovad ja neil on süütunne."

Ta räägib ­silmakirjalikust kultuurist, kus inimesed ei julge end ­lõdvaks ­lasta.

Ainuüksi viimase kuu jooksul on Eesti kohtutes lahutatud viis abielu, kus naine on eestlane ja mees ilmselgelt võõrapärase nimega moslem või siis hindu. Kas see kinnitab laialt levinud arvamust, et segaabielud pole püsivad?

Tallinna perekonnaseisuameti juht Katrin Kase on enda jaoks üles märkinud tüdrukud, kes abielluvad välismaalasega. Selleks, et Eesti kodanik väljaspool Eestit abielluda saaks, peavad nad saama ametist vajaliku paberi. Võõramaalastest lahutamiste kohta aga ei pea keegi arvet - see ei ole riigile oluline teave.

"Kas su mees oli uhke, et tal on Euroopa naine?"

"Loomulikult!"

Moslemitele meeldib Euroopas elada, väidab Kattri. Nad ei pruugi olla siin paremal järjel, aga nende jaoks on see prestiižne. Selline suhtumine talle ei meeldi, samuti on talle vastuvõetamatud Euroopat vallutavad kebab-house'id.

"Mina olen rangete immigratsioonireeglite poolt," teatab ta kindlalt.

"Kas sa proovisid meest ka Eestisse tuua?"

"Korra proovisin ja loobusin, teda oli Marokos lihtsam üleval pidada."

Tavapäraselt vaatab Lääne meedia moslemitega abiellunud naisi kui ohvreid. Kattri annab moslemi kultuuri seestpoolt tundes selle kohta vastakaid arvamusi.

2005. aastal ütles ta Eestis ajakirjandusele: "Teil, Euroopa naised, pole õigupoolest aimugi, mida tähendab naisega arvestamine." Ta väitis, et Euroopa mehed on vaid seksi peal väljas ja moslemi mehed võtavad teda rohkem isiksusena.

Veel tsitaat ühest teisest 2005. aasta intervjuust: "Kõik mu Maroko sõbrannad mõistavad mind hukka, kui tunnistan avalikult, et minu abikaasa on mulle karjäärist tähtsam."

Moslemimaailma reegel ütleb, et naisel ei ole võimalik abielulahutust algatada. Kui aga naine sellise ettepanekuga lagedale tuleb, võib see saada talle eluohtlikuks. Naine on suguvõsa au teotanud ja mehe sugulased sellega ei lepi.

Mehel aga piisab lahutuseks sellest, kui ta kordab oma naisest vabanemise soovi kolm korda. Ükskõik mis viisil - moodsal ajal sobib selleks ka SMS. Egiptuses on käimas kohtuasi, kus naine uurib, kas kolme SMS-sõnumiga saadetud teatis on jumala ees kehtiv.

Samuti pole võimalik islamiusust loobumine - Allah annab selle inimese vastu toimetamiseks suured vabadused.

"Oled sa kaalunud islamiusust loobumist?"

"Ma ei tea," ütleb Kattri ja lisab, et kes teda ikka kontrollida saab, kuidas ja kui palju ta kodus usutavadest kinni peab.

Kattri on lõpetanud Tartu ülikoolis ajaloo osakonna. Tema kirg oli antiik­ajalugu. Mõistmaks teemat süviti, õppis ta selgeks vana-kreeka keele ja luges ladina keeles algtekste. Ta räägib ja kirjutab araabia keeles, on tõlkinud 48 raamatut ja kirjutanud kokku "Araabia vanasõnad". Selle viimase saavutusega võiks tema poolest panna punkti sügavale huvile moslemi maailma vastu. Ta hakkab propagandisti rollist tüdinema. Juba mõnda aega pole näha ka tema juukseid katnud moslemi naisele tavapärast pearätikut.

"Ma ei kahetse midagi. Tänu armastusele Araabia kultuuri vastu kohtusin ma oma praeguse armastusega, kes tuli minu juurde araabia keelt õppima."

Kogemusest islamiga teenib Kattri olulise osa oma sissetulekust. Ta koolitab Iraaki minevaid Eesti sõjamehi, viies neid kurssi islamimaade tavade ja tõekspidamistega. Lisaks on ta olnud aastaid moslemi kultuuri selgitaja Eesti meedias.

Kattri ütleb, et ta on jõudnud elus faasi, kus ta moslemi kultuuri üldistada ei taha.

Kaval tuluke silmis, räägib ta sellest, et ema juures kodus kallab ta maajumalatele viina, et kallimaga kõik hästi läheks.