Mõte mõlgutab kuuli kerre
Nutikad seadmed analüüsiksid sõduri ajulaineid ja saadaksid kättesaadud info raadio teel kaasvõitleja kõrvaklappidesse, kus see sõnade kujul kuuldavaks saaks. Kaugemas tulevikus võiks asjatundjate arvates ainuüksi mõtte jõul suunata ka sõjatehnika tööd.
Ajakiri Time kirjutab, et USA armee sõlmis hiljuti nelja miljoni dollarilise lepingu kolme ülikooliga, kus teemat viie aasta jooksul lähemalt uurima hakatakse. Tõenäoliselt kulub mõttekiivrite tegeliku loomiseni veel kümmekond või paarkümmendki aastat.
Uudse suhtlustehnika põhialuseid saab aga juba praegu uurida ja arendada. Ja juba tuleval aastal peaks poodidesse müügile jõudma ajulaineid lugev 300dollariline Emotiv Systemsi seade videomängude mängimiseks.
Sõjaväe käsutusse antakse kindlasti midagi veel keerukamat ja töökindlamat. Arendustöö hakkab toetuma nii arvutustehnika edukäigule kui ka teadlaste üha paremale arusaamisele inimaju tööpõhimõtetest.
Sõdur peab mõtted formuleerima selgelt ja reeglipäraselt, umbes nii, nagu sõjaväes praegu rääkida tuleb. Mõttega kaasnev närvirakkude elektriline aktiivsus tekitab nõrku elektromagnetilisi laineid. Lained jõuavad kiivri sisse ehitatud sensoritesse, mida praeguses arendusjärgus on kokku 128. Uskumatult osav tarkvara peab suutma õigesti lugeda sensoriandmete põhjal genereeritavat elektroentsefalogrammi - esmapilgul täielikku sigrimigrit -, et aru saada, millal sõdur olulisi mõtteid mõtleb ning mis mõtted need on. Ka võiks tehnika aru saada, millistele konkreetsetele võitluskaaslastele sõduri sõnum suunata.
Aju on keerukas organ ja tekitab tohutul hulgal väga mitmesuguseid andmeid. Seetõttu peab süsteemil olema rohkesti arvutusvõimsust.
Just ajulaineid mõistva analüütilise tarkvara väljatöötamine on ettevõtmise kõige raskem osa. Kuna iga inimese entsefalogramm on isikupärane, tuleb süsteemi iga kasutaja jaoks eraldi kalibreerida.
"Kogu andmestikust tuleb välja noppida just see õige signaal, just nagu mingi kindel spagetijupp taldrikutäeist pastaroast," toob projekti juhtivteadlane Mike D'Zmura California Irvine'i ülikoolist gastronoomilise võrdluse. Et sõnumit taustamürast paremini eristada, tulebki sõdurid õpetada väga selgelt mõtlema.
Esialgu hakkab sõnumi saaja kõrvaklappides kuulma arvatavasti robothäält, kuid edaspidi loodavad arendajad panna seadme imiteerima sõnumi mõtleja enda häält. "See oleks nagu ilma mikrofonita raadio," ütleb sõjaväe palgal olev närviteadlane Elmar Schmeisser. Lisaks võiks häälesse kodeerida info signaali edastaja asukohast.
Hajutamaks kartusi, et süsteem võib lugeda inimeste mõtteid vastu nende tahtmist, kinnitab Schmeisser, et niisuguse võimaluse välistab juba asjaolu, et seade mõistab üksnes väga selgelt ja tahtlikult mõeldud mõtteid.
Pigem tõuseb seadmest tsiviileluski tulu. Näiteks tänaval, ühissõidukis ja teatrisaalis võib vähemaks jääda häirivalt valjusti mobiiltelefoniga lobisevaid inimesi.
