Hoone energiamärgis nagu kodumasinatel

Eestis on energiasäästliku ehitamise aluseks valitsuse määrus “Energiatõhususe miinimumnõuded”. Selle põhjal määratakse hoone energiatõhususarv (ET-arv) ehk energiaklass, mis näitab energiakulu maja küttele, sooja vee valmistamisele, valgustusele ja seadmetele. 

Uutel ja suures osas rekonstrueeritavatel väikemajadel peab ET-arv jääma väiksemaks kui 180 kWh/m2 aastas. Hoonele väljastatav energiamärgis on väliselt sarnane kodumasinate märgisega, kus värvilisel skaalal on kujutatud energiatarbimise klass. A-klassi klassifitseerub hoone, mille ET-arv ei ületa 120 kWh/m2 aastas. 

Energiasäästliku maja ehitamisel tuleb jälgida kehtivaid soovituslikke maja välispiirete soojajuhtivuse normatiive ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemi lahendusi. 

Lisaks välispiirete soojajuhtivuse näitajatele mõjutab lõpptulemust oluliselt ka välispiirete õhutihedus ehk õhuleke. Soomes Tampere ülikoolis tehtud uuringu kohaselt on kõige väiksema õhulekkega majade seinad ehitatud just poorbetoonist ehk AEROC-tüüpi plokkidest. Eestis laialt levinud puitkarkassmajade õhulekke koefitsient on poorbetoonist ehitatud majaga võrreldes 3–5 korda suurem. 

Kui eesmärk on omada A-energiaklassi maja, tuleks lisaks soojapidavatele ja õhutihedatele välispiiretele kasutada õhuvahetuseks efektiivse soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi. Küttesüsteemidest annab hea tulemuse õhk- või maasoojuspumpade kasutamine.

Plokk, mis vatti ei vajagi

AEROC EcoTerm Plus 375 on ainuke Eesti turul pakutav seinaplokk, mis vastab kehtivatele soojapidavusnäitajatele, ja seda ilma igasuguse lisasoojustuseta. Lähtuvalt sellest saab ainult AEROCist ehitada täiskivimaja. 

Soomes kehtivad alates käesolevast aastast Eestiga võrreldes veelgi karmimad energiatõhususe normatiivid, mille kohaselt on välisseinte soojajuhtivuse nõue 0,17 W/m2K. Sellega seoses on Aeroci tootevalikusse lisandunud Soome tingimustele sobilik plokk AEROC EcoTerm Plus 500, mida nõudlikum klient saab soovi korral osta ka Eesti turult.

Passiivmaja energiatarve

Passiivmaja all mõeldakse üldjuhul väikese energiatarbega maju, millel on eriti väike kütteenergia vajadus. Eestis reklaamitakse palju Saksa Passivhaus Institut’i standardeid, mille järgi peaks hoone küttekulu olema 15 kWh/m2 aastas. Põhjamaades (Soome, Rootsi) kasutatakse analoogsete majade küttekulude näitajatena 

20–30 kWh/m2a. Klimaatiliselt tuleb ka Eesti lugeda põhjamaaks ja seetõttu ka lähtuda sealsetest nõuetest. 

Et lüüa kokku passiivmaja kogu energiatarve, tuleks küttele liita ka sooja vee ja ­elektri tarve. ET-arvu saamiseks tuleb veel lisada ka nn ­kaalumistegur ehk -koefitsient sõltuvalt energiakandjast (elektrikütte puhul 1,5 ning gaasi- ja puiduküttel vasta­valt 1 ja 0,75). Võttes arvesse ma­ja kogu energiatarvet, kujuneks Eestis kehtiva energiaklassifikatsiooni puhul passiivmaja ET-arvuks umbes 100–120 kWh/m2a. Seega – ­energiatarbelt on A-energiaklassi maja praktiliselt võrdne passiivmajaga.

Täiskivimaja – kõige energiasäästlikum lahendus

Saksamaa passiivmaja-standardi kohaselt peaks aga seina soojajuhtivuse koefitsient ehk U-arv olema veel väiksem –  ­jääma alla 0,15 W/m2K. Kui soovite ehitada seina, mille soojapidavus vastaks nii kõrgele nõudmisele, soovitab Aeroc kasutada A­EROC EcoTerm Plus 300 plokke koos 120 mm mineraalvill-soojustusega.

Kuna Aeroc pakub Eesti turul kõige parema soojapidavusega ja energiasäästlikumat plokki, siis  võrreldavate näitajatega seina ehitamiseks konkureerivate tootjate plokkidest tuleb kasutada tunduvalt paksemat soojustuskihti. 

Sama soojapidavuse saavutamiseks vajavad eri plokist välisseinad eri paksusega soojustust (vt joonis).

Kuid enam kui 200 mm soojustuskihi paigaldamine ja viimistlemine on üsnagi komplit­seeritud. Kui suure osa seinast moodustab soojustusmaterjal, on raske aknaid ja uksi paigaldada – neid ei saa kinnitada soojustusmaterjali külge, vaid nende ümber tuleb ehitada kandev konstruktsioon. 

See aga halvendab kogu piirde soojapidavust. Arvestades maja energiatarvet mõjutavaid tegureid, annab kõige energiasäästlikuma tulemuse täiskivimaja. 

Aeroc pakub terviklahendust – ehitada kogu maja ühest materjalist. Lisaks eri tüüpi seinte ehitamiseks mõeldud plokitoodetele (EcoTerm Plus, Classic, Element, Hard) pakub Aeroc uudsena armeeritud poorbetoonpaneele, mida saab kasutada elamute vahe- ja katuslagedes kandva ja soojapidava elemendina. Paneele saab ka kaldu paigaldada, s.t neist saab ehitada ka viilkatusega maja. Akna ja ukseavade sildamisel soovitame kasutada AEROC Silluseid või U-plokke.

Kokkuvõttes soovitame majaehitajal valikute tegemisel arvestada ka investeeringu suurust ning hinnata tasuvusaega. Eestis kehtivatele minimaal­setele energiatõhususnõuetele vastava majaga võrreldes on passiivmaja investeeringu tasuvusaeg olemuslikult küllaltki pikk, ulatudes 15–20 aastani.

Maja välispiirete hulka loetakse: 

Välisseinad soojajuhtivus 0,2–0,25 W(m2K),

Katus ja põrand soojajuhtivus 0,15–0,2 W(m2K)

Aknad ja uksed soojajuhtivus 0,7–1,4 W(m2K)