“Mõttetu Mees”
Intervjuud Ekspressile annab Kapo uus peadirektor Aldis Alus (35) Toompuiestee peahoone esimesel korrusel pisikeses, anonüümses toakeses. Pressiesindaja vabandab: peadirektori kabinet on riigisaladust nii triiki täis, et ajakirjanikku ei saa sisse lasta.
Saladus on ka juhtumid, millega Alus oma tosina-aastase Kapo-karjääri ajal on tegelnud. “Minu valdkond on olnud põhiseadusliku korra kaitse ja vastuluure.”
Alus mõjub (peaaegu) läbitungimatu müürina. Lühikesed hallid juuksed ja ametlikkust rõhutavad prilliraamid kujundavad kitsast nägu, millelt saab naeratusevarju kätte ainult väga lollide küsimustega.
“Kas vastab tõele, et teie hüüdnimi on “Väike Greif”?" Alus väidab, et kuuleb seda esimest korda (greif on Kapo tiivuline vapiloom). Tal on teinegi hüüdnimi - “Mõttetu Mees”, mida kasutavad isegi Kapo autojuhid.
Mõlemad hüüdnimed iseloomustavad asutusesisest suhtumist mehesse, kes teenis kuus aastat kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli asetäitjana. Ilma Pihli heakskiiduta ei julgenud Alus langetada peaaegu ühtki otsust. Endiste kaitsepolitsei töötajate sõnul vaevab asutust “keelekandmine ja pugemine”.
Sel teisipäeval tegi Juhan Partsi valitsus endalegi ootamatult Alusest Kapo uue pealiku.
Aluse suurimad toetajad olid Pihl ja Res Publica rahastajapoliitik Olari Taal, kelle väimees Imre Ojamaa töötab Kapos. Ojamaad ja Alust liidab kirg spordi vastu. Tänavusel Tartu rattarallil osalesid mõlemad 69 kilomeetri distantsil. Noorem mees Ojamaa (2:14:16.9) läbis vahemaa kiiremini kui Alus (2:19:04.5).
Aluse ametisse nimetamine on valus kaotus siseminister Margus Leivole, kelle eesmärk oli mehe kandidatuur läbi kukutada. Ja Leivo sõbrale Indrek Tarandile. Nemad soovisid panna Kapo etteotsa välisministeeriumi personaliülema Andres Unga.
Vandenõus osalesid veel endine peaminister isamaaliitlane Mart Laar ja Mõõdukate esimees Ivari Padar. Mõlemad hääletasid riigikogu Kapo-komisjonis Aluse kandidatuuri vastu.
Sellest pidi piisama, et Alus läbi ei läheks. Aga Taal korraldas hääletusreeglitega triki, mis istutas senise asetäitja Pihli toolile.
Laar räägib sporditermineid kasutades. "Esimesel korral pandi latt 2.30 peale ja kandidaat ajas selle väga napilt maha.” See käib Unga kohta. Aluse paikapanek käis Laari sõnul nii: “Teise hüppe eel muudeti jooksu pealt reegleid ja pandi latt 1.10-le.”
Isamaalaste maailmavaate järgi peab salateenistust juhtima intellektuaal nagu John Le Carré spiooniromaanides. Kaks aastat tagasi kukutas Laari tagatuba läbi Aluse kandidatuuri Eesti välisluure ehk Teabeameti peadirektori kohale.
“Andsin oma nõusoleku ja saatsin CV,” meenutab Alus. Küsimusele, miks temast siiski teabeameti juhti ei saanud, on vastus: “Seda ma ei tea.” Välisluure juhiks sai Tartu Ülikoolis cum laude ajaloo lõpetanud Tarmo Türkson.
Alus sai oma keskhariduse kaugõppe teel Tallinna 1. õhtukeskkoolist. “Tookordne valik oli sport,” põhjendab ta. Hiljem lõpetas ta Riigikaitseakadeemia. “Inglise keelt valdan keskmisel tasemel. Kui veedan mingi perioodi soomlaste seltsis, siis olen võimeline ka lihtsamaid olmeküsimusi soome keeles lahendama.”
Nõmme miilitsakoolis kandis Alus revääril NSV Liidu meistersportlase märki. “Normi täitmine oli kõva saavutus, mida igaüks ei suutnud!”. Kursandid olid kasarmurežiimil, müüri tagant välja sai ainult linnaloaga.
Aldus oli üks 30 poisist, kes astusid miilitsakooli 1987 loodud “eesti gruppi”, mis vabastas sõjaväkke minekust. Nad moodustasid vzvodi ehk rühma, mida käsutas praegune turvafirma Falck Eesti sisejulgeoleku direktor Veiko Kulla. Vzvod jagunes omakorda kaheks otdelenieks ehk jaoks. Üht juhtis Alus, teist tänane keskkriminaalpolitsei direktor Andres Anvelt. Tänaseks on kolme kursavenna kätte koondud Eesti oludes erakordselt suur võim.
Nii miilitsasse kui ka neli aastat hiljem Kaposse sattus Alus enda kinnitusel “täiesti juhuslikult”. Lihtsalt tuli pakkumine. Juhtumisi on Alus sündinud 1967. aasta 10. novembril, mida Nõukogude Liidus tähistati kui miilitsapäeva.
Kui Alus 1989. aastal Tallinnas Lasnamäel pätte püüdma asus, jätkus tal tööd nii pisivaraste kui ka röövlitega. Poolteist aastat hiljem taastati Eestis politsei ning Alus sai rahulikuma koha Nõmmel vaneminspektorina.
Järgnes tööleminek Kaposse, kus Alus taltsustas põhiliselt igat sorti äärmuslasi. 1997 tegi Pihl temast oma asetäitja. Sellest nädalast juhib miilitsamajor Pihli asemel kaitsepolitseid miilitsaleitnant Alus. Kas ta suudab oma kõrgete eestkostjate varjust välja tõusta ning iseseisvalt tegutseda, näitab ainult aeg.
Aldis Aluse töövõidud
* 1995. aastal algatas kaitsepolitsei uurimise "Siioni tarkade protokollide" kirjastaja vastu. "Aldis Alus oli tolle uurimisrühma vanem," räägib kaitsepolitsei Lõuna-Eesti osakonna direktor Sven Ugaste. "Mina ja üks kolleeg käisime protokolle raamatupoodidest kokku korjamas." Teos tunnistati juudivastaseks ja hävitati.
* 1996. aastal vahistas kaitsepolitsei Tiit Madissoni ja esitas talle süüdistuse riigipöördekatse ettevalmistamises. Praegu Lihula vallavanemana töötava Madissoni sõnul osales uurimisel ka Aldis Alus. "Ta tegi ühe paberi, mille sisu oli üsna totakas." Tegemist oli ettekandega Madissoni ja kolonel Johannes Kerdi jutuajamisest. Oma silmaga Madisson Alust näinud ei ole.
