Mudapalavik
Selle Reformierakonna särava trio, peaminister Siim Kallase kindlate liitlaste, kava piirkonnas monopol enda kätte saada on häiritud.
“Mudaperekonnad” on koondunud aktsiaseltsi Heal, mis omab sanatooriumit Fra Mare ja 49,5 protsenti Haapsalu Kuurorti ehk sanatooriumi Laine aktsiatest. Teine pool viimasest on Haapsalu linna käes. Nüüd loobus Haapsalu Kuurort turistide vahenduslepingust Healiga.
“See ei ole kättemaks,” ütleb Haapsalu Kuurorti juhtaja Irene Väli. Asjad on lihtsamad. Septembris sain sanatooriumi juhiks ja detsembris ütlesin, et lepingut ei ole vaja pikendada. See oli minu otsus. Me saame ka ilma lepinguta hakkama.” Irene Väli palub oma rolli mitte üle hinnata.
Muidugi me ei tee seda. Ainult lisagem pisiasi, et Irene on Haapsalu viimase parteijuhi Arder Väli minia.
Leping oli kasulik ennekõike Healile, kes sai turistide toomisel manööverdada, hindab Haapsalu linnapea Teet Kallasvee. “Leping lõppes ära ja keegi ei taotlenud pikendamist,” kommenteerib värske linnapea olukorda.
Muda- ehk vanamoodsalt öeldes sanatooriumiäri on pealtnäha lihtne. 80 protsenti klientidest on Soome vanurid, kes saabuvad mõne Soome turismibüroo vahendusel Eestisse. Irene Väli lõikas lihtsalt ühe vahendaja välja.
“Koostöö Lainega jätkub. Iga äri, kus omanikud sõdivad, läheb allamäge,” kommenteerib Haapsalu ekslinnapea ja mudaäri taasärataja Urmas Sukles. “Keegi ei ole sellest huvitatud. Lepingu kaotamine tähendab seda, et neil ei ole kohustusi klienti võtta.”
Vana lugu
Selle loo peategelased on Haapsalu “vanad” perekonnad, kelle sõbralikesse suhetesse on viimaste aastate arengud pingeid toonud.
19. oktoobril 2002, päev enne valimisi üllitab Haapsalu suurim kohalik ajaleht Lääne Elu ettevõtja Koit Uusi kirja.
“Arvan, et olen „Suklese ajastu” suuremaid eraisikust linnakassatäitjaid. Peale selle annavad minuga seotud firmad tööd mitmesajale Haapsalu maksumaksjale. See annab mulle õiguse huvi tunda, kuidas linnakassaga ringi käiakse. Ma lihtsalt ei ole nõus täitma selle linna kukrut, mille juhid teevad linnavaraga „sikku” ja on laisad …. Kui linnavolikogu pani Heali survel Laine aktsiad hinnaga 10 miljonit krooni müüki ja selgus, et nende eest võib saada 20 miljonit, rakendas Heal kogu võimeka kolmiku (linnapea Sukles, volikogu esimees Lipstok, Laine nõukogu esimees Vilosius) tööle, et linn ei saaks 20 miljonit krooni,” kirjutab Koit Uus, kes maksab kinni ka selle lehe lisatiraaži.
Koit Uus ei ole tavaline ettevõtja. Ta valitses poolt Haapsalu linna juba nõukogudeajal. Kohanes edukalt muutustega ning kontrollib edasi. Ta heidab kirjas Andres Lipstokile ette hoolimatust Läänemaa elanike rahakoti suhtes, mis väljendub liiga kõrges elektrihinnas.
Reformierakondlane Lipstok ei ole lihtsurelik. Ka tema kuulub vanasse Haapsalu perekonda. Nõukogudeaja lõpus oli ta Haapsalu rajooni täitevkomitee aseesimees ning tõusis kiiresti ka uude riigiametnikke eliiti – rahandusminister, Riigikogu majanduskomisjoni esimees.
Valimiste tulemus tõi Haapsalus võimule Res Publica.
“Kaklused on kakeldud,” hindab Haapsalu endine linnapea Urmas Sukles jaanuari alguses. “Koit Uus on rahulduse kätte saanud ja nüüd võib vaikselt edasi minna. Olin isegi üheksa aastat linnapea ja mõtlesin juba 2001 loobumise peale. Eks need Lipstoki ja Uusi vastuolud olid.”
Kui tasuv on mudaäri
"Haapsalu mudasanatooriumid toodavad aastas omanikele umbes 13 miljonit krooni. Sellest vaid kaks-kolm miljonit on Haapsalu linna jagu, ülejäänud 10–11 miljonit kasvatab mudaperekondade varandust. Igal aastal!” hindab Koit Uus oma legendaarses kirjas
"Praegu on valdav Soome klient. Kui suudame hinnataset ja kvaliteeti hoida, siis voog jätkub. Konkurente muidugi tuleb kogu aeg juurde. Rüütel Saaremaal, Pärnu Veekeskus, Laulasmaa, Pirita 200 kohaga,” räägib Sukles. “Põhja-Soomest bussiga, siis laev – ega nad Tallinnast viitsi väga kaugele sõita,” selgitab Sukles. “Laine täituvus peaks olema 80-90 protsenti.”
Kui vaadata täituvust, siis on see hiilgav äri – parem kui Tallinna Kesklinna hotell.
"Konkurents on aasta-aastalt kasvanud. Kui lähtuda Eesti Kuurort- ja Taastusravi Liitu kuuluvate liikmete voodikohtade arvust, siis 2001. aastal oli meie liikmetel kokku ca 2600 voodikohta. 2002. aastal kasvas see arv veel umbes 500 koha võrra, kokku üle 3100 koha,” räägib Irene Väli.
“See on kogu maailmas kasvav äri,” ütleb Tarmo Sumberg, üks neist, kes plaanis osta 50 protsenti sanatoorium Laine aktsiatest. “Pakkusin üle piiri,” hindab ta tagantjärelei. “Siis kui äris sees oled, siis tead õiget hinda.” Ta loobus investeerimast Haapsallu ja planeerib spa-hotelli Georg Ots Saaremaale.
Talle ei meeldi termin sanatoorium – selle äri nimi on spa-hotell, ütleb Sumberg.
Kes on kes Haapsalus
Haapsalu ajalugu rahvusvahelise kuurortina algas aastal1805, kui linna rajati esimene supelmaja.
Esimene mudaravila startis 1825. Kuuldused meremuda ravivast toimest levisid Peterburi kõrgkihini ning nii muutuski Haapsalu tsaari õukonna armastatud suvituskohaks. Ning sada aastat pärast esimest supelmaja sai Haapsalu raudteeühenduse St Peterburiga.
Meil puuduvad kahjuks andmed, kuidas mõjutasid need sada aastat
väikelinna geneetilist potensiaali. Võime vaid nentida, et ka
peaminister Siim Kallase juured on Haapsalu mullas, et mitte öelda
mudas.
90ndate alguses oli moes
rääkida, et Eestit kontrollib 30 perekonda. Selle ala üks
teoreetikuid, Tallinna ekslinnapea Jaak Tamm on kahjuks juba
lahkunud parematele jahimaadele. Kuid võib öelda, et täna
kontrollib Haapsalut viis-kuus perekonda, paljuski need samad, kes olid
piirkonna valitsejad 80ndate lõpus. Need samad Uusid, Välid,
Lipstokid, Suklesed. Lisagem, et Urmas Suklese sugulane Otu
Sukles oli linnakese teise kõige olulisema ettevõte –
Lääne Kaluri boss.
Res Publica valimisvõitu Haapsalus võiks hinnata tohutu murranguna, kui ei oleks pehmendavaid asjaolusid.
Uus linnapea Teet Kallasvee mängib koos vana linnapea Urmas Suklesega kohalikus korvpalliklubis Haapsalu Mudaravilad ja nad joovad koos konjakit Rotarys. Nad on mõlemad tagamängijad, ülikindla käega kolmepunktiviskajad. Kas Sukles tegi katte ja mängis viskele Kallasvee, võiks korvpallikeeles küsida.
Kuid oma müügijuhikarjääriga Haapsalu uksetehases teenis Kallasvee muidugi teist jumalat – Koit Uusi, kellel on mure.
“Kuuldavasti on Heal kavatsenud erastada ka haigla ja taastusravikeskuse. Oleks rahulikum, kui nad teeksid seda linnajuhtimisest tulenevate eelisteta,” kirjutas Uus.
Tsiteerime vaid üht vastukaja 59st Uusi võitlushüüule.
