KINDLAMEELNE VALIK: Riigikogu liikme Tiit Toomsalu Lada 110 on nimekirja nõrgim. Mees ise ei väsi aga autot kiitmast. Vallo Kruuser

Vastu ootusi ei ole tippjuhtide käsutuses ainsatki autot, mida võiks hullvõimsaks pidada. Mootorivõimsuse pingereas on esimese koha hõivanud Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli uus ametiauto. Igati sobiv positsioon riigi esimesele mehele ja tema autole. President aga jagab võimsaima auto kasutaja au Pakterminali juhatuse esimehe Aadu Luukasega. Mõlema sõiduriistaks on 4,2liitrise mootoriga Audi A8 quattro (viimane sõna märgib neljarattavedu), millel võimsust 310 hobujõudu. Kui Rüütlit on nimetatud teise Eesti presidendiks, siis Luukas kuulub kahtlematult esimesse Eestisse. Aga ime küll, mehed sõidavad ühesuguste autodega! Erinevused on siiski olemas. Presidendi Audi liigub alati eskordi saatel ja on seetõttu väga silmatorkav. Luukase masin seevastu ei torka millegagi silma, sest pealtnäha samasuguseid Audisid leidub Eestis üsna palju. Hinded: prestiiži eest 5, efekti eest Rüütlile 5 ja Luukasele 2.

Võimsuseskaala teisest servast leiab Vene autotööstuse praeguse suurima hiti Lada 110. Ja kes muu võiks sellega ringi sõita, kui Riigikogu liige Tiit Toomsalu. Alles üsna hiljuti põhines Toomsalu automobiilsus tema legendaarsel valgel 73. aasta Žiguli null ühel, nüüdseks on ta aga oma autoparki tulbisti apgreidinud.

Mehele tuleb au anda, oma vaadetele on ta truuks jäänud isegi automargi valikul. Enamgi veel – ühena vähestest võib Toomsalu puhul väita, et auto on talle eneseväljenduse vahend.

“Toomsalu on kogu aeg rääkinud, et tema partei on endiste kommarite õigusjärglane. No kuidas ma nüüd siis auto valikul järjepidevusest loobuda saan?” selgitab mees ise oma valikukriteeriume. Tema kindlameelsust ja vaadete muutumatust kinnitab samuti fakt, et uuel Ladal on klassikaline sedaankere, mitte moodsam ja praktilisem luukpära. “Mul ei ole ju vaja kaupa vedada, tahtsin ikka sõiduautot,” kõlab omaniku selgitus.

Toomsalu Lada 110 mootor arendab 56 kilovatti ehk 76 hobujõudu. Selline “sada kümme” maksab www.lada.ee andmetel 93 000 krooni, seega on Toomsalu masin siin nimekirjas ka üks odavamaid. Hinded: prestiiž 0, efekt 3 (julguse ja isikupära eest).

Kõrvalolevast nimekirjast ei leia ainsatki tõsist sportautot, mis ei tähenda, et mitmemiljonilisi Jaguare, Ferrarisid või Lamborghinisid Eestis poleks. Ent meie pingereas siiski leidub üks sportauto, ja väga eriline seejuures. Esiteks on see kõige odavam, teiseks üks nõrgemaid, kolmandaks kõige aegunuma konstruktsiooniga ning neljandaks ainus kodumaise päritoluga sõiduk nimekirjas.

Ühispanga asepresidendi Tõnu Liigi Estfield on ehitatud Tartu firmas Võidusõidutehnika, selle konstruktsioon pärineb 1947. aasta Lotuselt. Valmistajafirma kodulehekülje www.racetech.ee väitel maksis auto ehitamine 85 000 krooni (enne kliendi enda tehtud töid). Edasiviiv jõud on 3. seeria BMWlt pärit 1,8liitrine Lada karburaatoriga mootor, võimsusega 90 hobujõudu. Kuid et Estfield-BMW kaalub vaid 620 kilo, ei pääse kiirendusvõime ja juhitavuse poolest ükski nimekirjas toodud sõiduk sellele ligilähedalegi. Paigalt sajani jõuab Estfield 6,3 sekundiga ning juhitavuse osas ületab kõiki mäekõrguselt. Efekti eest saab Estfield ainsana maksimumhinde 6, prestiiž aga jääb pisut küsitavaks – 3.

Väga isepäise autovalikuga paistab silma kaitseminister Sven Mikser. Tema sõiduriist on tõeline rahvaauto – 1999. aasta Nissan Almera 1.4, mootori võimsus 90 hobujõudu. Braavo, härra minister, olete tõeliselt trenditeadlik eurooplane! Kunagi öeldi Šveitsi kohta, et seal ei häbene minister sõita väikeauto või isegi trammiga. Oleks muidugi vahva, kui meilgi saabuks keegi presidendi vastuvõtule näiteks kriiskavpunase Daewoo Matiziga, kuid vaevalt seda niipea juhtub. Mikseri eeskuju aga väärib järgimist. Kui sõidetakse üksi, siis milleks on vaja 176 hobujõudu (pingerea keskmine)? Kas selleks, et kulutada 100 kilomeetri peale viis liitrit enam bensiini, mis paneb liikuma pool enamtonni plekki, millega autole on antud pool meetrit enampikkust, mida tühjas autos niikuinii keegi ei kasuta?

Hinded autole: prestiiž 1 (sorry, härra minister), efekt 2 (trenditeadlikkuse eest, härra minister).

Silmatorkavalt omapärase valikuga hiilgavad veel Viljandi Kultuurikolledži rektor Anzori Barkalaja (mahtuniversaal Renault Scenic), rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan (traditsiooniline Briti sõiduauto Rover 75) ja Eesti Energia peadirektor Gunnar Okk (hea “rootsi raua” alternatiivvariant Saab 95).

Rahvaautosid leidub meie nimekirjas minimaalselt. Ligi kaks kolmandikku sõidukitest kuulub alaliiki, mida inglise keeles tähistatkse sõnaga premium. Keskmine auto pärineb aastast 1999 ning keskmiselt arendab mootor 176 hobujõudu. Automarkidest on selgelt eelistatuim Volvo. Rohkem kui veerand vastanutest sõidab ringi seda marki sõidukiga. Võrdselt viie autoga on esindatud Audi ja Mercedes, kolmanda Saksa noobelmargi BMW kasutajaid on kolm. Huvitaval kombel ei kajastu tabelis sugugi eestlaste džiibilembus. Maastikuautosid on sinna mahtunud ainult kaks, mõlemad Toyotad.

Nimi Amet Mark Mudel Aasta hj
1 Arnold Rüütel Eesti Vabariigi president Audi A8 Quattro 2002 310
2 Aadu Luukas Pakterminal juhatuse esimees Audi A8 Quattro 2000 310
3 Urmas Nimmerfeldt Sylvester AS tegevdirektor Chrysler 300M 1999 245
4 Urmas Sõõrumaa Falck Baltics tegevdirektor Toyota Land Cruiser 4,8 1999 234
5 Toivo Asmer Regionaalminister BMW 530 2000 231
6 Aino Lepik von Wiren Riigisekretär Mercedes-Benz E 320 1995 217
7 Indrek Tarand Välisministeeriumi kantsler Mercedes-Benz E 280 2000 207
8 Priidu Pärna Justiitsministeeriumi kantsler Volvo 960 1995 204
9 Liina Tõnisson Majandusminister Mercedes-Benz E 280 1999 204
10 Harri Õunapuu Rahandusminister Chrysler 300M 2002 204
11 Gunnar Okk Eesti Energia peadirektor Saab 95 1998 200
12 Kristiina Ojuland Välisminister Mercedes-Benz E 280 1996 196
13 Herbert H. Payne Eesti Raudtee juhatuse esimees Audi A6 1999 193
14 Peep Ratas Haridusministeeriumi kantsler Audi A6 Quattro 1998 193
15 Hannes Danilov Sotsiaalministeeriumi kantsler Volvo 960 1997 184
16 Theo Aasa Järvamaa maavanem Opel Omega 2001 180
17 Jaan Männik Eesti Telekom juhatuse esimees Volvo S80 2001 170
18 Indrek Neivelt Hansapank juhatuse esimees Volvo S70 1997 170
19 Märt Rask Justiitsminister Volvo S80 2001 170
20 Indrek Kannik Kaitseministeeriumi kantsler BMW 525 IA 1995 170
21 Sulev Vare Keskkonnaministeeriumi kantsler BMW 523 1999 170
22 Uno Lõhmus Riigikohtu esimees Volvo S70 1998 170
23 Jaak Aaviksoo Tartu Ülikooli rektor Volvo S80A 1999 170
24 Mailis Rand Haridusminister Audi A6  2001 165
25 Mati Heidmets TPÜ rektor Mitsubishi Galant 2000 163
26 Siiri Oviir Sotsiaalminister Mercedes-Benz E 200 Kompressor 2001 163
27 Henrik Hololei Eurointegratsioonibüroo juhataja Volkswagen Passat 2000 150
28 Signe Kivi Kultuuriminister Nissan Maxima QX 2000 150
29 Marika Priske Majandusministeeriumi kantsler Volkswagen Passat 2000 150
30 Bob Gallienne Tallinna Vesi AS juhatuse esimees Toyota RAV4 2001 150
31 Jaan Õunapuu Tartu maavanem Volvo S70 1999 146
32 Rein Randver Valga maavanem Volvo S70 1999 144
33 Toomas Kivimägi Pärnu maavanem Volvo S70 2000 140
34 Aare Järvan Rahandusministeeriumi kantsler Rover 75 2000 116
35 Anzori Barkalaja Viljandi Kultuurikolledži rektor Renault Scenic 2001 95
36 Tõnu Liik Eesti Ühispank (asepresident) Estfield 002 2001 90
37 Sven Mikser Kaitseminister Nissan Almera 1,4 1999 90
38 Tiit Toomsalu Riigikogu liige Lada 110 2002 76

Kuidas me andmed saime

Eesti Ekspress seadis hobujõudude järgi ritta mõnikümmend Eesti mõjukate sekka kuuluvat inimest. Küsisime erinevailt olulisimatelt riigi- ja äritegelastelt andmeid just nende igapäevasõiduki kohta, tegemata vahet, kas selleks on ameti- või eraauto. Kuigi paljudel neist on ka mitu autot, ei hakanud me detektiivitööd tegema ja seda "õiget" üles otsima, usaldasime meile öeldut. Seepärast ei kujuta meie pingerida ka absoluutset ja lõplikku tõde.

Paljudel juhtudel on tegemist siiski ametiautoga, mille valikul nii riigiametis kui ka erafirmas ranged piirid ees. "Auto on väga hea ja õnnestus tehasest saada ka väga sobilik madal hind," kommenteeris Regionaalminister Toivo Asmer meilitsi saadetud vastuses oma ametiautot, 5. seeria BMW-d. Keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare, kes sõidab pea samasuguse autoga, teatas aga: "See ei ole kindlasti minu autoeelistus, s.t kui oleks valida millist autot osta, siis ma seda marki ei eelistaks. Ilmselt eelistaks mõnda Volvo mudelit, sest küllaltki palju sõitjana oleks peamine valikukriteerium ohutus."

Eriti agar oli autodest rääkima Ühispanga avalike suhete juht Evelin Pull, kes teatas kohe, et asepresident Tõnu Liik sõitvat "ühe Tartus tehtud kaheistmelise sportautoga," mille nimi talle hetkel ei meenuvat. See-eest kinkis ta Ekspressile plakati, millel ilutseb Tõnu Liiki Estfield.

Kõige, kõige, kõige...

Kas tõesti on presidendi auto Eesti võimsaim? Kaugel sellest, 310 hobujõudu pole mingi eriline näitaja. Neljasajahobujõulisi autosid leidub registris mitukümmend - terve trobikond BMW M5, tänavu juunis lisandunud Ferrari 360 Modena (kõik 400 hj), Porsche 911 Turbo (420 hj), kaheksaliitrise V10-mootoriga Dodge Viper (455 hj), Mercedes-Benz SL 55AMG (5,5 l V8,476 hj). Tänavusest kevadest aga peaks võimsaim Eesti Vabariigi registrimärgiga auto olema pruuni värvi Lamborghini Diablo - V12, 5992 cm3, 550 hj).