“Pahatahtlik, vulgaarne, idiootne, igav, hooletu, poole persega,” kirjutas – ei, pigem karjus – liberaalse ajalehe The Village Voice arvustaja, andes hinnangut tänavu kevadel väljatulnud filmile “The Hottie and The Nottie”, mis jutustab kaunitari (Paris Hilton) ja koletise (Christine Lakin) igikestvast sõprusest, sellal kui New York Times nimetab teost vaoshoitult lihtsalt “maitsetuks rongiõnnetuseks”.


Internet Movie Database’i kasutajad valisid Johann Urbi kaasabil (ta mängib tähtsuselt neljandat rolli, Šveitsi päritolu hambaarsti-modelli-südamemurdjat) tehtud “The Hottie and The Nottie” kõige halvemaks filmiks ning Guardiani kriitiku meelest oli USA kinodes vaid 27 000 dollarilise kassa teinud linateos “odav ja ilge nagu parfüüm või teksad, millega ta (Hilton – EE) kaubitseb”.


“Kuule, sitalt läks,” tunnistab Urb ka ise kassaedu kohta, täpsustades siis, et halvima filmi tiitli osas on “keegi teine juba ära pannud”.


Ja ikkagi suudab ta selle teema lõpetada reipalt: “Aga filmi tehes sai palju nalja ja minu jaoks on tähtis see, et filmimise aeg oleks ilus ja kihvt!”

Joomised jäid noorusaega


Johann Urbi (ema Maris Urb, isa ­Tarmo Urb) kodu asub Marina Del Rays, Los Angelesi lähedases rannarajoonis, kus “õhk pole mürgine ja vesi on kohe kõrval”. Ta on olnud ligi aasta paaris modelli ja näitleja Erin Axtelliga (25) ning “joomised ja lõbutsemised” olevat jäänud “noorusaega”, “nii et nüüd, kus ma olen vana ja inetu (ta on 31 – EE), saan ma nautida tervislikumat elu ja abikaasat”.


Milline oli näiteks su eilne päev, küsin, ja Johann vastab hooletult: “Ärkasin üles, naine läks naistearsti juurde, läksin jooksma, jooksin tund aega, käisin duši all, õppisin natuke aega – mul on üks audition – see on see, kui lähed proovima osa saada mingis filmis. Siis olid mu naise kaks õde meil külas ja siis... mis ma siis veel tegin? Mängisin koertega ja näppisin nokut ja oligi kõik.”


Mida enam näib Urbi igapäevaelu täitvat positiivne mõtlemine, ökotoit ja kokkusulamine loodusega, seda enam tahab ta mängida negatiivseid kangelasi ehk “sitapäid”.


“Kuule, ma mängisin sitapead, üht paha meest kahe sõnaga,” ütleb ta näiteks “Hired Guni” kohta ning väljendab lootust saada selliseid rolle “veel rohkem – varem mulle ei meeldinud nad, kuid nüüd on täpselt vastupidi”.


Eestisse jõudnud filmides ja sarjades on Urb olnud küll pigem positiivne tegelane – alusetult mõrvas kahtlustatud Brad Tustini roll CSI Miamis aastast 2004; kokkukukkunud peategelasele appi sööstva surfari osa mulluses hotelliõudukas “1408” –, kuid tänavuseks tundub klassikalises mõttes kangelaslike tegelaskujudega olevat asi ühel pool.


Järgmine film räägib homopornoärist


“Hired Guni” kõrval ootab 2008. aasta jooksul linastumist kolme miljoni dollarilise eelarvega “The P orn Star”, milles Urb mängib geipornoäris raha teenivat heteromeest (kunstnikunimega Cannon Balls).


“Geniaalne ju,” on Urb väga rahul ja leiab, et see roll õpetas teda mõistma ja tunnetama asju, mis “tavaliselt on kultuurikeskkonnas tabuks”.


Urb räägib silmapaistvalt valjul, isegi laial häälel. Tema auto on kuni seitse reisijat mahutav valge Acura MDX. Meeldival kombel ei ürita Urb endast samas luua müüti, mis tunduks suurem kui elu. Ta möönab, et tegeleb hiljutise stsenaristide streigi tõttu üsna palju ka modellitööga ja ootab peagi algavat näitlejate streiki, mille eesmärk on tagada, et näitlejad ka internetis levitavate filmide eest “pappi saaksid”.


“Mul ei ole veel hakanud hästi minema enda meelest,” ütleb Urb ja defineerib, et “hästi hakkab minema siis, kui ma saan ise valida oma projekte, neid inimesi, kellega ma koos töötan – aga väga pull on igal juhul”.


“Mida rohkem sa pead tööd tegema ja vaeva nägema, seda rohkem sa hindad seda kõike, nii et kõik on väga hea.”


Mis on su kolm lemmikfilmi?


Oi kui raske küsimus. Ainult kolm? Ma võin kümme öelda. “The Matrix”, “The Lives of Others”, “The Eternal Sun­shine of The Spotless Mind”, “The Bourne Identity”, “Sex and Lucia”, “Indiana Jones”, “The Big Blue”, “Whalerider”, “Once Were Warriors”, “Elizabeth, Syriana”, “Lord of The Rings” (“One Night in Paris”, soovitab Priit Jürjens mürgisel toonil kõrvalt).


Kas sinu ja Paris Hiltoni vahel on kontakt säilinud?


Vahetevahel me saadame tekste edasi-tagasi, aga me ei hängi ega käi koos väljas või midagi seesugust.


Mida Paris viimati tekstis?


“Tervitusi Eestist” siis, kui ta Tallinnas käis.


Mis tingimustel sa Eesti filmis mängida tahaksid?


Kui on hea käsikiri ja režissöör. Ma kohtusin siin nende kuttidega, kes tegid “Sügisballi”, ja mu meelest see film oli geniaalne.


Miks sa üldse Eestist ära läksid?


Ma läksin ära sellepärast, et mu ema abiellus soomlasega. Läksime Soome ja olime seal seitse aastat.


Kuidas Soome oli?


Soome oli raske! Sellel ajal, kui meie Soome läksime, oli veel sovetiaeg ja soomlaste jaoks, eestlane või mitte, olid sa ikka ryssä, venku, eks ole.


Lapse arusaamise jaoks oli see kõige õudsem ja solvavam sõna. Aga samal ajal on Soome ka väga ilus maa.


Kuidas sa Ameerikasse jõudsid?


Mu isa oli selleks ajaks jõudnud USAsse ja ma olin 16, kui talle esimest korda külla tulin. 17aastaselt tulin uuesti ja isa küsis, et kas ma tahaksin siia jääda. See sobis mulle muidugi väga.


Kelle poolt valimistel hääletad?


Ma olen USA kodanik, aga minu jaoks ei ole nagu eriti teema see, et valimas käia. Aga muidu mulle meeldis... (sobrab oma mälus).


Bush?


(Naer purskub nüüd täiesti homeerilisena) Võib-olla nagu mõnes teises mõttes “bush”. Aga ei ... Ma parem ei räägi poliitikast. Pole mõtet!


Kui sageli sind tänaval ära tuntakse?


Vahel harva. Ma olen ikka päris anonüümne selles linnas.

& amp; lt; strong>

Millisest rollist sa unistad?


Indiana Jones ja Jason Bourne!


Mis on LAs elamise varjuküljed?


Siin läheb aega, et saada aru, kuidas kõik toimub. Side inimestega ei teki kergelt, sest kõik on kogu aeg autos, aga kui sa natukenegi oma jala oled ukse vahele saanud, pole siit enam mõtet ära minna. Siis on siin juba väga mõnus.