MuPo asejuht üritas pangapettust?
Kriminaalasja menetluse käigus selgus, et Reiska esitas pangale konto väljavõtte, mis kajastas ainult osa tehingutest.
Jaanuaris pöördus Sampo pank politseisse, väites, et Reiska on esitanud pangale ebatäpseid andmeid. Reiska oli taotlenud pangalt oma olemasoleva laenusumma suurendamist. Selleks paluti tal esitada teise panga arvelduskonto väljavõte. Kui pangas Reiska eri kontode väljavõtteid võrreldi, ilmneski, et ühel neist kajastuvad vaid valitud tehingud.
Esialgu kvalifitseeriti tegu kelmuse katsena. Hiljem lagunes süütegu siiski koost, sest prokuratuuri arvates püüdis Reiska küll panga eest varjata täit tõde, kuid ta ei esitanud võltsitud andmeid, seega pole pannud toime kuritegu.
Juhtumit menetlenud prokuröri Kristel Siitam-Nyiri hinnangul on küll mõistlik eeldada, et kui pank küsib finantstausta kontrollimiseks konto väljavõtet, saadab klient selle terviklikuna, mitte valikulisena. Kuid käesoleval juhul on tegu pigem panga ja klienti vahelise usalduse küsimusega, mitte kriminaalse teoga.
Ehkki Reiska esitatud väljavõttel ei kajastunud kõik tehingud, ei tähenda see prokuratuuri hinnangul, et tegu oleks võltsinguga. “Internetipank võimaldab kliendil teha filtreeritud kontoväljavõtet ja seda võimalust Reiska kasutaski. Kahtlustatav ei varjanud panga eest, et tegemist on selekteeritud kontoväljavõttega,” ütles prokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.
Reiska ise põhjendas valikuliste andmete esitamist sellega, et tema teises pangas olevat kontot kasutas ka tema elukaaslane ja ta ei soovinud teise isiku pangaasjades sorida. Täismahus väljavõtte esitamisest mees keeldus.
Kuidas siis vahet teha, millal on pangale valeandmete esitamine kuritegu, millal mitte? Prokurör Siitam-Nyiri ütleb, et Reiska ei varjanud panga eest, et esitas valikulise väljavõtte. Teistes sarnastes kriminaalasjades on enamasti kasutatud võltsitud palgatõendeid.
