Kõige saastatumad tsitruselised


Aga just koosmõju on eriti oluline, sest kahjurite vastaste mürkide jääke on puu- ja köögiviljas aasta-aastalt enam. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teeb toiduseiret, mille tulemustest on näha, et kui aastal 2000 leidus jääke 45 protsendis imporditud puu- ja köögiviljades, siis 2006. aastal oli sama näitaja juba 67 ­protsenti, kusjuures 5 protsendil neist üle lubatud piirnormi. Samas on aastatega suurenenud enam kui ühe toimeaine jäägiga proovide hulk, mis tähendab, et pestitsiidide koostoime võimalus on suurenenud.
Kui 1999. aastal avastati ühest proovist maksimaalselt viis eri taimekaitsevahendite toimeaine jääki, siis viis aastat hiljem leiti ühes proovis juba kaheksa eri jääki. Rohkem aineid on leitud apelsinidest, mandariinidest, sidrunitest ja viinamarjadest – see tähendab, et need puuviljad on kõige saastunumad, neis on ka kõige suurem normi ületavate jääkide hulk. Jääk­aineid üle normi on esinenud ka hiinakapsas ja tomatis.
Millega aedviljade krõmpsutajad täpselt hädas olema hakkavad, ei ole koosmõjude vähese uurituse tõttu teada, kuid nahk võiks olla see koht, kus mõju esimesena välja paistab – ketenduse, punetuse, sügelemisena. Poola ja Saksa õuntest leitud karbendasiim põhjustas katsetes rottide ja küülikute järeltulijatel väär­arenguid. Hispaania ja Brasiilia õuntest leitud kloropürifossi mürgitusega kaasnevad peavalu, iiveldus, suurenenud higieritus ja süljevoolus, kroonilise mürgituse korral nõrgenenud tajuvõime. Poola õuntes olnud propargiit ja tetradifoon on nendega kokku puutunud inimestel põhjustanud nahapõletikke.
EMÜ aianduse osakonna tehtud tarbija­uuringust selgub, et paradoksaalsel kombel ­eelistavad inimesed just seda puhast eestimaist õuna, mida enamasti poes saada pole. Uuringust selgub ka, et suurem osa eestlasi sööbki õunu vaid sügiseti, kui kodumaiseid ubinaid on vabalt saada. Küll aga sooviks enamik inimesi süüa õunu aasta läbi, kusjuures 70 protsenti vastanutest tahtis kodumaiseid maheõunu, mis poleks keemilisest kadalipust läbi käinud. Ei saa öelda, et see Eestis võimatu oleks. Mahekaupu müüva Ökosahvri klientidel on enamasti võimalik õunu osta sama hinnaga mis tavapoe klientidel, kuid suured poed ei taha kodumaiseid aiasaadusi sisse võtta.
Eesti kasvatajad käivad sama rada
Polli aiandusinstituudis alustati seitse aastat tagasi kärntõvekindlate sortide aretamist eesmärgiga pakkuda importõuntele konkurentsi ilusate õuntega, mida erinevalt importõuntest ei oleks 13–15 korda kasvuperioodil mürgiga pritsitud. Kuni aretatud sortidest saavad õunaaiad, tasub aga tervisele mõeldes otsida kodumaist kärnaga õuna.
Sest ilusam kraam käib intensiivtootmises sama rada importviljadega: ikka väetamine ja mürgitamine. Ehkki tulemused jäävad rohkem kui neli korda välismaistele alla, on leitud jääke nii hiinakapsas, maasikates, kartulites kui ka porgandites. Mõnes üksikus analüüsitulemuses on jääke olnud ka üle normi.
Normiületajatest pole keegi veel karistada saanud, sest sanktsioonide rakendamiseks on hoopis järgmised piirid. “Kui jääki esineb piirnormi piiril, siis tarbitav kogus jääb tunduvalt alla lubatud päevase koguse ehk ADI väärtust. Seega kui piirnorm on ületatud, siis ei tähenda see veel, et tarbitakse jääki üle ADI väärtuse,” selgitab VTA toiduosakonna peaspetsialist Jaana Oona. “Möödunud aastal ei tuvastatud ühtki jääki koguses, mis ületaks ADI väärtuse. Arvestada tuleb ka asjaolu, et suurem osa puu- ja juurvilju analüüsitakse koos koorega. Koore eemaldamisel, pesemisel ning kuumtöötlemisel on mitmete jääkide sisaldus juba palju väiksem.”
Nii väheneb aga ka toidust saadavate mineraalide ja vitamiinide hulk, sest ka need paiknevad peamiselt koore all. Ent just mineraale ja vitamiine vajab meie keha toidust kõige enam. Kooritud puu- või köögivilju tuleks sobiva koguse toitainete saamiseks süüa mitu korda rohkem, see aga tähendab ka mitu korda rohkem energiat ehk kaloreid. “Lähtudes nii keskkonnast kui tervisest, tuleb põllumajandustootmises üha enam läheneda mahedale ehk ökoloogilisele tootmisviisile,” leiab professor Luik. “Taimekaitsevahendid on ohtlikud ka väikestes kogustes, sest nad kogunevad organismi ja nende mõjud hakkavad ilmnema alles pika aja pärast.”

 

Õunaanalüüsi tulemused


Star Krimson Hispaaniast sisaldas järgmisi aineid: difenüülamiin, fosaloon, kloropürifoss, malatioon, iprodioon, paratioonmetüül.
Fuji Brasiiliast sisaldas järgmisi aineid: difenüülamiin, karbarüül, iprodioon, malatioon, karbendasiim.
Cortland Poolast: propargiit, tetradifoon, karbendasiim.
Golden Saksamaalt: karbendasiim.
Jääkaineid ei leitud järgmistest õuntest: Jonagold Saksamaalt, Jonagold Poolast, Idared Poolast, Tellissaare Eestist (Rõngu), Karksi Renett Eestist (Vasula) ja Cortland Eestist (Rõngu).
Allikas: jääkide ja saasteainete laboratoorium

 

Karbendasiim on üks turvalisemaid fungitsiide, kuid katsetes on see põhjustanud loote väärarenguid, mõjutanud maksa jm.
Kloorpürifosss on koguse poolest maailma juhtivaim putukatõrjevahend, mis Maailma Terviseorganisatsiooni liigituse kohaselt on mõõdukalt ohtlik. Mõjutab närviimpulsse. Ehkki Kadarbiku talu väidab, et nemad seda ainet ei kasuta, leiti seda paar aastat tagasi normi piires ka nende porgandist.

Kust otsida haiguste põhjusi
Kõige enam esineb puu- ja köögiviljades seenhaiguste tõrje preparaatide ehk fungitsiidide jääke, mis toimivad nahka ärritavalt, seksuaalfunktsiooni mõjutavalt ja teatud kogusest alates ka vähki tekitavalt. Samuti esineb sagedasti fosfororgaaniliste putukatõrjevahendite jääke, mis põhjustavad eelkõige närvitalitluse häireid.
Allikas: Handbook of Pesticide Toxicology, Academic Press 2001