Muuga sadama peremees
Luukast tunnevad eestlased hästi. Nagu ka Endel Siffi, Luukase ja Kanajevi kompanjoni, kes samuti figureerib ülirikaste edetabeli tipus.
Kanajevit aga ei tunta. Kes teda tunnevad, räägivad temast ainult hästi.
“Ta on kompetentne. Tundis oma tööd ja tegi seda hästi,” meenutab Peeter Palu, Tallinna Sadama omaaegne peadirektor. Kanajev oli tema alluv.
Eesti Merelaevanduse kunagine juht, Tallinna abilinnapea Toivo Ninnas ütleb, et teab Kanajevit üle kahekümne aasta ning peab teda väga hea organisaatorivõimega meheks.
Kanajev oli nõukogude ajal Tallinna Uussadama ehk tänase Muuga sadama ehituse juht. Tegemist oli riiklikult eriti tähtsa objektiga, mida käisid avamas peaminister Nikolai Rõžkov ja Soome peaminister Kalevi Sorsa.
Kanajevist sai sadama esimene direktor. Ta töötas Muuga bossina 1998. aastani.
Sellest, mismoodi sadamadirektor Kanajevist sai ärimees Kanajev, ta rääkida ei armasta.
Peeter Palu ütleb, et ta ei mäleta aega, kui Kanajevile suurt tulu toonud ettevõtted loodi: “Seda, et Kanajevil siis mingi seos eraettevõtlusega oleks olnud, ma küll ei mäleta.”
Kanajev hoidis tookord oma osalust N-Terminalis abikaasa Alla nimel. N-Terminal omakorda asutas ülieduka transiidifirma Pakterminal, millest sai Muugal kähku A ja O.
Osaluse Transiidikeskuses omandas Kanajev mõne aasta eest, kui oli sadamajuhi ameti maha pannud.
Kaks nädalat tagasi, kui ajaleht Äripäev reastas Eesti rikkamaid, hindas leht Kanajevi varanduseks 775 miljonit krooni.
Kanajev on miljonär. Vene ülirikaste eeskujul bojaarlikku razmahhi pole suur raha Kanajevi elukommetesse toonud. “Ta on väärikas härrasmees, ei mingit laiutamist. Pigem on ta tagasihoidlik,” ütleb Loksalt Moskvasse suurt bisnist ajama läinud noor ärimees Maksim Liksutov.
Kanajev elab Lillekülas, mitte nn rikasterajoonis. Tõsi, hiljuti ostis ta Viktor Kaasikult mereäärse maalapi Jõelähtme vallas, Haapse külas, kuhu tahab rajada uue kodu.
Kanajev pole ostnud endale lukskaatrit ega jahti. Ajakirjale Hai antud intervjuus märgib ta, et tal on üks tavaline paat, millega ta merel sõita armastab.
Ka pole kuulda olnud Kanajevi ebaharilikest harrastustest. “Ma tunnen teda pikki aastaid, aga ei tea, et tal mingi eriline harrastus oleks,” tunnistab Ninnas.
Haile antud usutluses Kanajev siiski märgib, et talle meeldib kalal käia. “Kalastamisel pole tähtis mitte tulemus, vaid protsess.”
Ninnas ütleb veel, et Kanajevi eestvedamisel rajatakse Tallinna Lasnamäele uut vene õigeusu kirikut: “Ta on selle projekti üks põhilisi rahastajaid.”
Anatoli Kanajev (55)
Transiidiäri parimad päevad on alles ees
Eesti väidetavalt kõige rikkamalt ärimehelt Anatoli Kanajevilt ei ole lihtne intervjuud saada. Rääkima soostub ta ainult transiidiärist üldisemalt. Oma isikut ja isiklikku elu puudutava hoiab ta kiivalt endale. “Oma isiku kohta arvan, et selle afišeerimine meedias pole vajalik. Kindlasti leiate mitmeid huvitavama elukäigu ja maailmavaadetega inimesi,” pareerib ta viisakalt.
Intervjuus Äripäevale ütlesite, et te ei ole kõige rikkam Eesti ettevõtja, ehkki ajaleht seda väidab. Kas ütlesite seda tagasihoidlikusest või teate kedagi, kes on rikkam?
Nagu igaüks võib ajalehtedest lugeda, ei ole Pakterminal enam Eesti edukaim ettevõte ega isegi mitte selle 2002. aasta ettevõtete tipp-100 hulgas. Ajalehtedes kirjutatakse uutest turuliidritest nii naftatransiidiäris kui ka muudes valdkondades, kelle majandustulemused Pakterminali omi ületavad. See annabki Äripäeva oma metoodikale tuginedes alust arvata, et päris kindlasti on olemas Pakterminali omanikest rikkamaid inimesi.
Kuidas hindate edetabeleid, milles inimesed nende rikkuse järgi ritta pannakse?
Nii nagu iga-aastast suurimate maksumaksjate edetabelit on rahvasuus hakatud kutsuma “lollilt ausate edetabeliks”, näitab nimetatud tabel minu arvates pigem seda, kes kui avatult oma osalust majandustegevuses deklareerib.
Kas Eesti majandusel läheb teie arvates hästi? Kas transiidiäris on paremad päevad möödas või on need veel ees?
Eesti majandus läheb õiget ja normaalset rada, kuid arvan, et võiks minna veelgi edukamalt, kui stiihilise tegevuse asemel oleks rohkem plaani- ja sihipärast tegevust, mis ei sõltuks poliitiliste hoovuste sagedasest muutumisest. Majandust ja selle eri valdkondi peaksid juhtima kompetentsed spetsialistid, kes tunnevad hästi just nimelt neid valdkondi, mida nad kureerivad.
Transiidiäris nagu igas teises äris või tegevuses hingega osaledes tuleb alati uskuda, et parimad päevad on ees. Kui oleksin kindel, et parimad päevad on möödas, siis peaksin sellest ärist lahkuma.
Millel põhineb teie ja teie äripartnerite edu – isiklikud ja head suhted Venemaal või midagi muud?
Sadamate ja transiidi valdkonnaga olen tegelnud juba 1970. aastast, kõrgkooli lõpetamisest saadik. 1985. aastast on mu “laps” olnud Muuga sadam – seisin esimestest hetkedest selle loomise ja käikuandmise juures. Paljud Muuga sadama külalised imestavad täna, et kuidas on õnnestunud sellisel kujul säilitada sadama olemasolevad võimsused, arendades aga ka pidevalt edasi uusi võimalusi. Selle peale võin vastata, et kollektiiv, kes kunagi lõi Muuga sadama, on oma vaimu ja töötahet seal hoidnud läbi aastate ja eri riigikordadest hoolimata. Sellest ajast on kasvanud meie kogemused ja sidemed, nii Venemaal kui ka Euroopas, suheldes teiste sadamate ja firmadega. Edu tagatiseks on töötamine armastuse ja andumusega – nii et sina juhid äri, mitte äri sind.
Teie äri on edenenud suurejooneliselt, firmad toodavad korralikku kasumit hoolimata sellest, et Eesti ja Vene suhted pole viimasel kümnendil eriti head olnud. Kui palju poliitika üldse transiidiäri mõjutada saab?
Poliitika saab mõjutada kõiki ühiskonna tahke. Nagu kogu majandust, nii ka transiidiäri. Kas hästi või halvasti, sõltub sellest, kes ja kuidas poliitikat teevad.
Nii nagu inimsuhetes, on ka riikidevahelistes suhetes vajalikud vastastikune sallivus ja kannatlikkus, oskus teistega arvestada ja neid mõista püüda.
Iidsetest aegadest on kaubateed andnud suure panuse neid läbiva riigi arengusse – võtame kas või Siiditee. Transiit on riiki läbiv kaubatee. Nii nagu poliitika mõjutab transiiti, mõjutab ka transiit poliitikat.
Kas uute sadamate rajamine Leningradi oblastisse on Eesti transiidiäri mõjutanud? Kas transiidiäris on seoses nende sadamate rajamisega on midagi muutumas?
Ikka on mõjutanud. Nagu elu, nii ka äri liigub alati edasi. Ja muutusi tuleb osata näha ning nendega kohaneda.
Uute sadamate rajamine Venemaal ei saa praegu veel kindlasti rahuldada Vene transiidi kõiki erinevaid vajadusi. Seega säilib vajadus ka naaberriikide sadamate järele. Muidugi kui suudame hoida siinset teenuste taset ja kvaliteeti konkurentsivõimelise ja piisavalt kõrgena. Mina usun, et äri alus on ikka majanduslikud hoovad, seetõttu jäävad Eesti sadamad oma heade tingimustega endiselt konkurentsivõimelisteks. Eesti astumisega Euroopa Liitu peaks huvi Eestit läbiva transiidikoridori vastu veelgi suurenema.
Kas on ohte, mida tavainimesed hetkel ei näe ega teadvusta, aga mis võivad tulevikus transiidiäri pöördumatult mõjutada?
Ohtu, eriti sellist mis oleks pöördumatu, ei saa tekkida, kui protsessid on juhitud läbimõeldult, kompetentsete inimeste poolt ja sihipäraselt.
Teie ettevõtted toodavad kasumit. Kuivõrd te praegu ise igapäevaselt firmade töös osalete? Kas tegelete mõne muu äriga peale transiidiäri?
Oma ettevõtete tegevuses osalen endiselt, kuigi mitte tegevjuhtimises, vaid ettevõtete nõukogude töös. Mis ei tähenda alati kellast kellani kabinetis istumist, kuid võib olla sama töömahukas või veelgi töömahukam.
Kuna mu kogemused on mind teinud kompetentseks just transiidi ja sadamate valdkonnas, siis arendan ka oma võimalikke uusi äriprojekte selles liinis. Suunduda aladele, mida piisavalt ei tunne, ei pea ma otstarbekaks. Transiidiäris aga vajavad uued projektid väga suuri investeeringuid, mistõttu ei saa ma igal aastal endale uusi projekte lubada, nagu mõne muu äri inimesed teevad.
Eri valdkondade läbiproovimise asemel on ehk otstarbekam mõelda, kuidas anda oma tööle lisaväärtust, arendada seda edasi. Näiteks meie uusim projekt, Muuga sojatehas pole ju pealtnäha sugugi transiit, vaid hoopis tootmine, kuid tegelikult on tegu selgelt transiidisektori ettevõttega. Esiteks kinnistab see Muuga sadamasse kindlad transiitkaubavood nii tehasesse saabuva tooraine kui ka väljaviidava toodangu näol, lisab siia toodud sojale uue kvaliteedi ja annab tööd Eesti inimestele.
Kes te olete? Milline on te maailmavaade ja tõenäoline tulevik?
Hingelt olen optimist, ellusuhtumiselt pragmaatik, horoskoobi järgi Sõnn.
Tulevikus tahaksin pühendada rohkem aega oma perele – abikaasale, tütrele ja eriti lapselastele. Kui on miski, mis mind liikumises hoiab, siis just soov aidata kaasa oma tütre, tütretütre ja tütrepoja eneseteostusele.
