Muuseumist varastatud 100kilost kuldmünti ei leita ilmselt enam kunagi
© Guardian News and Media 2019
Süüdistuse järgi tungisid vargad sisse muuseumi teise korruse aknast, purustasid kuulikindla vitriinkapi ja vedasid mündi käsikärus mööda raudteerööpaid ja läbi pargi autosse.
2017. aasta 27. märtsil aset leidnud vargus jahmatas Saksa avalikkust eelkõige teostuse jultumuse ja vanamoodsa lihtsusega. Samuti oli tähelepanuväärne tõsiasi, et ei käivitunud muuseumi alarmsüsteem.
Hinnalise mündi läbimõõt on 53 ja paksus 3 sentimeetrit. Mündi pealmisel küljel on kuninganna Elizabeth II kujutis ja see on toodetud 2007. aastal Canadian Royal Mint´i poolt. Süüdistajad oletavad, et münti ei leita enam kunagi, sest tõenäoliselt lammutati see näppamise järel tükkideks ja sulatati üles.
Pärast vargust tungisid tundmatud kurjategijad politsei arestitud sõidukite parklasse ja lasid põgenemiseks kasutatud masina seest tulekustutivahtu täis. Arvatavasti taheti nii rikkuda kohtuekspertiisi avastatud tõendeid.
Siiski leidis politsei sõidukist kullaosakesi, mille puhtusaste vastas Big Maple Leaf´i omale.
Kohtus tunnistusi andnud politseiuurija kirjeldas oma üllatust, kui teda vahetult pärat kella kuute varahommikul muuseumisse mündi vargust uurima kutsuti. Nimelt oletas ta, et kadunud on tõepoolest vaid mingi münt. Uurija sõnul avastas ta alles katkise vitriini kõrval olevat silti lugedes, et tegu on hoopis 100 kilose mündiga.
Peamiselt halli ja musta riietunud süüalused varjasid kohtusse saabudes oma nägusid ajakirjadega, millesse olid lõigatud väiksed piiluaugud. Mehed rääkisid vaid siis, kuid oli tarvis öelda oma nimi, elukoht ja kirjeldada töösuhet. Kolm ütlesid, et nad õpivad või on praktikal, üks töötas enda sõnul kullerina.
Kohtunik Dorothee Pfürer tunnistas meeste otsust kohtus vaikida. Küll märkis ta, et kohtualused võivad igal ajal meelt muuta ja rõhutas, et sellest ei sõltu protsessi lõpptulemus.
Wayci Remmot esindav kaitsja Toralf Nöding rääkis kohtus, et hoolimata uurimise tohutust pingutusest - loodi erikomisjon, viidi läbi 50 telefoni pealtkuulamise operatsiooni ja telefonide positsioneerimist, otsiti läbi 30 maja ja kasutati otsimiskoeri - on kogutud tõendite hulk napp ja puudub üksainuski kindel tõend selle kohta, et ükski neljast kohtualusest oleks kuriteos osalenud.
Tema sõnul põhineb süüdistus peamiselt anonüümsetel vihjetel ja kaheldava väärtusega kohtuekspertiisil turvakaamera video osas, millel on väidetavalt näha kolme venda Berliini rongijaamas, kuid mitte nende nägusid.
Wissam Remmo kaitsja Stefan Conen süüdistas meediat meeste hukka mõistmises enne kohtuprotsessi, kuna ajakirjandus on kajastanud pere sidemeid organiseeritud kuritegevusega. Ta ütles, et selle tulemusel oli ka politseiuurimine ühekülgne ja põhines perekonna rivaalide tehtud anonüümsetel vihjetel.
Arvatavasti kevadeni kestev kohtuprotsess leiab aset Berliini noortekohtus, kuna mehed olid kuriteo toimepaneku hetkel teismelised. Valmimise ajal maailma suurimaks kuldmündiks olnud raha nominaalväärtus oli üks miljon Kanada dollarit ja seda võis kasutada seadusliku maksevahendina.
Järgmiseks kuulatakse kohtus Bode muuseumi turvaülema tunnistust. Bode muuseumi omanduses on üks maailma suurimaid mündikollektsioone, kuhu kuulub rohkem kui pool miljonit eset. Avalikkuse surve alla sattunud muuseumi puhul imestatakse, kuidas on võimalik, et hoone häiresüsteem varguseööl ei käivitunud. Samuti on selgusetu, miks tööl olnud turvamees täpselt kuriteo toimepaneku hetkel hoopis muuseumi keldrisse suundus.
