Muusikaakadeemia koolitab tegijaid kultuurimänedžere

Suveintervjuu

Eesti Muusikaakadeemia rahvusvaheliste suhete prorektor Marje Lohuaru, kuidas tekkis vajadus hakata EMA magistratuuris sügisest õpetama kultuurikorralduse eriala?
Vajadus on sellise eriala järele juba kaua olnud ja sellest on ka pikalt räägitud. Meil lihtsalt ei ole professionaalseid kultuurikorraldajaid. Vaja oli just akadeemilist õpet, sest selleteemalisi kursusi on saatkondade abil ja oma jõududega korraldatud juba aastaid. Kuid need jäid ikkagi täiendkoolituse tasemele ega asendanud akadeemilist haridust.

Ja kes saab kultuurikorralduse magistrist?
Reaalselt hinnates – esimestel lõpetajatel peaks kahe aasta pärast töövõimalusi leiduma. Kultuurivaldkond vajab mänedþere nii Eestis kui ka välismaaga suheldes.

Kes kirjutas uue magistriprogrammi õppekavad?
Kuna Eestis pole kultuurikorraldust magistritasemel õpetatud, siis me kasutasime ära oma lepingulisi suhteid Helsingi Sibeliuse akadeemiaga, eelkõige välislektorite osas. Õppekava on kohandanud Eesti jaoks meie selle ala praktikud. Lepingusuhe on meil ka Tartu ülikooliga, kellega me samuti õppejõude vahetame.

Mida selle eriala õppimine magistrantidelt nõuab?
Juba sellepärast, et õppetöö toimub osaliselt inglise keeles, on meil nõudmised kandidaatidele väga kõrged. Ning konkurss oli tihe, ühele kohale kandideeris seitse inimest. Ma julgen öelda, et sügisel alustav viieteistliikmeline grupp on koostatud parimatest ning neile hariduse andmine saab ka muusikaakadeemiale olema väga huvitav kogemus.

Kes maksab kultuurikorralduse magistrandi õppekulud? Millistele tingimustele peab kandidaat vastama?
Seitse neist õpivad riigieelarvelisel kohal ja kaheksa tasulisel õppekohal. Eelduseks on loomulikult bakalaureusekraad, see peaks olema omandatud mõnel humanitaarerialal.