“Minu arvates oli ta lurjus,” ütleb Kristi Naelapää. “Kui ta mulle midagi ütles, oli see peaaegu alati midagi negatiivset.”

“Jutuajamised temaga jäid tavaliselt väga lühikeseks, rohkem rääkis ta oma lähedaste sõprade ja tüdrukutega.”

“Jobs haises, sest ei käinud eriti pesemas. Ja kasutas kogu aeg aineid. Hallutsinogeene, LSD-d.

Ta oli ebasõbralik. Halvustav. Paar korda teatas mulle, et olen Wozniakile väga vilets tüdruk. Kuna nad olid lähedased sõbrad, küllap ta siis nägi, et Woz vajab kedagi teist, kedagi, kes oleks rohkem arvutihuviline – nagu üks tema hilisematest abikaasadest.

Mina olin seevastu selline, kes tahtis elada telgis, käia matkamas ja võidelda tulekahjudega – see ei olnud Wozniaki tüüp.”

Korra läks eestlannal Jobsi peale süda soojaks, kui nägi teda seismas paljajalu õues kiviteel vihma käes, silmad klaasistunud.

“Siis mõtlesin, Jumal, kui sa kellelegi teed midagi head, siis tee Steve Jobsile. Ehkki see tüüp mulle ei meeldi.”

Jobs käis Reedis peamiselt paljajalu ning võis süüa nädalate viisi ainult õunu.

Naelapää: “Jobsiga said suhelda vaid need, kes olid temaga intellektuaalselt ühel pulgal. Need olid Wozniak jt semud. Kui intelligentsed olid Jobsi tüdruksõbrad, seda ma ei tea, aga igatahes olid nad ilusad.”

Jobsi vanemad tõid suuri ohvreid, et poisi õpingud Reedis kinni maksta. “Mõtlesin: tema hariduse eest on makstud kõrget hinda, aga ta ei õpi, milline kingitus kandikul kätte toodud aga tema ei oska seda hinnata,” räägib Naelapää.

Jobs oli üks lemmikteema ka Wozniaki ja Naelapää kohvikuvestlustes Missoulas.

“Ma pole kunagi tahtnud kuulus olla ega firmat juhtida,” rääkis Wozniak. “Olen alati tahtnud olla lihtsalt insener. Leiutaja laboris. Disainisin Apple’i esimesed kõige edukamad tooted üksipäini, lastes käiku oma kõige briljantsemad ideed – Apple II arvuti. Kõik teadsid, et see on maailma parim toode. Ka Jobs teadis seda. See oli ainus toode, mis Apple’ile esimesel kümnel aastal raha sisse tõi.

Selle kümne aasta jooksul proovis Jobs kolm korda oma arvuti teha, üritas läbi lüüa Apple III, Lisa ja Macintoshiga, kuid kukkus iga kord läbi. Kuni iPodini ei tulnud tal kunagi midagi välja.

Tal oli hea visioon, aga tal puudus kannatlikkus, ta kiirustas prototüüpidega tagant, eesmärgiga teha endale nime.

Steve võis asju testida, aga ta ei osanud midagi luua. Temast oleks saanud insener, kuid ta eelistas olla ärimees. Mina ütlesin varakult suurele rahale ja firma juhtimisele ei. Sest kui juhid asju, siis pead olema inimeste vastu õel. Mina seda ei suuda.

Kui saad edukaks koos sellise firmaga nagu Apple, siis see muudab sind kui inimest. Sa korrumpeerud – mina olin üks vähestest, kes ei lasknud endaga seda juhtuda.”

Kinodesse jõudnud, Jobsi elust rääkivat filmi “Jobs”, kus peaosa mängib Ashton Kutcher, peab Wozniak jampsiks. “Filmis on palju ekslikku. Seal näidatakse, et Steve Jobs oli hiilgav juht kõikides asjades. Tegelikult oli ta peamiselt järgija ja sai kõik oma suuremad ideed teistelt inimestelt.”

Ja ometi tunnustab Wozniak kõige selle juures Jobsi, et too pööras kõik tema leiutised rahaks. Lahke arvutinohik ja õel, ent sihikindel müügimees tasakaalustasid teineteist ideaalselt.

“Jobs oli mu tähtsaim sõber elu lõpuni. Hiljem küpses ta ka heaks ärijuhiks.”