14.08.2009, 00:00
Naeratav koduröövel
Sarikelm on viinud kodukaotuseni vähemasti viis perekonda ja otsib takistamatult juba järgmisi ohvreid.
37aastane Andree Laurus on võrreldav kurikuulsa vanuritüssaja Liis
Haaveliga. Šatäänide juuste ja hallide silmadega üle
180sentimeetrise meeldiva härra käekiri on esineda ärimehena,
kes vajab lootustandva projekti jaoks kiiret rahasüsti.
Et tegu
pole siiski alalõpmata halva õnnega ettevõtja, vaid
aferistiga, näitab see, et viimase viie aasta jooksul on ta kasutanud
vähemasti nelja nime ja dokumendikomplekti: Raivo Vestel, Raivo
Laurus, Andree Laurus ja Andree Erik Laurus.
Lobeda jutu ja algul
laitmatute maneeridega Laurus – kasutagem siin ja edaspidi selguse
mõttes seda nime – sugereerib kergeusklikke astuma keerulistesse
laenulepingutesse, mille lõpptulemusel ta ise saab raha, kuid ohver
kaotab maja või korteri.
“Kui kelm petab kodu
välja, lõhutakse ju inimese elu,” sedastab advokaat Alar
Neiland. “See tagajärg võib olla isegi hullem kui
näiteks narkoäri puhul, aga seadus on sageli selle vastu
jõuetu.”
Juba 2005. aasta detsembris esitas Neiland
majanduspolitseile avaldused libaärimees Lauruse kohta. Advokaat esindas
nelja kannatanut, kes olid kõik üldjoontes sarnase stsenaariumi
järgi kodukaotuse äärele sattunud. Loo tegi omapäraseks, et
petis jõudis mitme ohvrini kiriku kaudu.
Vanaprouad Eeva
Suster ja Vaike S. * kuulusid Tallinnas Nõmmel Rahu kogudusse.
Nende tutvus Laurusega tekkis toonase koguduse juhatuse aseesimehe Lembit
Väljataga kaudu.
Alles tagantjärele selgus, et ka eakas
funktsionäär ise oli kannatanu, kes kallutati kaastööle
(loe: uusi ohvreid otsima) kodu kaotuse hirmus ega andnud endale täit aru,
millesse end mässib.
Samariitlase
pügamine
73aastase Eeva Susteri lugu on ilmekas
näide Lauruse sisendusjõu kohta. See põline
nõmmelanna on pensionil raamatupidaja, ent lasi end haneks
tõmmata.
Nimelt palus kogudusevend Väljataga temalt
2003. aasta juunis ootamatult abi. Väidetavasti vajasid tema poeg Koit
Väljataga ja tolle partner Laurus kapitali oma autoäri
laiendamiseks.
“Ma mõtlesin – no kuidas ma ei
anna?! Muidugi annan, nad on nii korralikud, ausad inimesed ja neid võib
küll usaldada,” meenutab Suster, keda uinutas koguduse esimehe hea
nimi.
Jutt oli maksimaalselt aastapikkusest laenust. Pikalt
mõtlemata nõustus Suster, et tema 60ruutmeetrine maja
Nõmmel koos ligi 800ruutmeetrise krundiga läks Loo
Laenuühistult võetud 560 000 kroonise laenu pandiks. Laurus
kasutabki pankade asemel vähetuntud laenukontoreid.
Mõistagi jäi võlg maksmata ja panti pandud maja
ähvardas 2004 sügisel sundmüük. Laurus tegi šokis
prouale selgeks, et tema makseraskused on kõigest ajutised. Kuid
täbarast olukorrast välja rabelemiseks tuleb võtta uus ja
suurem laen. Paraku peab selleks maja ajutiselt laenuandja nimele kirjutama.
Ja Suster nõustus! “Mis mul muud üle jäi, et
mitte maja sundmüüki lasta,” selgitab üksi elav proua,
keda rahustas Lauruse isiklik garantiikiri, et too vastutab kogu oma vara
ja teovõimega lepingu täitmise ja võimalike kahjude
eest.
Tegelikult mässis samariitlane end lootusetult sisse.
Laenusumma oli nüüd juba 724 000 krooni, mille andis avalikkuses
tundmatu osaühing, kelle nimele kirjutati omakorda Susteri maja. Silmus
tõmbus lõplikult kinni laenutähtaja kukkudes, kui aprillis
2005 laekus vanadaamile laenu andnud firma kiri, milles anti aega üks
nädal(!) kas kolmveerand miljonit võlga ära maksta või
v&aum
l;lja kolida.
Kodutu omaenda kodus
Vandeadvokaat Neiland, kelle poole Suster hädas pöördus,
tunnistab, et ka tal oli algul tükk tegu, et tavatult segastest
lepingutest aru saada. Kahtlus, et tema ees on midagi kuritahtlikumat kui
lihtsalt äpardunud äride jada, tekkis alles siis, kui leidus veel
inimesi, kes olid Lauruse konksu alla neelanud.
Selgus, et peale
teise koguduseõe on ka koguduse esimehe pere ise sisuliselt ohver
– sarnase psühholoogilise töötluse ja segaste tehingute
tulemusena kaotas Lembit Väljataga oma maja Tallinnas
Pääskülas ning kodutu saatus ähvardas tema tütart ja
väimeest Kohilas.
Väimees Jaan Tammiste sõnul
otsustas ta oma 160ruutmeetrise maja panti panna, et päästa äia
kodu pealinnas. “Kahju hakkas neist, vanaema nutab, tõstetakse
majast välja – omad inimesed ikkagi,” räägib
Tammiste, kellele Laurus andis samuti garantiikirja, mis lõpuks ei
maksnud paberitki, millel see seisis.
Nagu teistelgi ohvritel
järgnes tühjade lubaduste ja vaimse manipulatsiooni ahel, mille
tulemusel muutus 50aastane mees koos naise ja kolme lapsega sisuliselt kodutuks
omaenda kätega ehitatud kodus.
Politsei algatas jaanuaris 2006
kriminaalasja. Uurimine käis suure ja grupiviisilise kelmuse paragrahvi
alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vanglakaristuse. Kolm aastat
hiljem, tänavu augusti alguse seisuga on materjal lõpuks otsaga
prokuratuuris ja võib prokurör Vallo Karileri sõnul parimal
juhul sel sügisel kohtusse jõuda.
Advokaat Neiland on
uurimise tempos pehmelt öelda pettunud. Tema kliendid on kodu kaotuse
vältimiseks kasutanud vahepeal eri võtteid. Mõnel
õnnestus väljatõstmist pidurdada tsiviilkohtus, mõni
võttis laenu ja ostis kodu vabaks. Näiteks puusepana elatist teeniv
Jaan Tammiste laenas 900 000 krooni ja pingutab, et iga kuu laenumakseid
tasuda. Eeva Suster leidis lahke inimese, kes ostis tema maja vabaks ja laseb
pensionäril seal elu lõpuni elada.
Pikem nimi,
suurem projekt
Loo puänt on aga selles, et
kriminaaluurimise all mitmenimepidaja tegutseb hooga edasi.
Tänavu kevadel sidus ta piltlikult öeldes jälle lipsu ette ja
helistas Erika Piirsalule, kes müüs kinnisvaraportaali City24 kaudu
Tallinnas Rapla tänav 11 asuvat maja. Tegemist pole enam
ühepereelamuga, vaid kolmekorruselise hoonega, milles on kokku 9 korterit
ja 15 üürnikku.
Seekord end Andree Erik Laurusena
esitlenud mees käis objekti mitme potentsiaalse investoriga vaatamas ja
jättis ülisümpaatse mulje.
“Vaatas avalalt
silma ja rääkis veenvalt.” Piirsalu ei kahtlustanud enda
sõnul hetkegi, et tegu võib olla aferistiga. “Tegelikult
märke toona ju oli, kui oleks osanud vaadata, aga kuna ma sellise kelmi
iseloomuga ise ei ole, siis ei osanud selle peale tullagi.” Näiteks
saatis Laurus oma e-kirju hoopis kellegi Raivo Männi nimega aadressilt.
Lõpuks lepiti kokku hinnas 3,25 miljonit krooni, millest
esimese poole laenas Laurus osaühingult Inoversal. Selle avalikkusele
tundmatu firma taga on endise rahandusministri ja Tallinna linnapea
Tõnis Paltsi vend Meelis Palts.
Investori esindaja Deivi
Vaht selgitab, et Laurus pöördus nende poole projektiga renoveerida
maja ja rajada sinna hostel. “Meie lähtume alati tagatisest,”
nendib Vaht. Seega Lauruse tausta ei uuritud, mistõttu ei teatud tema
untsu läinud äridest, veel vähem kriminaalasjast.
Laurus laenas Inoversalilt kolmeks kuuks 1,28 miljonit krooni. Vahti jutu
järgi oli see summa projekti käivita
misraha, kuniks Laurus leiab endale pikaajalise investori.
Kui
uskuda Ekspressi käsutuses olevat laenulepingut, siis üks
tähelepanuväärne detail on, et 207 600 krooni võttis
Laurus välja sulas. “Tal oli sularaha vaja, ta ei põhjendanud
seda,” kommenteerib Vaht.
Majaomanik Piirsalule pakkus mees,
et tasub kogu ostusumma pooleteise aasta jooksul kuue osamaksena. Naine
nõustus selle variandiga ja tänavu 16. aprillil allkirjastati notar
Maive Ottase juures ostu-müügileping. Tagatiseks seati
kortermajale hüpoteek.
Samal päeval laekus esimene
osamakse 550 000 krooni. Paraku jäi see esimeseks ja tänini viimaseks
rahaks, mida Piirsalu oma maja eest sai.
Rahata ja
majata
Alles siis, kui järgmine makse tulemata
jäi, hakkas Piirsalu lepingut tähelepanelikult lugema ja taipas,
milline lõks hüpoteegi-osamakse skeemis peitus.
“Ma olen tavaline inimene, kui ma jõuan lepingu 10.
leheküljele, siis ma olen täiesti tüma,” seletab Piirsalu,
kuidas see notari juures kahe silma vahele jäi.
Oleks naine
raha maja eest kohe täies ulatuses kätte saanud, poleks mingit
probleemi. Paraku pani Laurus maja panti, maksis müüjale vaid
kuuendiku ostuhinnast ja jättis laenuandja Inoversalile üldse
tasumata.
“Loomulikult Laurus helistas ja vabandas, et asjad
ei jookse, investorit pole parasjagu Eestis, rääkis kogu aeg nii
ümmargust juttu, et ei saanudki lõpuks aru, mida ta öelda
tahab,” meenutab Piirsalu loendamatuid ettekäändeid.
Vaid kuus päeva pärast laenulepingu lõppu, 22. juulil
pööras Inoversal pandi halastamatult täitmisele ehk
välja kukkus nagu sõrmkübaramängus –
üks-kaks-kolm, enne kui Piirsalu arugi sai, oli ta rahata ja majast ilma.
Naine oli pisarates. Nii majanduspolitsei kui juristid teatasid
talle, et Laurus on küll tuntud suli, aga mingit lootust ei andud –
Piirsalu kirjutas ise alla lepingule, millega sisuliselt maja ära andis.
“Ma tunnen tõesti end väga lollisti,”
tunnistab Piirsalu. Võinuks ostja tausta kontrollida ja lepingut
pikemalt lugeda. Samas on ta tõsiselt pahane notari peale. “Notar
on kohustatud kaitsma võrdselt kõigi osapoolte huve, aga praegu
see mitte mingil juhul nii ei olnud.”
Temas tekitab ohtralt
kahtlusi, miks endise rahandusministri vend ja kogenud ärimees tuntud
sullerile ülimadala protsendiga suure summa laenab ja siis, nagu oleks
tuli takus, temalt maja ära võtma tõttab, aga
tõendeid alatust kokkumängust pole.
“Kõik
need pisiasjad tekitavad kahtlusi,” leiab Piirsalu. “Praegu on
situatsioon selline, et kui maja läheb sundmüüki, siis ma olen
üle 900ruuduse krundi ja kolmekorruselise maja 550 000 krooni eest
maha müünud,” resümeerib Piirsalu.
Täitmisavalduse sisse andnud Deivi Vaht nimetab sundmüüki
“kahetsusväärseks”, aga leiab, et “muud varianti ei
olnud”.
Resümee on trööstitu. Nende tutvuse
jooksul helistas Laurus majamüüja Piirsalule neljalt
telefoninumbrilt. Eelmisest reedest alates ei vasta neist enam ükski.
Teadaolevalt viiele perele tekitatud kahju ületab kokku 15
miljonit. Väidetavad ärid, mille jaoks ta raha kokku laenas, on olnud
ainult miraaž.
Eeva Suster, kelle juhtumist kriminaalasi algas, on
Lauruse uutest tempudest kuuldest jahmunud: “Armas aeg! Kas siis see
kriminaalasi midagi ei loe. Lihtsalt sõnu ei ole!”
Vilunud kohtusaalide hundina teab advokaat Alar Neila
nd, et võitlus Lauruse-sugustega on perspektiivitu – isegi kui ta
jääb kohtus kelmuses süüdi, saab ta
tõenäoliselt tingimisi karistuse, sest on varem karistamata.
Mehelt, kellel pole ametlikult ei tööd, alalist sissetulekut
ega mingit vara, pole kannatanutel midagi tagasi saada. “Oleme ausad, see
rong on mõnes mõttes läinud,” nendib Neiland. De facto
on selline kelm karistamatu.
Kannatanute meelest võiks Laurus
end järgmine kord tutvustada õige nimega – lurjus.
* Kuna stress on rikkunud Vaike S-i tervise ja kõik sugulased ei
tea teda tabanud tragöödiast, ei soovi ta nime avaldada.