Et tegu pole siiski alalõpmata halva õnnega ettevõtja, vaid aferistiga, näitab see, et viimase viie aasta jooksul on ta kasutanud vähemasti nelja nime ja dokumendikomplekti: ­Raivo Vestel, Raivo Laurus, Andree Laurus ja Andree Erik Laurus.


Lobeda jutu ja algul laitmatute maneeridega Laurus – kasutagem siin ja edaspidi selguse mõttes seda nime – sugereerib kergeusklikke astuma keerulistesse laenulepingutesse, mille lõpptulemusel ta ise saab raha, kuid ohver kaotab maja või korteri.


“Kui kelm petab kodu välja, lõhutakse ju inimese elu,” sedastab advokaat Alar Neiland. “See tagajärg võib olla isegi hullem kui näiteks narkoäri puhul, aga seadus on sageli selle vastu jõuetu.”


Juba 2005. aasta detsembris esitas Neiland majanduspolitseile avaldused libaärimees Lauruse kohta. Advokaat esindas nelja kannatanut, kes olid kõik üldjoontes sarnase stsenaariumi järgi kodukaotuse äärele sattunud. Loo tegi omapäraseks, et petis jõudis mitme ohvrini kiriku kaudu.


Vanaprouad Eeva Suster ja Vaike S. * kuulusid Tallinnas Nõmmel Rahu kogudusse. Nende tutvus Laurusega tekkis toonase koguduse juhatuse aseesimehe Lembit Väljataga kaudu.


Alles tagantjärele selgus, et ka eakas funktsionäär ise oli kannatanu, kes kallutati kaastööle (loe: uusi ohvreid otsima) kodu kaotuse hirmus ega andnud endale täit aru, millesse end mässib.


Samariitlase pügamine



73aastase Eeva Susteri lugu on ilmekas näide Lauruse sisendusjõu kohta. See põline nõmmelanna on pensionil raamatupidaja, ent lasi end haneks tõmmata.


Nimelt palus kogudusevend Väljataga temalt 2003. aasta juunis ootamatult abi. Väidetavasti vajasid tema poeg Koit Väljataga ja tolle partner Laurus kapitali oma autoäri laiendamiseks.


“Ma mõtlesin – no kuidas ma ei anna?! Muidugi annan, nad on nii korralikud, ausad inimesed ja neid võib küll usaldada,” meenutab Suster, keda uinutas koguduse esimehe hea nimi.


Jutt oli maksimaalselt aastapikkusest laenust. Pikalt mõtlemata nõustus Suster, et tema 60ruutmeetrine maja Nõmmel koos ligi 800ruutmeetrise krundiga läks Loo Laenuühistult võetud 560 000 kroonise laenu pandiks. Laurus kasutabki pankade asemel vähetuntud laenukontoreid.


Mõistagi jäi võlg maksmata ja panti pandud maja ähvardas 2004 sügisel sundmüük. Laurus tegi šokis prouale selgeks, et tema makseraskused on kõigest ajutised. Kuid täbarast olukorrast välja rabelemiseks tuleb võtta uus ja suurem laen. Paraku peab selleks maja ajutiselt laenuandja nimele kirjutama.


Ja Suster nõustus! “Mis mul muud üle jäi, et mitte maja sundmüüki lasta,” selgitab üksi elav proua, keda rahustas Lauruse isiklik ­garantiikiri, et too vastutab kogu oma vara ja ­teovõimega lepingu täitmise ja võimalike kahjude eest.


Tegelikult mässis samariitlane end lootusetult sisse. Laenusumma oli nüüd juba 724 000 krooni, mille andis avalikkuses tundmatu osaühing, kelle nimele kirjutati omakorda Susteri maja. Silmus tõmbus lõplikult kinni laenutähtaja kukkudes, kui aprillis 2005 laekus vanadaamile laenu andnud firma kiri, milles anti aega üks nädal(!) kas kolmveerand miljonit võlga ära maksta või v&aum l;lja kolida.


Kodutu omaenda kodus



Vandeadvokaat Neiland, kelle poole Suster hädas pöördus, tunnistab, et ka tal oli algul tükk tegu, et tavatult segastest lepingutest aru saada. Kahtlus, et tema ees on midagi kuritahtlikumat kui lihtsalt äpardunud äride jada, tekkis alles siis, kui leidus veel inimesi, kes olid Lauruse konksu alla neelanud.


Selgus, et peale teise koguduseõe on ka koguduse esimehe pere ise sisuliselt ohver – sarnase psühholoogilise töötluse ja segaste tehingute tulemusena kaotas Lembit Väljataga oma maja Tallinnas Pääskülas ning kodutu saatus ähvardas tema tütart ja väimeest Kohilas.


Väimees Jaan Tammiste sõnul otsustas ta oma 160ruutmeetrise maja panti panna, et päästa äia kodu pealinnas. “Kahju hakkas neist, vanaema nutab, tõstetakse majast välja – omad inimesed ikkagi,” räägib Tammiste, kellele Laurus andis samuti garantiikirja, mis lõpuks ei maksnud paberitki, millel see seisis.


Nagu teistelgi ohvritel järgnes tühjade lubaduste ja vaimse manipulatsiooni ahel, mille tulemusel muutus 50aastane mees koos naise ja kolme lapsega sisuliselt kodutuks omaenda kätega ehitatud kodus.


Politsei algatas jaanuaris 2006 kriminaalasja. Uurimine käis suure ja grupiviisilise kelmuse paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vanglakaristuse. Kolm aastat hiljem, tänavu augusti alguse seisuga on materjal lõpuks otsaga prokuratuuris ja võib prokurör Vallo Karileri sõnul parimal juhul sel sügisel kohtusse jõuda.


Advokaat Neiland on uurimise tempos pehmelt öelda pettunud. Tema kliendid on kodu kaotuse vältimiseks kasutanud vahepeal eri võtteid. Mõnel õnnestus väljatõstmist pidurdada tsiviilkohtus, mõni võttis laenu ja ostis kodu vabaks. Näiteks puusepana elatist teeniv Jaan Tammiste laenas 900 000 krooni ja pingutab, et iga kuu laenumakseid tasuda. Eeva Suster leidis lahke inimese, kes ostis tema maja vabaks ja laseb pensionäril seal elu lõpuni elada.


Pikem nimi, suurem projekt



Loo puänt on aga selles, et kriminaaluurimise all mitmenimepidaja tegutseb hooga edasi.


Tänavu kevadel sidus ta piltlikult öeldes jälle lipsu ette ja helistas Erika Piirsalule, kes müüs kinnisvaraportaali City24 kaudu Tallinnas Rapla tänav 11 asuvat maja. Tegemist pole enam ühepereelamuga, vaid kolmekorruselise hoonega, milles on kokku 9 korterit ja 15 üürnikku.


Seekord end Andree Erik Laurusena esitlenud mees käis objekti mitme potentsiaalse investoriga vaatamas ja jättis ülisümpaatse mulje.


“Vaatas avalalt silma ja rääkis veenvalt.” Piirsalu ei kahtlustanud enda sõnul hetkegi, et tegu võib olla aferistiga. “Tegelikult märke toona ju oli, kui oleks osanud vaadata, aga kuna ma sellise kelmi iseloomuga ise ei ole, siis ei osanud selle peale tullagi.” Näiteks saatis Laurus oma e-kirju hoopis kellegi Raivo Männi nimega aadressilt.


Lõpuks lepiti kokku hinnas 3,25 miljonit krooni, millest esimese poole laenas Laurus osaühingult Inoversal. Selle avalikkusele tundmatu firma taga on endise rahandusministri ja Tallinna linnapea Tõnis Paltsi vend Meelis Palts.


Investori esindaja Deivi Vaht selgitab, et Laurus pöördus nende poole projektiga renoveerida maja ja rajada sinna hostel. “Meie lähtume alati tagatisest,” nendib Vaht. Seega Lauruse tausta ei uuritud, mistõttu ei teatud tema untsu läinud äridest, veel vähem kriminaalasjast.


Laurus laenas Inoversalilt kolmeks kuuks 1,28 miljonit krooni. Vahti jutu järgi oli see summa projekti käivita misraha, kuniks Laurus leiab endale pikaajalise investori.


Kui uskuda Ekspressi käsutuses olevat laenulepingut, siis üks tähelepanuväärne detail on, et 207 600 krooni võttis Laurus välja sulas. “Tal oli sularaha vaja, ta ei põhjendanud seda,” kommenteerib Vaht.


Majaomanik Piirsalule pakkus mees, et tasub kogu ostusumma pooleteise aasta jooksul kuue osamaksena. Naine nõustus selle variandiga ja tänavu 16. aprillil allkirjastati notar ­Maive Ottase juures ostu-müügileping. Tagatiseks seati kortermajale hüpoteek.


Samal päeval laekus esimene osamakse 550 000 krooni. Paraku jäi see esimeseks ja tänini viimaseks rahaks, mida Piirsalu oma maja eest sai.



Rahata ja majata



Alles siis, kui järgmine makse tulemata jäi, hakkas Piirsalu lepingut tähelepanelikult lugema ja taipas, milline lõks hüpoteegi-osamakse skeemis peitus.


“Ma olen tavaline inimene, kui ma ­jõuan lepingu 10. leheküljele, siis ma olen täiesti tüma,” seletab Piirsalu, kuidas see notari juures kahe silma vahele jäi.


Oleks naine raha maja eest kohe täies ulatuses kätte saanud, poleks mingit probleemi. Paraku pani Laurus maja panti, maksis müüjale vaid kuuendiku ostuhinnast ja jättis laenuandja Inoversalile üldse tasumata.


“Loomulikult Laurus helistas ja vabandas, et asjad ei jookse, investorit pole parasjagu Eestis, rääkis kogu aeg nii ümmargust juttu, et ei saanudki lõpuks aru, mida ta öelda tahab,” meenutab Piirsalu loendamatuid ettekäändeid.


Vaid kuus päeva pärast laenulepingu lõppu, 22. juulil pööras Inoversal pandi halastamatult ­täitmisele ehk välja kukkus nagu sõrmkübaramängus – üks-kaks-kolm, enne kui Piirsalu arugi sai, oli ta rahata ja majast ilma.


Naine oli pisarates. Nii majanduspolitsei kui juristid teatasid talle, et Laurus on küll tuntud suli, aga mingit lootust ei andud – Piirsalu kirjutas ise alla lepingule, millega sisuliselt maja ära andis.


“Ma tunnen tõesti end väga lollisti,” tunnistab Piirsalu. Võinuks ostja tausta kontrollida ja lepingut pikemalt lugeda. Samas on ta tõsiselt pahane notari peale. “Notar on kohustatud kaitsma võrdselt kõigi osapoolte huve, aga praegu see mitte mingil juhul nii ei olnud.”


Temas tekitab ohtralt kahtlusi, miks endise rahandusministri vend ja kogenud ärimees tuntud sullerile ülimadala protsendiga suure summa laenab ja siis, nagu oleks tuli takus, temalt maja ära võtma tõttab, aga tõendeid alatust kokkumängust pole.


“Kõik need pisiasjad tekitavad kahtlusi,” leiab Piirsalu. “Praegu on situatsioon selline, et kui maja läheb sundmüüki, siis ma olen üle 900ruuduse krundi ja kolmekorruselise maja 550 000 krooni eest maha müünud,” resümeerib Piirsalu.


Täitmisavalduse sisse andnud Deivi Vaht nimetab sundmüüki “kahetsusväärseks”, aga leiab, et “muud varianti ei olnud”.


Resümee on trööstitu. Nende tutvuse jooksul helistas Laurus majamüüja Piirsalule neljalt telefoninumbrilt. Eelmisest reedest alates ei vasta neist enam ükski.


Teadaolevalt viiele perele tekitatud kahju ületab kokku 15 miljonit. Väidetavad ärid, mille jaoks ta raha kokku laenas, on olnud ainult miraaž.


Eeva Suster, kelle juhtumist kriminaalasi algas, on Lauruse uutest tempudest kuuldest jahmunud: “Armas aeg! Kas siis see kriminaalasi midagi ei loe. Lihtsalt sõnu ei ole!”


Vilunud kohtusaalide hundina teab advokaat Alar Neila nd, et võitlus Lauruse-sugustega on perspektiivitu – isegi kui ta jääb kohtus kelmuses süüdi, saab ta tõenäoliselt tingimisi karistuse, sest on varem karistamata.


Mehelt, kellel pole ametlikult ei tööd, alalist sissetulekut ega mingit vara, pole kannatanutel midagi tagasi saada. “Oleme ausad, see rong on mõnes mõttes läinud,” nendib Neiland. De facto on selline kelm karistamatu.


Kannatanute meelest võiks Laurus end järgmine kord tutvustada õige nimega –  lurjus.


* Kuna stress on rikkunud Vaike S-i tervise ja kõik sugulased ei tea teda tabanud tragöödiast, ei soovi ta nime avaldada.