Naftatransiit ei kao veel kuhugi
Kõigepealt uudised. Kevadel teatasid hollandlastele kuuluv Royal Vopak, mille valduses on Pakterminal, ning Vene transpordiettevõtte N-Trans (endine Severstaltrans) kontrollitav E.O.S. ühisettevõtte loomisest. Eesmärk: regiooni terminalivõimsuste efektiivsem kasutuselevõtt.
Pange tähele - maailma suurim iseseisev terminalioperaator lõi ühise firma Venemaa ühe suurima transpordi- ja logistikaettevõttega, kel head sidemed suurima Vene nafta ekspordivahendaja Gennadi Timtšenkoga.
Uus suur terminalifirma kannab nüüd nime Vopak E.O.S. 65 protsenti uuest ettevõttest jäi venelaste kontrolli alla, ülejäänu hollandlastele.
Kusjuures jäi viimastele võimalus omandada uues firmas augusti lõpuks kuni 70protsendine osalus.
Mais sai teatavaks, et E.O.S-i senised eestlastest väikeaktsionärid ostetakse firmast välja.
Nagu kinnitab terminaliettevõtte väikeaktsionär Marcel Vichmann, oli huvi vastastikune. Suurtel polnud mingit mõtet kohalikke väikeaktsionäre omanikeringis pidada, neil omakorda polnud huvi selles ärisektoris tegutseda. "Tänasel päeval on parem selles äris mitte olla," tunnistab Vichmann.
Või, nagu märkis teine väikeaktsionär Aigar Ojaots, oleks ühinemise järel omandisuhted läinud kaunis keeruliseks, mistõttu oli mõistlikum osalus müüa.
Võiks arvata, et suuromanikud panid ses olukorras väikeaktsionärid seisu, kus nende aktsiate eest ei pakutud kõige õiglasemat hinda, ent Ojaots märgib, et mingit probleemi polnud. "Suuromanikud käitusid džentelmenlikult ja pakkusid mind rahuldavat hinda."
Sama kinnitas ka Vichmann, kelle sõnul toimus aktsiate ost-müük aasta tagasi kokkulepitud valemi järgi. "Mina olen väga rahul."
Täpsematest rahasummadest kummagi mehega siiski juttu ei tule.
Juuli lõpus teatas Vopak E.O.S., et hollandlased on suurendanud oma osalust ettevõttes 50 protsendile. Vene meedias käsitleti seda kui N-Transi esimest sammu lahkumaks lõpuks Eesti transiidibisnisest üleüldse. Pigem oli terminali puutuva osas tegu lihtsalt äririski mõningase hajutamisega. Kuni ei ole teada, mida Vene valitsus Eestit läbivate kaubavoogudega tulevikus plaanib, ei ole ühel vene ettevõttel mõistlik olla Eestis mõne terminali ainuomanik. Vopak ja N-Trans jätkavad ühises terminaliettevõttes võrdsete partneritena.
Hoopis huvitav on augustikuine uudis sellest, et Vopak E.O.S. rajab olemasolevale 740 000 kuupmeetrisele mahutipargile lisaks veel 200 000 kuupmeetri jagu mahuteid naftatoodete tarvis.
Veel mõni päev tagasi vahendas BNS Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni intervjuud agentuurile Reuters, milles ta ütleb, et Eesti Raudtee on valmis Vene kütusetransiidi lõppemiseks kolme-nelja aasta jooksul.
On tõsiasi, et mitte kaugel Eesti piirist Ust-Luga sadamas valmib (järgmise aasta alguses või keskel) uus masuuditerminal ja suur osa seni ikka veel Eesti sadamatesse saabunud naftavaguneid suunatakse sinna.
Milleks siis hollandlastele-venelastele lisavõimsused Eestis asuvas terminalis?
Ühest küljest on teada, et Ust-Luga terminal pole võimeline käitlema kogu masuuti, mis praegu Venemaalt välja läheb. Osa masuuti, nagu Simmermann mainis, tuleb veel mõnda aega Eesti sadamatesse. Samas piisab nende koguste ümberlaadimiseks olemasolevast mahutipargist.
Veel on märgitud, et meie terminalid keskenduvad edaspidi rohkem naftatoodete hoiustamisärile, mis on Royal Vopaki põhilisim tegevus üle ilma. Lisaks võidakse siin hakata segama kokku Venemaalt väikeste partiidena saadud koguseid. Kuid ka selleks on piisavalt mahuteid juba praegu.
Vichmann märgib Vopak E.O.S-i edasisi plaane vaagides, et tõenäoliselt tegelevad hollandlaste-venelaste terminalid edaspidi samaga mis seni - naftatoodete, s.t ennekõike masuudi ümberlaadimisega. "Võib-olla hakatakse rohkem tegelema n-ö laevalt laevale laadimisega, vähem saabub naftat raudteed pidi."
Sellest vihjamisi poetatud lausest võib aimata tegelikult üsna märkimisväärset äriplaani, mis selgitab ehk Vopak E.O.S-i mahutipargi suurendamist. Suur osa ehk umbes 2/3 Vene masuudist läheb Hiina turule. Nii kaugele transportida on aga otstarbekas vaid ülisuurte tankeritega, mille vastuvõtmist Ust-Luga sadam ei võimalda. Liiga madal.
Võimalik, et Vichmanni mainitud laevalt laevale laadimise käivitumine tähendab, et Ust-Luga terminali toodud masuut veetakse sealt väikeste tankeritega Muugale, siin kogutakse nad olemasolevatesse mahutitesse, kust siis juba edasi megatankeritele laaditakse. Siin on nii suurte aluste vastuvõtuks piisavalt sügav sadam. Sellele aspektile on osutanud ka mitmed Venemaa eksperdid. "Suuremahuliste tankerite lastimine on võimalik vaid Tallinnas," ütles hiljuti Vene ärilehele Kommersant ekspert Mihhail Perfilov. "Ust-Luga ja teiste Balti mere äärsete Vene sadamate samaväärseks ehitamine võtab veel aastaid."
