19.09.2008, 00:00
Naftatransiit ei kao veel kuhugi
Vaadates viimase aasta uudiseid transiidisektorist, paistab ridade vahelt välja selge tõsiasi – Eestis paiknevad naftaterminalid, millele pärast 2007. aasta aprillisündmusi ennustati kuivale jäämist, on töötamas uue ärimudeli järgi. Päris ära naftatransiit ei kao.
Kõigepealt uudised. Kevadel teatasid hollandlastele kuuluv Royal Vopak,
mille valduses on Pakterminal, ning Vene transpordiettevõtte N-Trans
(endine Severstaltrans) kontrollitav E.O.S.
ühisettevõtte
loomisest. Eesmärk: regiooni terminalivõimsuste efektiivsem
kasutuselevõtt.
Pange tähele – maailma
suurim iseseisev terminalioperaator lõi ühise firma Venemaa
ühe suurima transpordi- ja logistikaettevõttega, kel head sidemed
suurima Vene nafta ekspordivahendaja Gennadi Timtšenkoga.
Uus suur terminalifirma kannab nüüd nime Vopak E.O.S. 65 protsenti
uuest ettevõttest jäi venelaste kontrolli alla,
ülejäänu hollandlastele. Kusjuures jäi viimastele
võimalus omandada uues firmas augusti lõpuks kuni
70protsendine osalus.
Mais sai teatavaks, et E.O.S-i senised
eestlastest väikeaktsionärid ostetakse firmast välja.
Nagu kinnitab terminaliettevõtte väikeaktsionär Marcel
Vichmann, oli huvi vastastikune. Suurtel polnud mingit mõtet kohalikke
väikeaktsionäre omanikeringis pidada, neil omakorda polnud huvi
selles ärisektoris tegutseda. “Tänasel päeval on parem
selles äris mitte olla,” tunnistab Vichmann.
Või,
nagu märkis teine väikeaktsionär Aigar Ojaots, oleks
ühinemise järel omandisuhted läinud kaunis keeruliseks,
mistõttu oli mõistlikum osalus müüa.
Võiks arvata, et suuromanikud panid ses olukorras
väikeaktsionärid seisu, kus nende aktsiate eest ei pakutud
kõige õiglasemat hinda, ent Ojaots märgib, et mingit
probleemi polnud. “Suuromanikud käitusid džentelmenlikult ja
pakkusid mind rahuldavat hinda.”
Sama kinnitas ka Vichmann,
kelle sõnul toimus aktsiate ost-müük aasta tagasi kokkulepitud
valemi järgi. “Mina olen väga rahul.”
Täpsematest rahasummadest kummagi mehega siiski juttu ei tule.
Juuli lõpus teatas Vopak E.O.S., et hollandlased on suurendanud oma
osalust ettevõttes 50 protsendile. Vene meedias käsitleti seda kui
N-Transi esimest sammu lahkumaks lõpuks Eesti transiidibisnisest
üleüldse. Pigem oli terminali puutuva osas tegu lihtsalt
äririski mõningase hajutamisega. Kuni ei ole teada, mida Vene
valitsus Eestit läbivate kaubavoogudega tulevikus plaanib, ei ole
ühel vene ettevõttel mõistlik olla Eestis mõne
terminali ainuomanik. Vopak ja N-Trans jätkavad ühises
terminaliettevõttes võrdsete partneritena.
Hoopis
huvitav on augustikuine uudis sellest, et Vopak E.O.S. rajab olemasolevale 740
000 kuupmeetrisele mahutipargile lisaks veel 200 000 kuupmeetri jagu mahuteid
naftatoodete tarvis.
Veel mõni päev tagasi vahendas BNS
Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni intervjuud agentuurile
Reuters, milles ta ütleb, et Eesti Raudtee on valmis Vene
kütusetransiidi lõppemiseks kolme-nelja aasta jooksul.
On tõsiasi, et mitte kaugel Eesti piirist Ust-Luga sadamas valmib
(järgmise aasta alguses või keskel) uus masuuditerminal ja
suur osa seni ikka veel Eesti sadamatesse saabunud naftavaguneid suunatakse
sinna.
Milleks siis hollandlastele-venelastele lisavõimsused
Eestis asuvas terminalis?
Ühest küljest on teada, et
Ust-Luga terminal pole võimeline käitlema kogu masuuti, mis praegu
Venemaalt välja läheb. Osa masuuti, nagu Simmermann mainis, tuleb
veel mõnda aega Eesti sadamatesse. Samas piisab nende koguste
ümberlaadimiseks olemasolevast mahutipargist.
Veel on
märgitud, et meie terminalid keskenduvad edaspidi rohkem naftatoodete
hoiustamisärile, mis on Royal Vopaki
põhilisim tegevus üle ilma. Lisaks võidakse siin hakata
segama kokku Venemaalt väikeste partiidena saadud koguseid. Kuid ka
selleks on piisavalt mahuteid juba praegu.
Vichmann
märgib Vopak E.O.S-i edasisi plaane vaagides, et tõenäoliselt
tegelevad hollandlaste-venelaste terminalid edaspidi samaga mis seni –
naftatoodete, s.t ennekõike masuudi ümberlaadimisega.
“Võib-olla hakatakse rohkem tegelema n-ö laevalt laevale
laadimisega, vähem saabub naftat raudteed pidi.”
Sellest
vihjamisi poetatud lausest võib aimata tegelikult üsna
märkimisväärset äriplaani, mis selgitab ehk Vopak E.O.S-i
mahutipargi suurendamist. Suur osa ehk umbes 2/3 Vene masuudist läheb
Hiina turule. Nii kaugele transportida on aga otstarbekas vaid ülisuurte
tankeritega, mille vastuvõtmist Ust-Luga sadam ei võimalda. Liiga
madal.
Võimalik, et Vichmanni mainitud laevalt laevale
laadimise käivitumine tähendab, et Ust-Luga terminali toodud masuut
veetakse sealt väikeste tankeritega Muugale, siin kogutakse nad
olemasolevatesse mahutitesse, kust siis juba edasi megatankeritele laaditakse.
Siin on nii suurte aluste vastuvõtuks piisavalt sügav sadam.
Sellele aspektile on osutanud ka mitmed Venemaa eksperdid.
“Suuremahuliste tankerite lastimine on võimalik vaid
Tallinnas,” ütles hiljuti Vene ärilehele Kommersant ekspert
Mihhail Perfilov. “Ust-Luga ja teiste Balti mere äärsete Vene
sadamate samaväärseks ehitamine võtab veel aastaid.”