Te räägite viimasel ajal, et Res Publical oleks tark vabatahtlikult opositsiooni minna. Ega see ometi nali ei ole?

Ma mõtlen seda väga tõsiselt.

Res Publica loomiseks ja valimiste võitmiseks kulus 35 miljonit krooni. Kas pärast seda tasub minna opositsiooni?

Ma pean silmas Tallinna linna. Res Publical on kolm võimalust. Kõhkleme nende vahel.

Pikas perspektiivis oleks meil kõige targem saavutada Keskerakonnaga leping, mis võimaldaks ausalt linna valitseda.

Keskpikas perspektiivis oleks meist aus opositsiooni minna.

Lühikeses perspektiivis jätkab Res Publica koos Reformiga. Aga see on nagu 28 kraadises külmas püksi pissimine. Algul on soe, siis võtab meheuhkuse ära.

Pikad need perspektiivid on?

Pikk perspektiiv on pool aastat kuni neli aastat.

Keskpikk ulatub sügiseni, kui toimuvad kohalikud valimised.

Ja lühike on tegelikult olematu.

Miks siis Tallinna linnapea Tõnis Palts oravatega uue diili tegi?

Tegelikult on meie jaoks kõik valikud halvad või väga halvad Sisuliselt me andsime Reformile veel ühe avansi. Aga nad pole seda ära kasutanud.

Reformi tõusev täht Keit Pentus ütles pärast linnavalitsuse püsimajäämist, et tegite tsirkust.

Nad on käitunud tõesti väga ülbelt. Res Publica tembeldamine tsirkusekaruks näitab, et tegelikult nad ei näe meid enam koalitsioonipartneritena ja ootavad vaid Keskerakonna kutset armulauale.

Ometi pidid Res Publica ja Reform mullu liituma.

Juhani valitsus ja eriti koalitsioonilepingus sisalduvad Reformierakonna valimislubadused tekkisid eeldusel, et paremjõud tuleb ühendada.

Kaks aastat ettevalmistatud ühinemise nurjumine on minu jaoks suur pettumus.

Miks suur plaan lörri läks?

Meie nägemus oli, et uus erakond peab vabanema kogu vanast taagast.

Kellest käis jutt?

Näiteks teatud Viimsi reformikatest. Nad on teinud igasugu maatehinguid, mida uurib politsei.

Kas teil oli must nimekiri?

Ei olnud, meil oli põhimõte. Kui keegi teeb pätti, siis tal uues erakonnas kohta ei ole.

Mis oravad selle peale ütlesid?

Et ärme nüüd hulluks mine! Et paljud asjad on piiri peal. Jne. Meie inimesed olid säärasest ringkaitsest nördinud.

Kas Meelis Atonen kaevas ühinemisplaanile auku?

Atonen ajas praamiliikluse korrastamisel õiget asja, aga tegi seda valesti.

Kui ta ministrikohalt maha võeti, hakkas ta suurest ühinemise pooldajast kibestunud vastaseks. Sõitis aga mööda Reformi piirkondi ringi ja ässitas Res Publica vastu.

Oravad esitasid ultimaatumi, et uue partei esimeheks ei saa Juhan Parts?

Andrus Ansipi surumine tuli lõpus. Nagu ka see, et uus partei peaks kandma

mitte konservatiivset, vaid liberaalset ideoloogiat.

Aga juba enne seda tuli igalt poolt kohalikelt reformikatelt signaale: "No way!"

Jääb mulje, nagu oleks ühinemiskõneluste algul ja lõpus olnud tegemist kahe

erineva Reformierakonnaga.

Reformi vanemad tegelased olid väsinud ja tahtsid poliitikast ära minna. Nad said aru, et Eesti ühiskond sarnaneb üha rohkem Lääne-Euroopaga. Osalt seepärast nad olidki liitumisest huvitatud.

Läänes ei ole ühelgi liberaalsel parteil nii suurt toetust kui Eestis. See on ebaloomulik ega saa nii jääda. Just praegu hakkavad ilmnema üliliberaalse majanduspoliiktika vead, nagu raudtee ärakinkimine.

Signe Kivi astus Kultuurkapitali skandaali ajal ise tagasi. Kristiina Ojuland seda ei teinud. Miks on Reform loobunud elegantsetest käikudest?

Reformi mentaliteet on muutunud. Neil on alati olnud kaks jõudu: tasakaalustajad ja radikaalid.

Tasakaalustajate rolli on täitnud Ignar Fjuk ja Toomas Vilosius. Või Toomas Savi, kes on loomult ettevaatlik inimene. Väga suurel määral Siim Kallas.

Varasemal ajal Uno Mereste, Valve Kirsipuu ja Rein Voog. Kõik nad on nüüd poliitikast kadunud.

"Sorry!" Indrek Raudne jookseb riigikogu saali, kus hääletatakse presidendi otsevalimist. Valitsus on jälle lõhki: Res Publica ja Rahvaliit toetavad otsevalimisi, Reform on vastu.

Raudne naaseb paari minuti pärast: "Mõttetu! Maksta inimestele neli keskmist palka ja sundida neid vaid nupule vajutamiseks igaks juhuks parlamendisaali lähedal passima. Tohutu aja ja tööjõu raiskamine. Saksamaa parlamendis sellist asja ei toimu."

Kuidas erinevad Siim Kallas ja Andrus Ansip Reformierakonna juhtidena?

Kallase tugevus oli see, et ta suutis olla üle oma egost. Kõigest hoolimata oli ta tõeline demokraat.

Ansip tundis ennast tükk aega Tartus patriarhina, kellele vastu ei vaieldud. Loe, mis Tartu Postimees tema kohta viimased aastad kirjutas!

Milline on Ansipi vaade poliitikale?

Tõusiklik, väga enesekindel. Arvamus, et kogu maailma tarkus peitub nende seisukohtades. Mis on Reformile väga iseloomulik.

Heiki Kranichile meeldis alati näidata Navitrolla maali, mille nimi oli "Ära küsi abi jobudelt."

See ongi nende deviis! Nemad ei lähe iial opositsiooni, vaid teevad diili kas või vanakuradiga.

Mis on teie jaoks Reformi suurim ülbus?

Kui poleks olnud Rain Rosimannust, oleks Reform esitanud uuesti välisministriks Kristiina Ojulandi. Siis oleks meil täna mitte kriis valitsuses, vaid valitsuskriis.

Rosimannus oli Kallase staarnõunik. Milline on tema positsioon Ansipi ajastul?

Vaene Rosimannus, kes on Eesti parimaid analüütikuid... Ta tegeleb praegu oma positsiooni kindlustamisega. Ta ütles mulle aasta algul Ojulandi kriisi ajal välja: kas Reform või Res Publica! Ma hindan tema avameelsust.

Oravad uskusid, et kukutavad Juhani. Et viha Res Publica vastu on nii suur, et nad saavad riigikogus hääled kokku ja võtavad meid maha.

Milliseks kujuneb Ansipi tulevik?

Kui Reformil õnnestub veelkord kedagi petta, siis ta võib saada peaministriks. Vastasel juhul ootab Ansipit kõrbemine.

Ma olen loomult optimist. Kui Ansip suudab kutsuda Reformi korrale, siis võib ta veel muutuda tõeliseks erakonna esimeheks. Selleks peab ta murdma põhimõtte "ole iga hinna eest edukas ja mine üle laipade"!

Parim võimalus Ansipi kõigutamiseks oleks Res Publica liit Keskerakonnaga.

Kohalikes omavalitsustes - miks ka mitte? Ansipi kõigutamine ei ole aga mingi eesmärk. Millegipärast näeb ta ise selle nimel kõvasti vaeva.

Olari Taal on Keskerakonnaga diili tegemise vastu.

Minu riigikogu toanaaber Taal oli väga suur Res Publica ja Reformi ühinemise pooldaja. Ükspuha, mis keegi tema kohta ütleb - ta on üdini aus inimene. Taal pooldaks pigem opositsiooni minekut kui liitu Keskiga.

Mis tõenäoliselt juhtub?

Praegune Reformi käitumine süvendab tõenäosust, et me läheme Tallinnas enne sügist opositsiooni. Tõnis Palts oma isikliku maine pärast küll järeleandmisi ei tee.

Juhan on mulle öelnud, et kui valitsuses enam lootust jõuliseks tegutsemiseks pole, on ka tema valmis minema opositsiooni.

Mis on viimane piir?

Kui haridusuuendused ei lähe parlamendis läbi. 

Kes?

Indrek Raudne (29) kuulub Eesti kümne kõige mõjukama poliitiku hulka. Res Publica ühel loojal on ridamisi ameteid ja kohustusi: riigikogu fraktsiooni aseesimees, Tallinna Sadama nõukogu liige, haridusreformi generaator.