Nähtamatu mees
Üks.
29. veebruari hommikul räägivad Stenbocki majas kaamerate ees peaminister Juhan Parts, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja kaitseminister Margus Hanson. Meeleolu on masendav, eelmisel hilisõhtul sai Bagdadis surma noor Eesti sõdur.
"Aktuaalne Kaamera" kasutab õhtul lõike Partsu ja Kõutsi kommentaaridega. Hansonit ekraanil ei näe.
Kaks.
Naistepäeval on parlamendis oluline riigikaitsekomisjoni istung. Arutusele tuleb Eesti üksuste missiooni pikendamine Iraagis, mis arvestades äsjast Eesti sõduri hukkumist on muutunud eriti tundlikuks teemaks. Täpselt samal ajal toimub NATOga liitumise ministrite töörühma koosolek. Et siiski kohtuda lugupeetud kaitseministriga riigikaitsekomisjoni istungil, tõstab komisjoni esimees Sven Mikser päevakorra ümber.
Minister Hanson jõuab kohale kokkulepitud ajast kümmekond minutit hiljem. Mikser tervitab Hansonit kergelt iroonilise märkusega, et suhteid Riigikoguga ei maksaks ära rikkuda.
Kolm.
Kolmapäev, 10. märts. Riigikogu saalis on arutusel Washingtoni leppega ühinemine – viimane ametlik dokument, mille Eesti peab kinnitama NATOga liitumiseks. Hulk rahvasaadikuid, kel välis- ja julgeolekupoliitikaga tegemist olnud, võtab ajaloolise hääletuse eel sõna.
Kõne peab peaminister Parts. Pärast seaduse heakskiitmist (85:0) kõlisevad šampanjaklaasid Toompea lossi Valges Saalis. Räägib spiiker Ene Ergma.
Ka vestiga mustas ülikonnas kaitseminister Hanson on tähtsal sündmusel kohal. Partsu kõne ajal istub ta saalinurgas pingil ja on tähelepanu ise. Ergma kõne ajal seisab Hanson sirgelt, šampanjaklaas peos, poliitikute seas ja kuulab kombekalt.
Kaitseminister on ainus kõrge asjaosaline, kes Eesti riigikaitse tuleviku parlamentaarse vormistamise juures kordagi kõnet pidada ei saa.
Neli.
Tänavune märtsi algus on ilmselt Eesti kaitseministri usutlemiseks tema tööaasta kohta halvim võimalik aeg. Kõike varjutab nooremseersant Andres Nuiamäe hukkumine kauges Iraagis. Aga teen siiski proovi. Ministeeriumis Sakala tänaval tuleb sõita liftiga üles, läbida sekretäride tuba ja jõuabki kabinetti, mille kuulumist kaitseministrile näitab seinale kinnitatud mõõk (Hanson on juba varem jõudnud Eesti ajakirjanduses sellega poseerida).
Minu vastas istub pikk mees, kes aasta eest oli Tartus abilinnapea. Majandusteadlane, endine Tööstuspanga juht (selle panga, kui keegi veel mäletab, liitis Olari Taal Hoiupanga külge ajal, kui Tiit Vähi, tema naabrimees, oli peaminister ja Tööstuspanga suuraktsionär).
Selja taga on kaitseministeeriumi pressišeff Madis Mikko. Ta täpsustab ministrit täpselt kaks korda. Veel on kohal noor lokkispäine ministri nõunik Marko Lepik (ei ütle terve kokkusaamise ajal ainsatki sõna).
Me räägime alustuseks, mis muutub Eesti kaitseministri elus, kui liitume 2. aprillil ametlikult NATO külge. Eriti ei muutu midagi. Vähemalt mitte päevapealt. Kuid minister möönab, et külalisi hakkab rohkem käima. Järgmise ringi võimalikud liitujad Balkanilt ja Ukrainast.
"Teine asi on ka see, et kui varem NATO kindralid, staapide juhid või nende asetäitjad käisid siin kui kandidaatriigis, siis nüüd nad hakkavad käima kui liitlasriigis. Tõenäoliselt need kontaktid on selles mõttes töisemad isegi. Varem olid võibolla rohkem tseremoniaalsed."
Kuidas üldse Hanson Eesti Vabariigi kaitseministriks sai, on salapärane. Kevadel 2003 Reformierakonna esimese suurusjärgu tähed valitsusse ei läinud. Siim Kallas ja Märt Rask jäid parlamenti. Rein Lang oleks võinud saada välisministriks, aga ei tahtnud. Häältemagnet, Nõmme linnaosavanem Urmas Paet võinuks saada kaitseministriks, kuid eelistas kultuuri.
Linnapea Andrus Ansip loobus seepeale Hansonist (mees oli ka Riigikokku valitud, 1084 häält Tartust ja ringkonnamandaat). Siim Kallas lubas pärast valimisi, et Hanson on hea mees ja kui saab ministrina hästi hakkama, tuleb temast Eesti poliitikas esimese suurusjärgu täht.
Aasta hiljem liiguvad Toompea koridorides visalt legendid, kuidas tulevane täht ajanud Saksamaal asuva Rammsteini lennuvälja sassi Rumsfeldi nimega (Donald Rumsfeld on USA kaitseminister). Aga igaüks võib võõraste nimedega segi minna. NATOs käibivat inglise keelt meil koolis ei õpetata. See on täis akronüüme nagu NAMSA ja NAMEADSMA. Taolist keelemurret kutsutakse pentagonese.
Endine tundmatu Tartu abilinnapea juhib Eesti riigikaitset juba peaaegu aasta aega. See oli sündmusi tulvil aasta. Eesti saab aprillis ametlikult NATO liikmeks, mis on olnud kõigi põhiseaduslike valitsuste eesmärk alates Laari esimesest kabinetist. Küsin Hansonilt, kas talle ei tundu, et saab liiga palju sellest aust endale.
"No see on just pidev protsess olnud ja paraku see nii on, et täna on kaitseminister Margus Hanson."
Teine sündmus, mis Hansoni ametiaega Eesti ajaloos meenutama jääb, on märksa kurvem. Pühapäeva, 29. märtsi öösel kella ühe ajal lõpetas kaitseminister parajasti oma Tartu kodus filmi vaatamise ja sättis magamaminekule, kui tema mobiilile ilmus Tarmo Kõutsi number.
"Mul oli kohe selge, et midagi traagilist on toimunud. Tavaliselt ei oleks härra admiral sel kellaajal helistanud".
Kõned Eesti kaitseväelase hukkumisest Iraagis kestsid kolmeni ja hommikul kihutas Hanson Tallinna.
Tartus Hanson endiselt elabki. Iga päev ta pealinnast koju ei sõida, kuid nädalavahetustel küll. Mõnikord sõidab ta Tallinna hoopis rongiga. Teisi Tartus elavaid ministreid ta seal ei kohta, küll aga tuleb Jõgevalt peale Riigikogu liige Mai Treial. Inimesed ministrit rongis ei tülita, aga rongipileti müüb mõnikord koolivend.
Viis.
Kui ülehomme tuleks valitsuskriis, ministrid astuksid tagasi ja keegi küsiks, mis oli Margus Hansoni panus Eesti riigikaitse arengusse, siis nimetaks ta mõned asjad.
Kõigepealt kaitsejõudude arengukava 2005-2010. See on tema sõnul "kandev tegevus". Teiseks tegelemine Kaitseliidu juriidilise staatuse ja varadega. Ja kolmandaks ka "niisugune propagandistlik tegevus". "Meil on siin juba traditsioonilised üritused nagu riigikaitsekursused ja tänagi on siin üks noorsootöötajate kursus. Samuti on oluline vabadusvõitlejate mälestuse hoidmine. Ma ütleksin, et siin on tegemist mosaiigiga."
Ta jätab nimetamata, et tegelikult on kogu aasta käinud jagelemine sõjaväelaste ja ministeeriumi vahel, kui palju tuleks panustada kohalikesse "torudesse" ja palju nendesse, mida saab saata välismissioonidele. Ja selle üle, mis saab ajateenistusest. Ning teema territoriaalkaitse versus NATO pakutav kollektiivkaitse või mõlemad korraga, mille puhul kaks protsenti sisetoodangust kaitsekuludeks käriseks õmblustest.
"On olnud poliitiline tahe aru saada mundrikandjate teatud hirmudest ja hoiakutest," sõnab Hanson. "Võibolla on olnud lootused, et protsessid võiksid kulgeda sujuvamalt. Vaidluses selgub tõde."
See ongi enam-vähem kõvim sõnum, mida kaitseminister võib endale tänases Eestis avalikult kaitseväe aadressil lubada.
Hanson lükkab ümber Soome ajalehes Turun Sanomat ilmunud analüütiku Markku Salomaa väite, et Eesti on kohe loobumas ajateenistusest. Kaitsejõudude arengukava 2005-2010 on valitsusse jõudmas. Selle järgi jääb kaitseväeteenistus alles. Iseasi, kui suures mahus.
Ministeerium viib ellu NATO seatud suundi, kuid on ise kandnud kaotusi elavjõus. Üks põhilisi mehi sõjaväelastega mõurama oli endine asekantsler Margus Kolga. Tema pidi lahkuma korruptsiooniskandaali pärast ja õpetab nüüd Tartus Balti kaitsekolledžis.
Teine raudvara, Jüri Luige kantsleriks toodud Indrek Kannik (samuti kunagine kaitseminister) lahkub peagi oma meelisteema, jalgpalli manu. Hinnatud lisajõud on samas endine Eesti suursaadik NATO juures Sulev Kannike asekantslerina.
Minister Hansoni šansid kõrgemaid sõjaväelasi ohjata ei ole eriti kõrged. Tal ei ole osava suhtleja või lobisti mainet. Kuigi Hanson on peaministri ja välisministri järel valitsuses kolmas nn protokolliminister, kel väliskülalistega pidevalt asja, on tal mõnikord raskusi kahetunnise õhtusöögi ajal jutuajamises "käe valgeks saamisega".
Valitsuse lauale jõuab kaitseministeeriumi punkte palju harvem kui enamiku teiste ministeeriumide omi. "Kaitsetemaatika on üsna spetsiifiline ja neid küsimusi igapäevaselt valitsuses ei arutata," sõnab Hanson. "Seetõttu ma arvan, et valitsuse liikmena olen kaasa rääkimas teistes küsimustes võrdselt teistega."
Mõne juuresolnu hinnangul elavneb Hanson valitsuse istungitel enamasti juhtudel, kui jutuks tulevad kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringute teemad. Oma ministeeriumi punkte eelistab ta dokumentidest maha lugeda.
Ka Hansoni enda sõnul on detailplaneeringud koht, kus saab Tartu abilinnapea kogemust ministritöösse üle kanda.
"Väljaõppekeskused vajavad ehitamist, see käib detailplaneeringu alusel. Ja mitte ainult keskused, ka polügoonid ja harjutusalad."
Ministrite kirjutamata sisehierarhias platseerub Margus Hanson enam-vähem ühele pulgale Rahvaliidu "teise" siseministri Jaan Õunapuuga. See ei ole väga kõrge positsioon.
Kuid väljavahetamine teda hetkel ei ähvarda. Reformierakonnal poleks kuidagi võimalik seda avalikkuses "söödavaks" teha - valitsusremont annaks signaali, et minister pole hakkama saanud.
Ajad on ka Iraagis toimuva tõttu keerulised. Keegi pole edaspidi kaitstud uute kurbade sõnumite eest kusagilt mujalt maailmast. Hansoni sõnul on NATO pannud paika, et kaheksa protsenti maaväe koosseisust peaks olema kasutatav välismissioonidel. Eesti väe suurust arvestades oleks see ca 250 inimest. Osa missioonidest toimub stabiilsemates maades. "Paratamatult osaleme ka tulevikus Riigikogu otsuse alusel riskantsetes piirkondades, kuid nendes on 250 mehest või naisest ainult osa, ka tulevikus".
Kaitseminister Margus Hanson möönab Ekspressile, et on mingis osas Eesti ühiskonnast tähele pannud Ameerika-vastasust.
"Demokraatlikus ühiskonnas on erinevad arvamused. Igaühel on õigus arvata, mida ta tahab. Aga kaitsepoliitikas peab arvestama ka realiteete ja Ameerika Ühendriigid on paraku kõige võimsam sõjaline garantii Eesti riigi kaitsele ja iseseisvusele."
Kuus.
Esmaspäeval ja teisipäeval on Eestis NATO Euroopa liitlasvägede kõige kõrgem ülemus, USA nelja tärniga kindral James L Jones. Kaitseväe pressiülema kapten Peeter Tali sõnul merejalaväelane ja seepärast väga otsekohene mees. "Küsige temalt kõike!"
Ma päris nii loll siiski ei ole, et küsiksin kindral Jonesilt, kuidas talle meeldib Eesti kaitseminister Margus Hanson. Kui sellele tuleb sisuline vastus, tõuseb päike järgmisel päeval solgiämbrist. Küsin, mis olid nende vestluse põhipunktid ja milliseid väljakutseid ta näeb ministri ees seisvat.
Kindral Jones tänab küsimuse eest ja esitab pika jutu, kui eriliselt õnnelik ta oli, kuuldes Eesti kaitseministrilt selget kinnitust, et meie valitsus jätkab kindlat liini ning hoiab kaitsekulutused kahe protsendi tasandil SKTst. Need protsendid aitavad Eesti kaitseväge moderniseerida ja uuteks ülesanneteks ümber korraldada. Kogu kaitsealliansis käib "jõudude kärpimine, vananenud seadmetest lahtisaamine, mittevajalike baaside sulgemine". See aitab vajalikeks kõrgtehnilisteks uuendusteks raha saada.
Teine võimalus oleks tõsta liitlasriikidel kollektiivselt kaitsekulude protsenti veelgi. Kindral Jonesil muidugi poleks midagi selle vastu, ent ta pole kindel, kas see on tõenäoline.
"Muidugi on väga tähtis, et sõjaväelased suudaksid hoida ministeeriumidega häid suhteid ja on selge, et Eestis on selline suhe olemas," teab USA kindral.
Eesti valitsus kulutab NATOga liitumise pidustusteks aprillis 650 000 krooni. Ju on ajalool mingi oma mõte, miks Eesti riigikaitse ei jõua allianssi karismaatilise Jüri Luige või kiire taibuga Sven Mikseri juhtimisel, vaid omavalitsustegelasest Hansoni eestvedamisel.
Näis, kas kaitseminister sel puhul ka kõnet peab, või läheb nii, nagu tavaliselt.
Eesti aatomikompetents
Eesti esindaja on juba osalenud NATO tuumaprobleeme analüüsivas töörühmas. Mis me seal teeme?
Kõigile liikmetele on avatud kõik NATO töörühmad. Ja tuumatemaatika sisuliselt avaneb meile liikmena. Siiamaani on olnud juttu pigem töökorraldusest ja selle temaatika sissejuhatav briifing. Sellest teemast vast kõik.
Me lihtsalt istume ja kuulame?
Jah, kogume informatsiooni, oleme informeeritud. Ja liikmesriigina ka otsustame.
Kas meil on kompetentsi otsustada?
Just praegu lugesin Schefferi (NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer - toim) avaldust, kus ta kasutas küll Lätit näitena, aga ta ütles, et Ameerika ja Läti on võrdsed NATO liikmed.
Minister Hansoni välisreisid
2004
5-8.02 Saksamaa - mitteametlik NATO kaitseministrite kohtumine, julgeolekukonverents
2003
30.11-02.12 Belgia - NATO Kaitseministrite kohtumine
24-25.11 Rootsi - Põhjamaade ja kolme Balti riigi kaitseministrite kohtumine
17-18.11 Belgia - ELi kaitseministrite kohtumine
10.11 Soome - töövisiit
15-17.10 Belgia, Saksamaa - Euroopa Parlamendi seminar, töövisiit Saksamaale
3-5.10 Itaalia, ELi kaitseministrite kohtumine
7-12.10 USA - NATO Kaitseministrite kohtumine
16-17.09 Soome - Nordic Peace VIP-päev
16-18.06 Prantsusmaa - sõjandusnäitus ja kohtumine Prantsusmaa kaitseministriga
10-13.06 Saksamaa, Belgia - Marshalli keskuse 10. aastapäev; NATO ministrite kohtumine
18-19.05 Belgia - ELi kaitseministrite kohtumine
22-23.05 Leedu - Balti kaitseministrite kohtumine
11-13.05 Poola - Eesti ja Poola kaitseministrite kohtumine
3-8.05 USA, Taani - NATO-Ukraina KM kohtumine; B3, Taani, Poola ja Saksamaa kaitseministrite kohtumine
Allikas: Kaitseministeerium
Kaitseministrid
Ülo Uluots, 1992. Kuus kuud kaitseministrina.
Hain Rebas, 1992-1993. Pullapää jäägrikriis.
Jüri Luik, 1993-1994. President Lennart Meri favoriit.
Indrek Kannik, 1994. Lühike ministriaeg Laari esimeses valitsuses. Praegu ministeeriumi kantsler.
Enn Tupp, 1994-1995. Andres Tarandi “jõulurahuvalitsus”.
Andrus Öövel 1995-1999. “Mehed!” Ministeeriumi ja KJ peastaabi suur vastasseis.
Jüri Luik 1999-2002. “Üks 1000 inimesest maailmas, kes jagavad midagi julgeolekust.” Nüüd suursaadik USAs.
Sven Mikser 2002-2003. Üllataja, keda alguses ei tahetud võtta ja pärast ära lasta.
Margus Hanson 2003 -
Allikas: Kaitseministeerium, EE
