Näidispoomine Veljo Tinni moodi

Tallinna Linnakohus mõistis Liikluskindlustuse Fondi eksjuhilt välja 19,1 miljonit krooni. Pensionär peab iga kuu fondile tagasi maksma 500 krooni.

Ligi kümme aastat Liikluskindlususe Fondi peadirektori toolis istunud matemaatik Veljo Tinni karjäär lõppes halvasti. Tema pikka tööd jäävad mälestama tohutu kahjutasunõue, mida mees ei suuda elu lõpuni ära maksta, ja pooleteiseaastane tingimisi vanglakaristus.

Süüdistuse järgi sõlmis Veljo Tinn 1999. aasta 19. märtsil fondi peadirektorina Nordika ASiga ostu-müügilepingu 100 protsendi Rävala Büroohoone AS aktsiate ostmiseks 50 miljoni krooniga.
Päev hiljem sõlmiti uus leping, milles lepiti aktsiate uueks ostuhinnaks kokku 41,4 miljonit krooni ning LKF omandas 100 protsenti Rävala Büroohoone aktsiatest.
Tänavu märtsis müüs Liikluskindlustuse Fond enampakkumisel 20 miljoni kroonise alghinnaga müügis olnud Rävala Büroohoone ASi 22,3 miljoni krooniga Milestone ASile, seega maksis fond ettevõtte eest 19,1 miljonit krooni rohkem, kui selle müügist tagasi sai.

Kohus karistas Tinni ametiseisundi kuritarvitamise ja korruptsiooni eest lihtmenetluse leppe alusel ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega kaheaastase katseajaga, samuti võttis kohus Tinnilt õiguse töötada kolme aasta jooksul avalikus teenistuses juhtival ametikohal.  

Päästis Nordika Kindlustust

Veljo Tinni mobiiltelefon kutsub, aga keegi toru ei võta. Küll aga vastab pikka aega Nordika Kindlustuse juhi tooli istunud teeneka isamaalase Tiit Arge telefon.

“Mul on teised mured. Positiivsed mured, nagu näiteks kuidas tõsta Nordea turuosa,” ütleb Nordea kindlustuse juhatuse esimees Tiit Arge.

15. märtsil 2002 müüs Nordika Kindlustus oma kindlustusportfelli Nordea Kindlustusele, mis kuulub Trygile Taanis. Seega on lõppesid ka spekulatsioonid Nordika Kindlustuse pankrottimineku ümber.

Nordea on Põhjamaade suurimaid rahandusega tegelevaid kontserne. Eduka tehingu puhul väljastati ka optimistlik pressiteade. “Ostetud on suuruselt viies kindlustusselts, mis alustas tegutsemist 1990. aastal. Sellel on viieprotsendine turuosa ja kontorid kõigis Eesti tähtsamates linnades.”

Aasta tagasi seletas Tinn Rävala Büroohoone ostu vajadusega toetada Nordika Kindlustust.

“Tegemist oli rutiinse operatiivse tegevusega, mis oli fondi tollase põhikirjaga ette nähtud,” ütles Tinn Äripäevale. “Riigikontroll vaatas seda kui investeeringut, kuigi see oli tegelikult Nordika kindlustusportfelli garanteerimine,” ütles Tinn. Asjast oli teadlik ka rahandusministeerium, mille juriidilise osakonna juht Alar Urm on LKF nõukogu esimees.
Tinni sõnul lähtus fondi juhtkond otsust tehes sellest, et fond pidi katma klientide kahju, kui selts pankrotti läheks. 

ASA ja Ühiskindlustuse pankrot tõi fondile vastavalt 48 ja 11 miljoni kroonised kohustused, vara ei tulnud pankrotipesadest tagasi sentigi.
Kindlustusselts Nordika puhul oli risk saada 50 miljoni krooni ulatuses liikluskindlustusega seotud kohustusi.

Kuid Riigikontroll ei usu Tinni juttu.
“Riigikontroll ei nõustunud Fondi peadirektori seisukohaga, et Rävala Büroohoone ASi aktsiate ostmise puhul ei olnud tegemist investeeringuga tavatähenduses, vaid Nordika Kindlustuse AS võimalike liikluskahjude garanteerimisega. Liikluskindlustuse seadusest tulenevate võimalike kohustuste suuruse osas puudusid Fondis igasugused dokumenteeritud arvestused. Liikluskindlustuse Fond võis tehingu tulemusena saada vaid ajutise kindlusetunde oma võimalike garanteerimiskohustuste mittetäitmise vajalikkuse osas, saamata samas vastu võimalust raha tagasisaamiseks Nordika Kindlustuse ASilt edaspidi,“ teatab riigikontrolör Juhan Parts.

Poliitiline kõrvalmaik

Kuna Nordika Kindlustuse juhtkonda on kuulunud alati tublid isamaaliitlased –  lisaks Argele ka Mart Laarile väga lähedane Jaanus Reisner – võis kindlustusselts loota poliitikute toetusele, aga alati ka konkureerivate poliitikute rünnakutele.

2001. aasta algul esitasid Riigikogu keskerakondlased järelepärimise riigikontrollile ja rahandusministeeriumile, miks Tinn päästis Nordika.  Samuti tunti huvi, miks on Nordika päästeoperatsiooni käigus ostetud ASi Rävala Büroohoone juht Isamaaliidu poliitiku Jüri Kaveri abikaasa Merike, kui Jüri oli ühtlasi Liikluskindlustusfondi nõukogu esimees, teatab Äripäev.

Suvel 2001 ilmub riigikontrolli audit.
“Rävala Büroohoone aktsiate soetamise näol oli tegemist investeeringuga, mille tegemisel tulnuks järgida Fondi Nõukogu poolt kinnitatud piiranguid ning peadirektori poolt kehtestatud regulatsioone.  Kogu tehingu ettevalmistamise ja lepingutingimuste (sh hinna) läbirääkimise ja muutmise protsess on Fondis dokumenteerimata. Fondi peadirektor sõlmis aktsiate ostu-müügilepingu oma volitusi ületades. Tehing oli Fondile kahjulik, aktsiad osteti ligikaudu 36 miljoni krooni võrra kallimalt nende põhjendatud turuväärtusest. Hilisemat aktsiate hinna vähendamise võimalust Fond ei realiseerinud,” märgib Riigikontroll.

Kuid Riigikogu opositsioonipoliitikute päringud jätkuvad. 24. septembril 2001 küsitakse Riigikontrolör Juhan Partsilt: “Kuivõrd olete kontrollinud nii Liikluskindlustuse Fondi kui ka Hüvitusfondi tegevust, kuivõrd teie tähelepanu pälvib Maapanga pankrot seoses sealse 875 miljoni kroonise Eesti Vabariigi võlanõudega, siis milline on teie seisukoht Nordika Kindlustuse AS ja selle tütarfirma Nordika Kinnisvara tehingutest ja seostest nelinurgas Hüvitusfond-Maapank-Liikluskindlustuse Fond?"

Parts ei hakka ette antud teemal spekuleerima. Kuid poliitiline kliima lubab ennustada uusi teateid nelinurgast.

 

Veel kahtlaseid tehinguid

Liikluskindlustusfondi uus juhatuse esimees Mart Jesse kinnitas, et ta asunud sellele tööle mineviku tundmaõppimiseks.

“Ma ei ütleks, et kõik oleks ebaõnnestumine,” hindas ta Veljo Tinni tööd. “Küll aga kinnisvaraarenduse projektid läksid tal untsu.”

Tänaseks on fond maha müünud ka Tinni ostetud maavalduse Pikaliival. 9,58 miljoni krooni eest ostetud maatükk müüdi enampakkumisel maha 8,4 miljoni krooniga. Lisaks läksid allavett makstud vahendustasu ja krundil tehtud arendustöö.

Mõned aastad tagasi ostis fond OÜ Haabersti Maja juhatajalt Heldur Nermannilt ligi hektaril asuvad kolm maatükki aadressidel Rannamõisa tee 11a, 11b ja 13a, mida tuntakse Pikaliiva elamurajoonina.
Nermanniga oli juba varem sõlmitud vahendusleping, mille kohaselt pidi Nermann leidma LKFile sobivad krundid. Maatükid ei kuulunud kinnisvaraärimehele endale, vaid ta oli kruntide omanike Rein Sagara, Helga Sagara ja Ene Tuvikese volitatud isik.

Riigikontrolli audit 14. aprillist 2000 hindab seda tehingut ja muud majandustegevust järgmiselt: “Liikluskindlustusfondi  juhtorganid on teinud tehinguid, mis ei ole kooskõlas riigihangete seadusega ega avalike vahendite haldamise rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõtetega, kuna: suurte summade eest on ostetud põhivara ilma avalikku konkurssi välja kuulutamata; õigusabi teenuse ostmisel ei ole järgitud säästlikkuse põhimõtet, mistõttu LKF on kandnud põhjendamata kulusid."

Veel on fondi portfellis Tallinna Teenindusmaja, mis on koormatud kohtuvaidlusega. 

Fondi uus juht Mart Jesse lubab olla investeeringutega ettevaatlikum ja hoida vahendeid rahaturufondides ja pangadeposiitides. “Kinnisvaraarendus ei ole Liiklusfondi ülesanne,” hindab uus noor pealik, haigekassa tegevdirektori Maris Jesse vend.

Muidu olevat Tinn tagasihoidlik mees. Ametiautoks sobis talle ka Kia.