Ameeriklased on välja mõelnud toidulisandi (inglise k FertilityBlend, viljakussegu), mis sisaldab harilikku mungapipart, rohelise tee ekstrakti, L-arginiini, vitamiine ja mineraale naiste viljakuse parandamiseks. Katses osalenute rasestumisvõime suurenes juba kolmekuulise tarvitamise järel.

Nüüd katsetatakse, kas sama toidulisand aitaks ka meestel suurendada spermatosoidide tootmist ja parandada nende seemnerakkude kvaliteeti. (Kirjandus: J Reprod Med. 2004; 49: 289–294.) http://www.medscape.com/viewarticle/475286)

Nendele, kes ei oota

Kalendrimeetodit ei peeta tavaliselt tõhusaks pereplaneerimise võtteks. Esimesed kalendrisüsteemid pärinevad 1920. aastatest, Jaapani günekoloogilt Kyusaku Oginolt ja Austria arstilt Herman Knausilt. Kalendrimeetod raseduse vältimiseks on ligikaudu sama tõhus kui kondoomi kasutamine. Kõige sagedamini rasestutakse kuue päeva jooksul – need päevad on viis päeva enne munaraku küpsemist ja päev pärast seda. Inimese munaraku eluiga on vaid 12 kuni 24 tundi pärast ovulatsiooni.

Sperma püsib naise emakakaela limas viljastamisvõimelisena kolm kuni viis päeva. Kõige paremad päevad rasestumiseks on seega kaks päeva enne ovulatsiooni. Lihtsaim valem on see, et “viljakad” on tsükli 12. kuni 19. päev. Samas mõjutavad nii viljakust kui ka tsükli pikkust pärilikud tegurid ja eluviis.

Puust ja punaseks

Lihtne ja odav vahend pereplaneerimiseks. ­Georgetowni ülikooli teadlased (vt http://www.irh.org) panid kokku värvilise kaelakee, mille iga lüli tähendab üht päeva. Esimene lüli on punane ja tähistab tsükli algust, sellele järgnevad kuus pruuni lüli, mis tähistavad viljatuid päevi, järgnevad 12 valget lüli fertiilsete päevade tähistamiseks ja lõpuks 13 pruuni lüli viljatute päevade tähisena. Reegel on lihtne: seksi pruunide lülidega tähistatud päevadel ja väldid rasedust.

Plaaster raseduse vastu

Kuigi antibeebipillid mõeldi välja ja võeti kasutusele alles 1960. aastatel, ei kujuta tänane noorte naiste põlvkond ette turvalist elu ilma nendeta. Nüüd aga on ravimifirma Janssen-Cilag turule toonud rasestumisvastased plaastrid EVRA.

Samad ained, mida tuli iga päev tabletina sisse võtta ja mida seega võis ka võtmata unustada, on plaastris, mis kleebitakse nädalaks kas tuharale, kõhule, abaluule või õlavarre välisküljele. Nii on plaastrit vaja vahetada kord nädalas ja kolme nädala tagant pidada nädalane paus. Plaaster on sile ja beeži värvusega, kinnitub naha külge nii tihedalt, et ei tule lahti ka ujudes, vannis käies, sportides ega saunas. EVRA rasestumisvastane toime seisneb munaraku küpsemise pärssimises, mis tähendab, et munasarjast ei vabane viljastumiseks munarakku. Nahakaudne ehk transdermaalne ravimi manustamine tagab ühtlase ja pideva ravimi taseme organismis. See on uus tase pereplaneerimises.    

Kõrgtehnoloogilised kalendrid

Üks antibeebipilli loojatest Carl Djerassi ennustas, et kunagi hakkavad naised ise määrama oma hormonaalset seisundit, et teada, kas parasjagu on tsükli viljakad või viljatud päevad. Nüüd on loodud kaks veidi erinevat tehnoloogilist lahendust – Euroopas ja Kanadas on müügil elektrooniline viljakusmonitor Persona neile, kes soovivad hoiduda rasedusest kalendrimeetodil. Ühendriiklastele on aga loodud viljakuse planeerimise monitor. See kõrgtehnoloogiline kalender on müügil vaid USAs. Mõlemal juhul on tegu testriba abil hommikuses uriinis hormonaalse seisundi määramisega. ­Masin arvestab ise kalendrit ja annab märku, kui hormoonide taset tuleb uuesti määrata.

Ameeriklastele loodud aparaat annab igale päevale hinnangu – kas tegu on halva, keskmise või tipp-päevaga rasestumiseks. Keskmiselt tuleb tsükli jooksul teha kümmekond testi, seega igal teisel-kolmandal päeval. Prognoos antakse järgmiseks viieks päevaks. Hoiatatud on, et selline monitooring ei sobi menopausieelsetele naistele.