TÕMBENUMBER: Honda humanoidrobot Asimo vaimustas kõiki, kes tema esinemist jälgisid. Toomas Vabamäe

Tänavune auto- ja tehnikanäitus "Motorex" oli üle hulga aja jälle värske ja rõõmus. Väsinud ja mossivajunud üritus muutus uute korraldajate käes tundmatuseni. Esiteks sai näitus kõigi aegade suurim ja peaaegu kõik Eestis müüdavad automargid olid esindatud. Genfi, Frankfurdi või Pariisi näitusega võrreldes on mastaabid muidugi hoopis teised, kuid esimest korda võis Tallinnaski tunda suurte messide õhkkonda. Ka Läti ja Leedu kolleegidele, keda seekord võis varasemast Pirita tee hallides näha märksa rohkem, avaldas nähtu muljet. Oluline muutus messipoliitikas oli seegi, et välja oli pandud ka selliseid sõidukeid, mida poes ei müüda: vanad nõukogude autod, sõjaväe- ja päästesõidukid ning võidusõidutehnika. Ühesõnaga – kes vähegi tahtis ja viitsis, leidis endale vaatamisväärset.

Mis aga ei tähenda, et arenguruumi poleks. Parkimisvõimaluste piiratuse üle kurtjaid on alati olnud, kahjuks ei toonud oodatud lahendust ka autode paigutamine lauluväljakule. Publiku liikumisteed polnud samuti vist kõige paremini läbi mõeldud, sest miks muidu sattusid inimesed peavärava asemel väikese tagaukse juurde.

Teine häda oli ajutiste paviljonidega (ehk telkidega) – küll oli seal külm, küll sadas katus läbi. Paraku on selge, et ilma telkideta poleks nii suurt näitust korraldada võimalik. Lühidalt – Pirita tee messikeskus on oma aja ära elanud ja praegustest probleemidest vabastab alles uus ja moodne rajatis.