Nälgiv Tallinn - reportaaž Toidupanga tööst

Paradoks: Statistiliselt vaesus väheneb, kuid Toidupank jagab toitu rohkem kui varem.

"Jälle see tee!" Samblarohelise viltkübaraga vanaproua on selgelt pahane. Käekotirihmad tema peos on kuumaks muditud, sest Toidupank hilines terve tunni. Pikk ootamine tegi proua kärsituks. Ja nüüd jälle see roheline tee! Proua ei jõua nii palju teed juua, kui ta Toidupangas saab. Tal on terve kodu teepurke täis!

Toidupank annab abi nimekirja alusel, allkirja vastu. Nimestiku koostab linnavalitsuse sotsiaalosakond ning sinna kuuluvad ainult toimetulekutoetuse saajad. Hetkel on Tallinna toidupangal leping kuue linnaosaga kaheksast. Enamik abistatavatest on lastega pered.

Toidupanga kaubik hilines tõesti. Hilines, sest ametis on uued inimesed - kaubikujuht Peeter Tõnurist ning vabatahtlikena töötu ehitaja Mihhail ja mina.

Me ei tahtnud hilineda. Lihtsalt sõitsime toidukastide jagamise ringi läbi tavapärasega võrreldes tagurpidi. Algajate asi.

Aga pahane vanaproua ei vaja selgitusi. Ta kiikab kastidesse, sest nende sisu varieerub alati. Proua teab seda. Mina tean ka, sest olen need kastid koos kümne vabatahtlikuga päev varem kokku pakkinud. Panin igasse kasti šokolaadi, munakarbi ja viis õuna. Õunad olid pruunilaigulised, mädaplekkidega ja lödid. Tõenäoliselt läbikülmunud! Sorteerisin, kummikindad käes, jõledamad välja. Käed tõrkusid neid toidukasti panemast, kuid teiste vabatahtlike sõnad "küll koorivad ära!" rahustasid mind.

Olin täielikult ette valmistamata! Oleksin pidanud endale selgeks tegema, et Toidupangad üle maailma „elatuvadki“ kraamist, mis muidu lendaks prügikasti. See ongi asja mõte - ärme viska toitu ära, vaid anname tühjadele kõhtudele. Sorteerime kõlbliku välja!

Lasnamäe sotsiaalkeskuse raamatukokku kanname 50 kasti. Siin linnajaos elab kõige rohkem vaeseid – toimetulekutoetust saab 573 peret, kus kasvab 418 last. Viimase kolme kuuga lisandus 76 peret. Talvel tõusevad kodukulud alati, kuid elektri hinna tõus toodab sel talvel vaeseid selgelt juurde.

Vanaldane naine, üks käsi toetumas kargule, vaatab meie rassimist. Siis tõmbab mantlitaskust suhkrutüki, tõmbab selle üle keele ja libistab tagasi taskussse.
Vaesus ongi nagu taskupõhja kleepunud suhkrutükk. Sellest ei pääse kergelt. See määrib käed ja rikub kogu tasku.

Koplis elav paljulapselise pere ema näeb, kuidas vaesus on ka tema käed määrinud. Tema ja veel 44 peret saavad oma kasti kätte Kalamaja Kalju kirikust.

Päev varem käis ta töövestlusel. Koristusfirma otsis koristajat Stockmanni kaubamajja. Kui õnnelik oli naine, et ta üldse vestlusele kutsuti! Ta oli kaua aega tööd otsinud, sest töö olnuks kolm - neli korda nädalas õhtuti kolm tundi, kella 20.30 -23.30. Kui töö peaks üle kesköö minema, saab firma kulul taksoga koju sõita. Ja palk? Mis on palk sellise töö eest, uuris raskustes naine.

"60 eurot puhtalt kätte," ütles koristusfirma personalijuht. Pereema sai aru küll, et firmal kuluks tema peale isegi taksosõiduraha rohkem, kuid ta oli nõus. Tema pilk ei tõusnud küll personalijuhi kingadest kõrgemale, kuid ta oli täiesti nõus!

Aga ta ei saanud seda tööd. Sai üks teine. Võimalik, et sellest suure pere emast veelgi vaesem.

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist!