Tuleb siiralt tunnustada Eesti rahvaesindajaid, kes julgelt ja fantaasiarikkalt kehastavad naistelehe piltidel oma iidoleid, enamasti vastuolulisi ning kurva lõpuga staare.
Näiteks Eesti Vabariigi välisminister, Euroopa Nõukogu peasekretäri kandidaat Kristiina Ojuland tutvustab oma lemmikut Janis Joplinit (1943-1970): "Ta suutis end välja elada asjades, mida enamik inimesi ei saa, ei julge või ei taha teha." Jääb üle imetleda Eesti valitsuskabineti ühe kogenuma liikme söakust vabaneda poliitkorrektsuse köidikuist, ning samastada end avalikult rockilegendiga, kes suri Los Angelese hotellitoas heroiini üledoosi kätte.
Ehk tõestab Ojuland mõnel EN peasekretäri valimiskampaania üritusel ka seda, et tema hääl kannab välja: "Lord, won't you buy me a Mercedes-Benz..." Igatahes sümpaatsem maitse, kui et fännata näiteks Modern Talkingut.
Reformierakonna esimees, endine peaminister ja Euroopa Komisjoni tulevane Commissioner Siim Kallas esitleb end Vene helilooja Pjotr Tšaikovskina (1840-1893), hilises variandis. Ega "Pähklipureja" autorgi pole ühtviisi lugupeetud päris kõigis maailma salongides. Kõrgel on Tšaikovski aktsiad lisaks muusikasõpradele kindlasti geiklubides, ning internetis võib igaüks lugeda Pjotr Ijlitši leegitsevaid armastuskirju oma 30 aastat nooremale nõbule Vladimir Davõdovile.
Helilooja surmgi oli segane - vaieldakse, kas mõrv või enesetapp. Tahes või tahtmata, volinikukandidaat Kallas näitab Tšaikovskina esinedes üles riskijulgust põrkuda konservatiivse katoliikliku Euroopa maitsega. Samas on tegu osava võttega, kui Kallase nõustajad tahavad sellega pehmendada tema ägeda Venemaa-kriitiku renomeed.
Riigikogu aseesimees Toomas Savi ülesvõte Louis Armstrongina (1901-1971) on suhteliselt ohutu valik. Ka endise sotsiaalministri Siiri Oviiri kostüüm Wolfgang Amadeus Mozartina (1756-1791) pole eriti rünnatav, ehkki pildiallkiri võinuks sama hästi kõlada "madame Pompadour" või "Katariina II".
Seevastu Euroopa Liidu verivaenlane Heimar Lenk paljastab seekord oma ilmavaate tõelised tagamaad - selge ju, et Elvis Presley (1935-1977) fännid peavadki Ameerika poolel olema. Loodetavasti komandeerib Riigikogu Lengi koos õe Marika Tuusiga peagi Gracelandi, tegema kindlaks, kas kuningas ikka tõepoolest leiti 16. augustil 1977 surnuna oma vannitoast, 11 erinevat uimastit veres. Või elab Elvis kusagil tagasitõmbunud ja vagurat elu, tundes rõõmu 250 valitud tulirelva kollektsioonist.
Pildiseeria naelaks sobib tõepoolest stiilne kollaaž parlamendisaadik Vilja Savisaarega, kes kehastab ühekorraga kõiki nelja Queeni liiget. Vaevalt sobib Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmel populariseerida AIDSi surnud laulja Freddie Mercury (1946-1991) elustiili. Kuid Bohemian Rhapsody on kahtluseta klassika, ning pilti nähes hakkab lugu kohe peas mängima.
Ma pole ülearu suur Queeni fänn, ent siiski on üks väike palve - võibolla juurutaks pr. Savisaar oma lemmikbändi lugusid ka Keskerakonna kongresside kavva õudmuusika asemel, mis seal tavaliselt kõlab.
Aplaus Stiili toimetusele. Ilmne töövõit.
