Neli aastat tagasi pälvis sama mees äramärkimist hoopis krimipressis. 6. märtsil 2000 mõistis Tallinna linnakohus uimastite Rootsi smugeldamise eest vangi peamiselt Pärnus tegutsenud grupi. Noored mehed vedasid aastatel 1995-1996 korduvalt üle mere suures koguses amfetamiini, peites kondoomi pakendatud ja pulgakujuliseks teibitud uimastipaki tavaliselt endale pärakusse. Ühe reisi eest teenis "muul" politsei andmetel kõigest 1000-1500 krooni.

Enamiku kulleritest värbas ja äri korraldas lõpetamata 12klassilise haridusega ning varem karistatud A.V., kes oma süüd kohtus lõpuni eitas. “Kõik tegevus kinnitab, et A.V. näol oli tegemist antud kuriteo n.ö hingega,” kirjutas kohtunik Helve Särgava otsuses ja määras noorhärrale nelja-aastase karistuse poolkinnises vanglas.

Hoidis keele hammaste taga

Loost käis läbi üle 20 inimese, kellest süüdi mõisteti neli. Kõige pikema karistuse sai püramiidi tipus figureerinud A.V., kes hoidis keelt kangekaelselt hammaste taga. Õieti pole siiani teada, kust tema vahendatud narkootikum pärines ja kuhu läks. "Küsiti, kust mina selle (amfetamiini - toim) sain. Seda ma öelda ei saanud. Tänu sellele ongi praegu hea rahulik elada," sedastab ta kainelt. "Kui ma oleksin omaks võtnud, oleksin ka pidanud ütlema, kust sain."

Tagantjärele nimetab endine smugeldajate ninamees kogu afääri nooruse rumaluseks, mille pärast tal on siiani häbi. "Kasutati ära minu teadmatust ja organiseerimisvõimet." Narkoäri avastati ühe kulleri tabamisega Rootsi piiril. Sealt viisid niidid uurijad A.V.-ni, keda kodulinna Pärnu kohus karistas esimest korda juba 1991. aastal, kui ta 15aastasena jaanipäeval purjuspäi endast vanema mehega kakles. "Ma olin väikesest peast kakleja," iseloomustab A.V.

Seoses narkokahtlusega võeti pärnakas uuesti vahi alla 1997. aasta augustis. Tänu heale käitumisele (muuhulgas korraldas noormees vanglasisese jalgpallivõistluse) vabanes ta Tallinna Vanglast kuus kuud enne tähtaega, 2001. aasta veebruaris. Müüride vahel hakkas A.V. lugema piiblit ja muud usukirjandust. "Et vaimu tugeva ja tervena hoida," tunnistab õigeusklik ärimees, kes siiani käib igal pühapäeval teenistusel Nevski katedraalis.

Nädal pärast vabanemist kolis ta Pärnust pealinna ja alustas karjääri kinnisvaraäris. Algul suurfirmas palgatöölisena, kuid juba kuu aega hiljem isiklikus büroos. Kinnisvaraärimees pole oma tumedat ajalugu iial varjanud ja kinnitab, et on üks väheseid eksvange, kes suutis kuritegelikust tsüklist välja rabelda. Ka ühe sõbra on ta oma firmas ausale teele aidanud. "Väga vähesed tulevad vanglast ühiskonda tagasi. Selleks ei antagi võimalust. Kui sa ei tunne kedagi peale pättide, siis ei olegi võimalik nõiaringist välja saada."

Oma sõnul tal vedas, sest ta ootas mitu aastat kohtupidamist arestimajas ja veetis vaid pool aastat kurikuulsas vanglatsoonis. Ta on nüüd abielus, naine ootab esimest last. "Suur tänu naisele, kes armastas ja jaksas mind neli aastat oodata," tunnistab tulevane isa.

Kompromaat minevikust

Vähemalt kord on ühes interneti kinnisvarafoorumis püütud minevikku tema vastu ka ära kasutada. “Halb tunne oli küll, et nüüd ongi hetk käes, millal hakatakse ära kasutama seda minevikku. Aga paarkümmend inimest kaitsesid meid ja kirjutasid headest kogemustest. Lõpuks see inimene, kes selle üles pani, vabandas ja foorum lõppes.”

Pisikeses A&A Kinnisvaras töötab viis inimest, kõik ühes avatud ruumis. Kontor asub kesklinna nooblis büroohoones. A.V. partner 40 000kroonise kapitaliga osaühingus on juuraharidusega Allan Kool (26), kes töötas varem viis aastat notari konsultandina. "See ei muutnud minu suhtumist," viitab koos temaga nullist alustanud Kool partneri minevikule. "Ma ei muutunud kindlasti ettevaatlikumaks tema suhtes."

Konkreetsetest klientidest eelistab A.V. siiski vaikida. "Pätte klientideks ei ole. Neist ma olen kaarega mööda käinud. Nemad kinnisvara osta ei jõua. Aga suuremad gängsterid, kellel raha liigub, neil on variisikud, kes kinnisvara ostavad," teab endine kinnipeetav.

Ainsa projektina räägib A.V. kesklinna korterelamust Herne tänaval, mille ta ise planeeris ja kus ta koos seitsmendat kuud raseda naisega elab. Istumise all on edumehel Eestis unikaalne helesinine erivarustusega BMW, 2000. aasta väljalase, mille ta ühelt kliendilt enda sõnul soodsalt ostis. 33 aktiivsemat maaklerit ühendava Kinnisvaraklubi juhatuse liige A.V. käib peaaegu iga päev trennis, kas Olümpia hotelli treeningsaalis kick-boksis või Pirital tennist mängimas.

Andis arreteerijale nimekaardi

Oma ettevõtmistes on A.V. mõnikord lausa pealetükkivalt aktiivne. Isegi võmmile, kes tal kunagi, püstol kuklas, käed raudu pani, astus kinnisvaramees nüüd aastaid hiljem ligi ja andis oma nimekaardi. "Et halbu mõtteid eos purustada, olen astunud politseinikele ligi ja käe pihku pistnud, et välistada päti-politseiniku kompleksi."

Samas kardab A.V., kel sel nädalal seisab ees tähtsa projekti arutelu juhtiva ehitusfirmaga, et avalikkuse suurem (ja tema meelest negatiivne) huvi peletab kliendid. “Mul on mõned kliendid, kelle kinnisvara ma haldan, Eesti kümne rikkaima inimese seas. Äkki mõtlevad, et tegemist on ikkagi endise kriminaaliga, keda ei saa usaldada. Meil võetakse endiseid vange halli massina," kardab A.V., veendes toimetust temast kirjutamisest loobuma. Mehe sõnul puhkes tema abikaasa artiklist kuuldes koguni nutma.

Seni on A.V. ära teeninud tsunftikaaslaste lugupidamise. Ajalehe Äripäev konkursi esimeses voorus valisid teised kinnisvaraspetsialistid ta viie lugupeetuma maakleri hulka. Juba aasta tagasi pääses ta finalistide hulka, aga jäi lõpuks teiseks. Teine voor oli avalik hääletus internetis, mille A.V. tänavu mäekõrguselt võitis, korjates teise koha omanikust üle kahe korra rohkem hääli.

"Tõenäoliselt sõbrad-tuttavad ja kliendid klikkisid. Hääletavad ju ikka need, kes sind tunnevad," välistab A.V. teadlikult koordineeritud hääletusmasina olemasolu. "Ma kartsin juba möödunud aastal, et ma selle tiitli saan."