Narkokulleri elu

Uimastid longerokastis ja teised uued trendid Eesti-Soome narkokaubanduses ühe teisel pool lahte tabatud kulleri näitel.

Helsingin Sanomat kirjutas 31. mail, et Soome narkopolitsei avastas tohutu koguse narkootikume. “Polit­sei sõnul jäi käesoleva aasta aprillis vahele 30. aastates eestlane, kes oli Turu ja Helsin­gi lähedal metsas maasse peitnud 30 000 ecstasy-tabletti, turuväärtusega 450 000 eurot.

Kriminaalpolitsei ülemkomissari Jari Aarnio sõnul oli mees narkoredeli tipus.”

Jutt on Soome läbi aegade suurimast ecstasy-leiust, kuid kõlavas uudises on üks “pisidetail” kahtlane. Äkki polegi vahistatud kuller eestlane, nagu ajaleht väidab?!

Tõsi, Soome lehtedest võib ikka ja jälle lugeda, et just eestlasi kahtlustatakse mõnes räiges teos. Keda siis muud? Eestlased ju “vägistavad” (Tarvi Ree ja Heiki Hilleri juhtum), jäävad narkolastidega vahele, tapavad, röövivad...

Meie teada võeti Helsingis rajalt maha hoopis soomlasest narkokuller, kes käis tihti Eestis! Nimetame teda Jussiks. Teda kahtlustatakse 7,5 miljonit krooni maksva ecstasy-lasti peitmises. Summad on suured, mis sest, et rahvusvahelise narkoäri mõistes on isegi selline summa väike papp.

Soome ja Eesti politsei jälgisid tippkulleriks peetud Jussit poolteist aastat. Aprillis, kui Jussi sõitis Helsingi sadamasse, peatus tema maasturi ees ehitusfirma kaubik, taga jäi seisma mahtuniversaal, kust jooksid välja erariietes narkopolitseinikud. Jussi rebiti autost välja, käed tõmmati selja taha, pea suruti kapotile, käerauad klõpsatasid kokku.

Vaiki, ja vabaned!
Kahe tunni pärast tungisid neli mees- ja kaks naispolitseinikku Jussi korterisse, kus viibisid külas mehe vanemad. Kummikinnastega võmmid puistasid kahetoalises korteris paar tundi. Viisid kaasa vahistatu läptopi, märkmikud, moblad ja kõnekaardid. Karm narkokuller viidi politseijaoskonna keldrikorrusel asuvasse kambrisse, kus ta on nüüdseks istunud ligi kolm kuud.

Esimene kohtuistung Jussi üle toimub augustis.

Narkoäris on toimunud suured struktuurimuutused. Pikka aega olid kulleriteks eestlased ning Soome narkokaubandus oligi libisemas eestlaste ja venelaste kätte. Nüüd on olukord võrdsustunud. Narkoärikad on valgekraestunud, nende käes on firmad, mille kaudu aine kulgeb. Praegu võib Peterburi Gennadi võtta ühendust Eesti Heikiga ja too aitab oma firma abil transportida kauba Hispaaniast Stockholmi kaudu Turusse. Sealt aga jõuab meelemürk Soome idapiiri tollipunkte läbides otsaga Venemaale.

Pättide jälgedes muutub ka võimu­struktuuride töö. Põhjamaade võimuesindajail on loodud “Koostöö”-nimeline organisatsioon, kuhu koondub eri riikide teave. Kui “Koostööga” ühinevad edaspidi ka eri riikide maksuametid, on pättidel ees näguripäevad. Tänavad puhastuvad uhketest liisinguautodest, üha vähem kerkib pompöösseid individuaalmaju looduskaitsealadele. Lausa julm, et mõnede uusrikaste võsukesed peavad hakkama liikuma Tallinna “hüperühistranpordiga”.

Aga Jussi? Säästumarketi ühest kauplusest suurema “aastakäibega” tegija veedab päevi rauduksega kongis, kus ukse kõrval on roostevabast terasest wc-pott ja pisike kraanikauss.

Vesi valgub kraanikaussi ja vetsupotti sensornupu kaudu. Magada tuleb vahistatul betoonist valatud kõrgendikul, kus on seitsme sentimeetri paksune poroloon, samast materjalist väike, kinniõmmeldud püüriga padjake ning villane tekk. Ruumis on jahe, ainus valgusallikas on ruutmeetrisuurune päevavalgus­lampidega ja 24 tundi lõ&otil de;mav “armatuur”. Ühendus valvuritega toimub ukse­le, turvaklaasi alla asetatud mikrofoni, kõlari ja kaamera kaudu. Põrand on võõbatud halliks.

Ainsaks ühenduseks välismaailmaga on poja toodud patareiraadio. Kord nädalas tuuakse vanu ajalehti. Korra päevas, tunnikeseks, viiakse Jussi maja katusel olevasse jalutusruumi “värsket õhku” hingama. Ta ei näe peale taeva midagi, kuid kuuleb tänavalt tuttavat melu. Põhjus sellistes “luksustingimustes” hoidmiseks on inimese psüühilise murdumise ootus.

Majanduskurjategijad ei pea politseikeldris istumisele üle nädala vastu. Narkokurjategijate, eriti tippkullerite psüühika on aga vastupidavam. Elu on näidanud, et suu paotanud narkokurjategija mõrvatakse pärast vabanemist kiirelt ja jõhkralt. Seevastu vaikimise eest on Jussile garanteeritud korralik palk. Ta pere eest hoolitsetakse vanglasviibimise ajal, aga ka pärast vabanemist. Meest võib aga oodata kuni 11aastane vangistus.

Siiski on juba esinenud väiteid, et politsei vahistas mehe liiga vara. Peale Jussi pole ju seni kedagi tabatud. On reaalne, ei Jussi suudab vaikida ja narkolasti päritolu jääb saladuseks. Siis sööb ta juba sel hilissuvel Tallinna vanalinnas oma lemmikut, piprapihvi.

Maskeraad mõlemal pool rindejoont
Jussi tunnustab narkopolitseinike ümber­kehastumisvõimet. Kui narkoärikas saab peksa, varastab midagi, teeb avarii, narkovõmmid ei reageeri. Võõras mure! On narkopolitseinikke, kes näevad välja nagu narkarid, joodikud, homod... Uuri­sime üht ebaõnnestunud ­operatsiooni, kus politseinik sulandus joodikute ­sekka, jälgides kogu suve üht kahtlast kontorit.

“Parmpolitseinik” tegi aga vea. Ta tuli polit­seijaoskonda, seljas jota riietus, kuid läks läbi fuajeest, kus kogemata ­ootas üks narko­meeste abiline. See nägi, et “­joodikul” oli relv ja raadiosaatja. Lisaks läks viinusk sisse politseimeeskonna uksest. Ilmselt ei saanudki “joodikvõmm” kunagi ­teada, et jäi vahele ning miks narkostaapi ei paljastatud.

Võimuesindajad jälgisid Jussi tegemisi. Mis see oli, mis politsei tähelepanu äratas? “Meie sõber” vahetas tihti telefone, ostis kõnekaarte, uuendas e-maili aadresse, näitas aga, et elab nagu vaene. Jussi elas linnale kuuluvas korteris, teda toetas sotsiaalabi. Tema varjamatult nõrgaks kohaks oli tsiklihobi. Ta tellis varuosi Ameerikast, Saksamaalt ning politsei võrdles Jussi harrastust tema askeetliku elustiiliga. Lisaks osales mees Tallinnas salajastel koosolekutel meie politsei huviorbiidis olevate tüüpidega. Omaette peatüki moodustasid Jussi visiidid Londonisse, sealsetesse “James Bondide” eripoodidesse. Neis ärides müüakse näiteks led-indi­kaatoritega lutikanuhkijaid, skännereid politseiside pealtkuulamiseks, saatjatega mikrokaameraid.

Jussi paigutas kaamerad oma garaaži ja koju. Kord nägi ta tänu kaamerale, kuidas politsei pani tema autosse jälgimissüsteemi, mis kinnitatakse magnetiga mingi metallosa külge. Politsei lootis tabada kaks kärbest ühe hoobiga, avastada pagasiruumist ainet, paigutades sinna jälgimissüsteemi. Kuller aga tabas oma teise seadmega ka signaali ning tänu kogemustele teadis, et politsei kasutab vanamoodsat tehnikat. See tähendas, et korravalvurid pidid olema umbes 200 meetri kaugusel. “Vanatehnika sõbrana hakkas mul kahju sellest unikaalsest töövahendist, mida ma kaastundest ei suutnudki hävitada. Võtsin “vana” lutika pagasiruumist välja, puhastasin ta ning asetasin õrnalt asfaldile. Siis lehvitasin selles suunas, kus arvasin politseid end peitvat.”

Koosolekud, longerokast, uhke elu
Palju narkokoosolekuid toimub Rootsi laevadel, kus lepitakse kokku ­tehingute üksikasjad. Laevadel liigub erariietes politsei­nikke. “Jõime Tallinn-Helsingi laeval koos võõrastega õlut. Mul oli seljas roheline nahkjope, rüüpasin koos ühe noore neiuga, kes oli mu meelest väga purjus.

Kui jõudsin piirivalvuriteni, vahistasid nad mu, viisid puuri. 15 minuti pärast aga ilmus sinna üllatuseks ja kainena sama neiu, jõllitas mind piirivalvurite vahelt pool sekundit ja röökis: “Vittu, see oli hoopis ­teine rohelise jopega mees. Te vahistasite vale mehe! Mind lasti vabaks,”
räägib ­juhuslik reisija.

Popp tööriist narkoäris on õlle- või longerokast. Tolliametnikud kontrollivad vaid augu kaudu ja seal on sul kolm purki, mis on kinni pandud veekindla teibiga. Ülejäänud ruutsentimeetrid pappkastist moodustavadki äripinna. Sellise “diplomaatkohvriga” liikumine on üsna turvaline. Neis kastides veetakse üle ka salasigarette.

Helsingis juhtus paar aastat tagasi lugu, et narkokuller sai hoiatuskõne, et narkokoerad ootavad, ning hülgas “õllediplomaadi”. Kohvri leidis noor pere, kes viis selle koju. Kodus vedeles kohver mitu nädalat, ühel saunaõhtul rebis pereisa kasti lahti ja tema üllatuseks polnudki seal Saaremaa tuulikuga õlut, vaid hulk pakitud pulbrit. Korraliku kodanikuna helistas mees politseisse, kes ta esimese hooga vahistas, peagi aga vabadusse laskis.

Kui politsei on jälginud kaks aastat grupeeringu liikumisi ja alles tabanud noosi, on selle aja jooksul üle piiri toodud sadu hiigelkoguseid narkootikume. Tänu sellele näeme Eestis eriti uhkeid autosid, mida teistes Skandinaavia maades vaat et polegi. Politseinikud ei saa kahjuks konfiskeerida liisitud autosid, sest autode omanik on liisingufirma. Saksa politsei on hoiatanud Eesti panku, et siin sõidavad 20aastased noored mehed megaautodega. Ainus karistus vahele jäädes on neil kolm-neli aastat vangistust, millest nad tulevikus istuvad poole kodus elektroonilise valve all ja ajavad äri edasi. Elektrooniline andur fikseerib vaid tema liikumise, aga tema juurde on ju alati võimalik tulla.

Jussi kinnitab, et me ei kujuta ettegi, kes tegelevad Eestis narkoäriga. Kõige parem cover story narkokurjategijale on, et tavarahvas peab nende rikkuse pandiks hoogsat laenamist. Paljud siinsed ärid on vaid fassaadiks.

Narkoredeli neli pulka
Narkoäris on neli kasti. Kõrgeim – narkoinvestor ehk ninamees. Teda ei tabata kunagi. Tal on varifirmad, varielu, tihti on ta tuntud jõukur või heategija. Teine tase on kaitsja, kes turvab ninameest viimse veretilgani. Ta teenib ülimalt hästi. Järgneb logistik ehk kuller. Viimane tase on klienditeenindaja ehk müüja. Kõige enam jäävadki vahele müüjad ja kullerid. Ükski siinsetest kõrgema klassi tegijaist ei tarvita narkootikume, seega töötab süsteem täiuslikult ja kõik on kaine peaga, ratsionaalselt läbi mõeldud.

Narkoärisse kuuluvad ka teenindav personal, advokaadid, audiitorid, inkassomehed jne.
Meie loo algul vahele jäänud Jussi tegutses alati üksinda, kuid väitis, et koos turvajatega on ka hea. Ta nägemus oli, et mida vähem silmi ja kõrvu, seda ­turvalisem. Kujutage ette, kui keegi ­varastab teie 7,5 miljonit krooni maksva “lao” tühjaks. “Helsingis tabati ka mõne aasta eest metsast narkokuller, kuid teda ei suudetud seostada ühegi narkojõuguga,” lõpetab Helsingin Sanomat oma nupu. See mees oskas vaikida.

 

Eesti–Soome narkosläng

• heroiin – hepo
• kokaiin – koka, kokkeli
• kanep – pilvi
• amfetamiin – piri
• psühhostimulaatorid – tabu
• narkouimas olemine – olla sekaisin, olla paukuissa
• süstal – piikki
• kehv narkootikum – paska, fuula