Tartu Ülikooli emeriitprofessor Arne ­Tõldsepp kinnitab, et magusained ksülitool ja sorbitool on oma olemuselt alkoholid, mis hapnikuga reageerides käituvad samamoodi kui etanoolil põhinev joogialkohol, olgugi et nende hüdroksüülrühmad on erinevad. Kas ksülitooli närimisel ka sama füsioloogiline mõju on mis etanoolil, Tõldsepp öelda ei oska.

ASi Wiru Õlu peadirektor Ott Licht on sellist katset tehes saanud tulemuseks 0,2 promilli. Ksülitooli mõju kestab asjatundjate sõnul umbes 15 minutit.

Politsei profialkomeetriga tehtud katse näitab aga kahel puhumisel jäärapäiselt 0,0 promilli.

Tõldsepp teab öelda, et kallimad alkomeetrid näitavad ära ka hingeõhus oleva aine täpse keemilise koostise. "Kui inimene on ostnud tavalise poes või tanklas müüdava alkomeetri, ei pruugi see kuigi täpselt näidata, sest võib mitmekordsel kasutamisel või tehnilisest seisundist, patareide kauasest kasutamisest, mahakukkumisest või muust tegurist tingitult mõõtmisvea anda," hoiatab Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna juht Tarmo Miilits.

Julgustuseks ütleb ta, et politsei tehtud mõõtmistulemuse võib inimene vaidlustada, kui ta kindlalt teab, et pole alkoholi ­tarvitanud. Saab küsida ka teist mõõtmist ja kui ka see tulemus tundub vale, saab nõuda arstlikku ekspertiisi. Ekspertiisi käigus annab arst tervishoiuasutuses inimese seisundile hinnangu, tehes selleks nii vereproovi kui ka hinnates muid näitusid.

Ksülitooli "kodumaa" on Soome, enam-vähem kõik Soomes müüdavad närimiskummid sisaldavad ksülitooli. Muuhulgas on see aine eluohtlik koertele ja võib tekitada kõhulahtisust. Sarnaselt ksülitooliga võivad alkomeetri näitu mõjutada alkoholi baasil magustoidud, piirituse baasil tehtud hambapasta, suuloputusvesi ning aerosooliga suuvärskendajad.