Põhiliselt oli tegu põlismetsadega, mis kuulusid riigile.

Projekti eelarve oli 12 miljonit krooni. Tollal projekti tegevjuhina töötanud Kaili Viilma meenutab, et kõik välja pakutud alad käidi üksipulgi läbi. Metskondadega pidasid eksperdid tihedaid läbirääkimisi - mõnes paigas laiendati kaitsealuseid alasid, teisal muudeti piire. Tema sõnul kuulusid inventeeritud alade hulka looduskaitse seisukohalt Eesti kõige kõrgema väärtusega metsaosad.

Töö oli väga põhjalik ja selle lõppedes anti välja hulk trükiseid ning valmis mitu filmi, mis tutvustavad põlismetsi ja metsakaitsealade võrgustikku.

Aladel, mille lisamist EMKAV projekti kaaluti, peatus majandamine. Projekti lõppedes pidid neist saama looduskaitsealad. Kuid millegipärast jäid vastavad paberid valitsusele esitamata. Seejärel muutus looduskaitse seadus ja eelnõu tuli ümber teha. Tänavu kevadel ilmnes, et keskkonnaministeeriumi asekantsler Olav Etverk oli saatnud RMK-le kirja, milles soovitas 10 000 hektarit ehk veerand EMKAV aladest võrgustikust välja jätta. Praeguseks on neile raiekavadki koostatud.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Ülle Harak selgitab, et projekti tulemused pidid vastama rahvusvahelistele konventsioonidele ja EL direktiividele - EL linnudirektiivile ja EL loodusdirektiivile, mille rakendamiseks moodustati Natura 2000 võrgustik. "Natura 2000 võrgustiku moodustamise raames arvestati väljapakutud EMKAV aladega ning hinnati nende tähtsust loodusväärtuslike metsatüüpide kaitsel, looduslikumas seisus metsa ja raiealade osakaalu neil aladel, kaitstavate liikide esinemist jms."

Haraku sõnul pole kaitse alla võtmise menetlust veel alustatud aladel, mille looduskaitseline väärtus ei ole nii kõrge. "Seal on hulgas lageraiealasid ja noorendikke, mis on alles kujunemas väärtuslikuks alaks," ütleb Harak. Põhimõttel, et oleks esindatud kõik kasvukohatüübid ja bioloogiline mitmekesisus.

Küsimus on niisiis selles, kas aladel, mis Euroopa mõistes pole kõrge looduskaitselise väärtusega, on selline väärtus meie endi jaoks.

Keskkonnaministeerium kaalub Haraku sõnul praegu Natura 2000 võrgustiku koosseisu täiendamist Eesti keskkonnaorganisatsioonide esile tõstetud aladega - näiteks mitmete Jõgevamaa viljakatel muldadel kasvavate metsadega, milliste esindatus võrgustikus on praegu väike.

"Kaitset väärivate elupaikade ja liikide kaitsekorra kehtestamine pole veel lõppenud, mistõttu selgub alles lähiajal, kui palju metsa hakkab Eestis olema range kaitse all ja kuidas on esindatud selles valimis eri metsatüübid."

Haruldased liigid eelistavad põlismetsa

Enamik Eesti metsadest on inimkäte kujundatud. Sealt saab küll head palki, kuid need on väga ühetaolised ja ühevanused ning liigivaesed.

Põlismetsas seevastu majandab loodus omasoodu. Seal leidub palju liike, keda kultuurmetsas ei esine või kes eelistavad põlismetsa kultuurmetsale. Põlismetsast leiab sageli Punase raamatu liike, olgu need loomad, linnud, putukad, samblikud või seened. Siin on palju väga vanu või juba surnud ja kõdunevaid puid, mis on selliste liikide meeliselupaigad.

EMKAV projekti eksperdid leiavad, et neli protsenti Eesti metsadest võiksid olla sellised, kuhu inimesel asja ei ole. Nende välja pakutud ligi 40 000 hektari suurune võrgustik vastaski sellele mahule.