Teine asi, mis Eesti Päevalehele muret teeb, ja seda mitte esimest korda, on järgmine Tartu Ülikooli rektor. Leht kirjutab, et viimase nädalaga on Tartu Ülikooli rektorivalimiskampaaniaga peale ülikooli praeguse prorektori Birute Klaasi liitunud riigikogu aseesimees Ene Ergma ja Tartu ülikooli professor Volli Kalm. Veel paari päeva eest mõtles kandideerimisele ka endine sotsiaalteaduskonna dekaan Jaanus Harro, kuid tema otsustas sel korral loobuda rektorikohale pürgimisest. Ainsana on vaid ühe, filosoofiateaduskonna toetus Klaasil. Nii Ergmat kui ka Kalmu toetavad kaks struktuuriüksust - Ergmat füüsika-keemiateaduskond ja tehnoloogiainstituut, Kalmu arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Rakendusgeoloogia professor Kalm ütles, et kuigi ta peab tulemuste ennustamist mõttetuks, tõotavad valimised kujuneda tasavägiseks, sest kõik kolm kandidaati on väärikad. Tartu ülikooli valimisnõukogu koguneb rektorit valima 18. jaanuaril.

Pehmema poole pealt kirjutab Eesti Päevaleht, et inimesed toovad üha enam välisreisidelt kaasa haruldastest taimedest või loomadest valmistatud meeneid, muuhulgas on toll ära võtnud kobranaha ja kakutopise.

 

Postimees teatab, et Meremuuseum algatas ulatusliku allveeuuringu, mille käigus on kavas päevavalgele tuua 1941. aasta sõjasuvel Soome lahes tuhandeid põgenikke hukutanud Juminda miinilahingu üksikasju. 1941. aasta suve teises pooles muutus kommunistide jalgealune okupeeritud Eestis tuliseks. Saksa vägede pealetungi eel, 28. augustil võttiski Tallinnast suuna Kroonlinna poole vähemalt paarisajast alusest koosnev Nõukogude laevastik. Evakueeritute hulgas oli suur osa punaametnikke ja nende lähedasi. Ligi 1300 ruutkilomeetril laiuval miiniväljal läks mereajaloolase Mati Õuna andmetel põhja 64 alust. Eesti Meremuuseumi andmetel hindab aga Vene sõjaajaloolane, kontradmiral Radi Zubkov ainuüksi hukkunuteks 12 400 inimest. Hukkunud laevade vrakke pole kunagi otsitud ning nende tegelikke asukohti ei tea keegi. Ajalugu peab aitama täpsustada meremuuseumi algatatud projekt «Juminda 1941".

Leht on intervjueer inud Eestis töövisiidil viibivat Rootsi kaitseministrit Mikael Odenbergi, kelle sõnul on Rootsi andnud Eestile üle kõik Estonia hukkumist puudutavad dokumendid ega näe tarvidust uue juurdluse järele.

Postimees on luubi alla võtnud ka elundidoono rluse. Eestis on kutsutud inimesi juba kümme aastat oma eluajal otsustama, kas nad on nõus oma organeid pärast surma teistele inimestele loovutama. Umbes 40 000 laiali jagatud doonorikaardist üks on seni täidetuna leitud ajusurma surnud inimese rahakotist ja see andis põhjust kasutada tema organeid. Tänavu on Eestis olnud kümme organdoonorit, samas ootab näiteks doonorneeru 48 inimest. Seetõttu kutsub Eesti kudede ja organite transplantatsiooni ühing jõulude ja aastavahetuse ajal inimesi sel teemal kaasa mõtlema.

 

Äripäev leiab, et Vene transiidiärimehele Andrei Filatovile eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmise organiseerimise taga on suuresti Eesti ettevõtjad, kelle äriedu sõltub otseselt Filatovi Severstaltransi käekäigust. Filatovi toetajatena on nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi keskerakondlasest nõunikku Oleg Harlamovit, Transiidi Assotsiatsiooni tegevdirektorit Andrus Kuusmanni, transiidiärimeest Arnout Dirk Lugtmeijerit ning Tallinna Sadama juhatuse esimeest Ain Kaljuranda. Filatovi kodakondsustaotlusele on oma toetava kirja lisanud Transiidi Assotsiatsioon koos Tallinna Sadama ning ASiga E.O.S. ja Trendgate.

Jõulude puhul on lehte jõudnud lugu ka sellest, et firmad maksavad heldelt jõulupreemiaid, kõige heldem on Saku Õlletehas. "Inimesed on kõvasti pingutanud - meie majandustulemused on paranenud -, on põhjust neid tänada," selgitas Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Livia Kulm, miks õlletehas oma töötajatele tänavu 6000 krooni jõulupreemiat maksis. Jõulupreemia maksmine on kirjas Saku Õlletehase kollektiivlepingus, kuid igal aastal otsustatakse, kui palju on võimalik töötajatele maksta.

Äripäev kirjutab ka täna Riigikogus lõpphääletusele jõudvast kindlustusseaduse muudatusest, mis kohustab kindlustusmaaklereid ja -agente avaldama teenitava vahendustasu suuruse. Maaklerite sõnul on see nõue ebavajalik. Seadus võetakse täna ilmselt siiski vastu, sest eilsel teisel lugemisel see Riigikogus vaidlusi ei tekitanud.

SL Õhtuleht elab saabuva aastavahetuse lainetel. Leht kirjutab, et Tallinn kulutab aastavahetuse ilutulestikele 137 000 krooni maksumaksja raha. Linna raha eest korraldatakse kolm tulevärki: kesklinnas, Mustamäel ja Õismäel. Suurima ilutulestiku korraldab Kesklinna linnaosavalitsus Harjumäel. Veerandtunnine ilutulestik maksab 70 000 krooni ja selle korraldab osaühing Eesti Ilutulestikud.

Jõulumeeleoludest on kantud lugu lastekodulastest, kes ootavad pikisilmi, et keegi neid jõulupühadeks oma koju võtab. Tilsi lastekodust lähevadki tänavu peredesse jõulurahu nautima kolmkümmend last. „Kui pere juba lapse võtab, siis ei oskagi neid kuidagi tänada. See on niivõrd vinge asi," ütles Tilsi lastekodu juhataja Aare Kallas SL Õhtulehele. Pooled 63 kasvandikust on oodatud Eesti peredes jõuluõhtul oma lauda.

Lumistest teemadest rääkides kirjutab SL Õhtuleht ka kuuest Eesti mägironijast, kes tahavad aastavahetusel jõuda Antarktika kõrgeimasse tippu, Mount Vinsonile. Sellest on kirjutanud ka ajaleht Sakala, kelle andmetel stardivad mägironijad Lõunamandri poole laupäeval. Kuueliikmelise rühma tuntuim liige on Alar Sikk, kes üle kolme aasta eest vallutas Everesti ja hiljuti ka Aconcagua. Koos temaga tahavad 4897meetrise Mount Vinsoni tippu jõuda Jane ja Tarmo Riga, Toomas Sumer, Priit Melnik ja Kalev Järvelill. Ükski eestlane pole teadaolevalt varem sellel mäel käinud, küll aga lätlane ja leedulane. Kui Sikk vallutab Mount Vinsoni, siis on tal veel võtta kaks kuulsat mäge: Aafrika katus Kilimanjaro ja Okeaania tipp Carstensz Pyramid.

Lehe netiversiooni loetuim lugu on aga hoopis sellest, et ärimehed Oliver Kruuda, Hans H. Luik, Rein Kilk, Urmas Sõõrumaa, Enn Kunila ja teised ei soovi minna mängima Hannes Võrno juhitavasse Miljonimängu isegi heategevuslikel eesmärkidel. Enamik toob vabanduseks ajapuuduse, mõni tunnistab, et mälumäng pole lihtsalt tema ala ning näiteks Rein Kilk väidab, et pole kunagi pidanud vajalikuks teada, milline on Eesti kõige ida- või läänepoolsem punkt. Kruuda julgeb ainsana tunnistada, et võib ekraanil „küllaltki rumal välja paista".