Himaalajas India ja Hiina vahel on Nepali kuningriik. See on paik, mis sobib tõelistele reisigurmaanidele oma rikka ja põneva ajaloo ning paljude vaatamisväärsuste poolest. Kuna piirkonnas asuvad maailma kõrgeimad mäed, on see loomulikult ka üks mägironijate unistuste riike.

Suured kõrguste vahed põhjustavad Nepalis väga järske kliimamuutusi. Kliima vaheldub subtroopilisest arktiliseni. Olenevalt aastaajast võivad päevaste ja öiste temperatuuride vahed olla väga suured, ööpäevaringsed muutused on kiired ja üleminekud soojalt külmale ning vastupidi väga järsud. Minu sealoleku ajal oli näiteks päeval 24 ºC ja öösel 2 ºC.

Sõda pole veel lõppenud

Vaatamata tohutule turismipotentsiaalile, hotellide, restoranide ja poekeste rohkusele, on piirkond turistidest tühi. Peamiseks põhjuseks on Nepali ebastabiilne poliitiline olukord, palju aastaid kestnud kodusõda, kus Hiina kommunistlikku parteid toetavad maoistid, kes soovivad luua kommunistlikku riiki, ründavad tsiviilelanikke ja koole. Uudised mõnele bussile pommi panemisest või kooli ründamisest on Nepalis kahjuks igapäevased. Riigi piirkonnad on eri poolte kontrolli all, pealinna Katmandu tänavail kohtab massiliselt valitsusvägede relvastatud üksusi. Sõjavägi kontrollib hoolega iga linna sisse ja sealt välja sõitvat autot.

Teiseks turistide vähesuse põhjuseks on kindlasti asjaolu, et Nepali linnad pole lõõgastumiseks just parim koht, kohalike elanike ülima pealetükkivuse tõttu mõjuvad need väga väsitavalt. Kuna suuremad asulad on ka uskumatult tolmused ja räpased, tuleb Nepali sõites kindlasti põigata ka mägedesse, kus õhk on puhas ja karge nagu kristall.

 Äärmine vaesus on kõrvuti sajanditetaguse hiilgusega – Katmandu orus asuvad mõnekümnekilomeetrise vahega kolm omaaegset võimsat minikuningriiki Katmandu, Patan ja Bhaktapur.  Kõigi kolme linna ajaloolised keskused on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja ning iga linnakese keskel on Durbari (tõlkes kuninga) väljak, mille ümber on koondunud olulisemad vaatamisväärsused. Sellist ajaloolist kontsentratsiooni ühe kilomeetri kohta leidub vaid vähestes paikades.

Verised vaatepildid templites

Nepali kultuuri on võimatu mõista teadmata midagi sealsetest jumalatest ja uskudest. Valitsevateks uskudeks on budism ja hinduism.

Hinduismi olulisemateks jumalateks on Brahma, Višnu ja Šiva, igaühel neist oma sümbolid ja inkarnatsioonid. Brahma on looja, keda praktiliselt ei jumaldata, tema templeid on vähe. Maailma päästja Višnu on seevastu eriti armastatud – tema tähtsamad inkarnatsioonid on Rama ja Krišna. Višnu jumalaperest austatakse veel naist Laksimit, ilu ja õnne jumalannat, ja ahvjumal Hanumani (Rama tark sõber ja teenija). Višnuismi märgiks on kolm püstjoont laubal, mis sümboliseerivad Višnu jalajälge.

Šiva on nii hävitav kui loov jumalus. Teda kujutatakse neljakäelisena tantsimas loomise ja hävingu tantsu. Väga populaarne on Šiva elevandipäine poeg Ganeš, kes on tarkuse ja õnne tooja.

Šiva naistel on mitmeid nimesid ja olemisevorme: Parvati on sõbralik ja hell emajumalus, Kali ja Durga nime all on neil hirmuäratav välimus ja neid teenitakse metsikute ja veriste tseremooniatega.

Dakshinkali templisse kogunevad igal teisipäeval ja laupäeval suured rahvahulgad, tuues endaga ohvriandideks kaasa riisi, puuvilju, lilli, münte, kinaveri (erepunast värvi) ja koduloomi, keda tapetakse sealsamas kohapeal ja ohverdatakse jumal Kali altarile. Usutakse, et need ohvriannid lepitavad Kalit ja toovad perele õnne.

Ettevaatust – libasadhud!

Hindude kõige püham paik Nepalis on Pashupatinathis püha Bagmati jõe ääres asuv Šiva tempel. Templi kõrval asuvasse hoonesse tulevad surijad surema, et olla siit ilmast lahkumise hetkel võimalikult lähedal pühale paigale. Bagmati jõgi voolab Gangesesse, templi juures jõe kaldal toimuvad põletusmatused. Lämmatav õhk on suitsust kirbe, omaksed talutavad šokis leske, ümberringi on palju valu, pisaraid ja leina.

Templi ümbruses kohtab eraklikke mediteerimisele pühendunud pühamehi sadhusid, kes elavad annetustest ja näevad oma oranžide hõlstide, krunni pandud juuste ja laubamaalingutega turistidele pilkupüüdvad välja. Seda on osavalt asunud ära kasutama kerjustest aferistid, nn valesadhud, kes üritavad end turistide fotodele sokutada või neilt niisama raha “pommida”. Pashupatinathi kõrval mäe küljel asuvates koobastes elab terve kogukond libapühamehi. Selliseid tegelasi kohtab ka Katmandu Durbari väljakul ja teiste turismi vaatamisväärsuste juures.

Kumari kultus kestab tänaseni

Nepal on ainulaadne koht selle poolest, et seal kummardatakse ka elavaid jumalannasid – kumarisid (tõlkes neitsilikke jumalannasid), kes on jumalanna Taleju kehastuseks.

Kolm kõige tähtsamat kumarit on Katmandus, Patanis ja Bhaktapuris, Katmandu oru peamistes linnades. Kõige mõjuvõimsam neist on kuninglik Katmandu kumari, kes on ainus isik, keda kummardab ka Nepali kuningas.

Tema valimise tseremoonia leiab aset Dashaini festivali kaheksandal päeval. Budistliku Vajrayana sekti traditsioonide järgi peavad tüdrukud kuuluma kõrgemasse Sakya kasti, olema 4–7aastased ja vastama 32-le nõudele. Neil peavad olema veatu nahk, mustad juuksed, tumedad silmad, imeilus hääl, ei tohi olla halba kehalõhna, nad ei tohi olla kaotanud ühtki hammast, neil ei tohi olla olnud menstruatsiooni. Sobilikul tüdrukul peavad olema põsed nagu lõvil, keha nagu viigipuul, kael nagu merikarbil. Neitsid peavad olema täiesti terved, neil ei tohi olla mingeid arme. Katmandu kumari horoskoop peab sobima Nepali kuninga omaga.

Nendele nõuetele vastavad perfektsed väiksed tüdrukud viiakse jumalustega kohtuma pimedasse ruumi, kus hirmutavaid tantristlikke rituaale ette valmistatakse. Kes suudab säilitada kõigi toimingute juures rahu ja külma närvi, valitaksegi lõpuks jumalannaks. Temast saab kumari – elav jumalanna – kuni esimese verekaotuseni. Menstruatsioon tähendab pühaduse kadumist ja taas inimlikuks olendiks muutumist.

Usutakse, et kui kumari kõikenägev kolmas silm avaneb, näeb ta kaugemale meie maailmast. Seepärast tulevad inimesed ja paluvad kumaridel ennustada tulevikku.

Varasematel aegadel ei saanud nad mingit haridust, kuna usuti, et jumalannad on kõiketeadjad. Tänapäeval on kuninglikul Katmandu kumaril ja Patani kumaril eraõpetajad, teised aga käivad ka koolis.

Mis saab kumarist pärast ilmalikku ellu tagasipöördumist, siis, kui ta ei ole enam võimu ja austuse sümbol? Usutakse, et jumalanna hing lahkub tema kehast, ja ta läheb tagasi oma perekonna juurde. Kohalikud usuvad siiski, et tüdrukud säilitavad jumaliku väe, mis saab saatuslikuks nende abikaasadele, ja seetõttu leiavad vaid vähesed õnnelikud endale peigmehe, enamik neist jääb elu lõpuni üksikuks. Teenistuses olevad kumarid saavad 6000 ruupiat (1140 krooni) elatusraha ja 1000 ruupiat (190 krooni) õpetaja jaoks, pensionil olevad kumarid saavad 3000 ruupiat (570 krooni) pensioni iga kuu.

Lehma peetakse pühaks loomaks

Kohalike inimeste enamik elab vaeselt ja lihtsalt. Keskmiselt teenitakse 5000 – 10 000 ruupiat (950–1900 krooni) kuus. ­Korralikum korter maksab 4000 ruupiat (760 krooni) kuus. Keskmisest paremal elujärjel oleva taksojuhi kodu oli sisustatud ainult hädapärase mööbliga, puudusid vaibad, voodikatted ja muud luksuslikumad tarbeesemed. Aukohal oli õmblusmasin, millega pereema tarvilikke õmblustöid tegi. Kodu suurimaks luksuseks oli kehvapoolset värvilist pilti näitav televiisor, mille üle perepoeg silmanähtavalt uhke oli.

Külades elavad inimesed veelgi vaesemalt. Vaid umbes 40% majapidamistest omab elektrit. Tavaline on, et sead, lehmad, lambad jalutavad küla vahel vabalt ringi, inimesed pesevad tänavatel pesu, teevad süüa, naised koovad ja teevad näputööd, mehed nikerdavad puidust asjakesi.

Nepalis kogetu ja nähtu on niivõrd värvikirev, et sealt naastes mõistab täielikult, miks maailma tunnustatud reisiraamatud seda riiki turismimaana Aasia tipp-10s näevad. Esialgu on selle saavutamiseks vaja aga poliitilist stabiilsust ja ka riiklike hoiakute turistisõbralikumaks muutumist, sest kui sajalt turistilt ei üritata igal sammul kolme nahka võtta, võib järgmisel aastal selle asemel sada tuhat turisti kohale tulla.