Noorukit on käinud imetlemas juba üle 100 000 nepallase ja indialase. Et kogu see melu ei häiriks poissi, moodustasid kohalikud komitee, mis kontrollib, et Bamjanil oleks mõtluseks sobilik keskkond ja et austajad ei koormaks poissi oma kingitustega – uudistajad võivad teda vaadata umbes 50 meetri kauguselt. Kuid poiss pole õnnistus üksnes tema järgijatele – avatud on palju ajutisi poekesi ja lähedal asuvale Bara külale tuuakse annetusi rohkem kui kunagi varem.

Kas tõesti veedab noormees sellises tardunud mõtluspoosis ka öö (mil ta varjub kardinate taha) ning kas ta tõesti ei söö ega joo üldse.

Ühed väidavad, et poiss on olnud kõik need kuus kuud söömata, ja teised teavad, et ta siiski alguses olevat joonud puu juurtest valguvat piimalaadset nestet. Et teaduslikult on tõestatud, et inimene võib küll olla söömata nädalaid, kuid joomata vaid kuni neli päeva, siis on Bamjan hakanud huvi pakkuma ka teadlastele.

Kuna ka kohalikele on muutunud äärmiselt tähtsaks küsimus, kas poisi kujul on tõesti tegu Buddha reikarnatsiooniga, on rahvas palunud appi kohalikud võimud, et leida juhtunule seletus. Loosse ei ole selgust toonud ka kontaktid Bamjani perekonnaga. Poisi ema Maya Devi Tamang langes minestusse, kui talle öeldi, et poeg alustas mediteerimist määramata ajaks. Kuna poeg ei ole selle kuue kuu jooksul oma emaga kordagi rääkinud, jääb emal üle loota vaid kaitseinglitele.