Nii tulid kroonimündid

Ennesõjaaegsed Eesti kroonid-sendid telliti valitud kunstnikelt. Konkurssi ja rahvahääletust toona ei läbi ei viidud. Eesti Pank hakkas tegema ettevalmistusi sentide-kroonide vermimiseks kahekümnendate aastate teisel poolel. Marga-penni ajastu hakkas otsa saama. Rahaajaloolase Ivar Leimuse andmeil korraldati siis vaid rahasedelite kavandamise konkurss, metallrahade puhul seda vajalikuks ei peetud.

Uute müntide loomise tarvis valiti välja kindlad kunstnikud, kellele siis esitati tellimus. Nii hakkasid ühesendilist kavandama Günther Reindorff, Karl Burman ja Roman Nyman. Aprillis 1929 esitatud tööde hulgast tunnistati parimaks Reindorffi kavand – kunstnik oli juba võitnud ka rahasedelite konkursi. Reindorff kujundas veel hulga teisi Eesti münte. Kõik Eesti kroonid-sendid ongi loonud vaid kaks meest. Lisaks Reindorffile kujundas neid ka Georg Vestenberg, kusjuures mitmed mündid valmisid kahe kunstniku ühistööna.

Säilinud kavanditest on näha, et kunstnikud eelistasid ka siis üldtuntud kujundeid ning portreemünte tehti vähe. Reindorff näiteks kujutas ühekroonisel Eesti kaarti, Kadrioru lossi, viljapead ja oma võidukavandil hansakoge, millest hiljem sai siiski viikingilaev. Reindorff pakkus 1933. aastal välja ka ühe portreemündi, kuid C. R. Jakobsoni pildiga ühekroonine münt jäi kavandi kinnitamisele vaatamata teostamata.

Kirjutamisel on kasutatud Ivar Leimuse raamatut “Eesti Vabariigi rahad 1918-1992”.