Niisamuti meenutati Baltimaade okupeerimist, kallaletungi Soomele 1939, Ungari ülestõusu verist mahasurumist 1956 jm. Nende teemade esilekerkimine ei olnud üllatav, sest Juunikomiteed juhtis professor Birger Nerman, kes oli tuntud kui Eesti sõber. “Hruštšovi külaskäik on alandav seepärast, et ta on sama Nõukogude Liidu praegune juht, kes 1939. aastal halastamatult tungis kallale meie naabrile Soomele, kes reetlikult okupeeris balti riigid ja alistas veel kuus Euroopa maad. Ainult Baltimaadelt deporteeriti ligi miljon inimest, kelledest suur osa ei ole enam elavate kirjas,” kirjutas Nerman. Oma komitee, Eksiil-juunikomitee, lõid ka pagulased.  Komiteesse kuulus teiste hulgas ka arvukalt Eesti organisatsioone. Juunikomiteede ühine üleskutse oli: “Pöörake selg Hruštšovile!”

Mõrva pärast tagaotsitav

Et ta pole siin oodatud külaline, võis Nikitale selgeks saada juba enne, kui tema jalg Rootsi pinnale tatsas. Stockholmi saarestikus, kust Hruštšov oma laevaga läbi sõitis, olid väga paljud Rootsi lipud pooles vardas. Tõeline trall aga läks lahti Stockholmis.

Ööl vastu 23. juunit kleepisid Rootsi noored Stockholmi südalinna täis plakateid Hruštšovi otse- ja külgvaates fotodega ning pealkirjaga “Mõrva pärast tagaotsitav”. Plakatil olid kirjas Nikita tunnusmärgid, kuritegude loetelu ja hoiatus avalikkusele. Politsei nägi kurja vaeva, et linn plakatitest puhtaks saada.

Stockholmi kesklinnas Drottninggatanil asuvas suveniiriäris ilmus mõni päev enne Hruštšovi tulekut müüki eredaks värvitud puuskulptuur, mis äratas linlastes suurt tähelepanu. See kujutas põlvitavat Rootsi peaministrit ja talle avatud kätega vastu naeratavat Hruštšovi. Vene saatkond sai sellest kujust haisu ninna ning saatis kiiresti kohale ühe ametniku, kes kuju viiekordse hinnaga ära ostis tingimusel, et uusi juurde ei tehta.

Vahetult enne visiiti vahistas Rootsi julgeolekupolitsei Haga pargis 30aastase ungarlase, kes plaanitses koos oma kaaslastega rünnakut Hruštšovi vastu. Nad kavatsesid veoautoga valvest läbi kihutada ja Nikita röövida. Sel kombel pantvangi võetud Hruštšov taheti hiljem välja vahetada Ungari poliitiliste vangide vastu. Arreteeritud ungarlane aga vabastati peatselt, kuna ei suudetud tõendada, kas ta ka tõepoolest röövi kavandas.

Olukord Stockholmis oli nii pinev, et politseile anti koguni käsk: tulistada rahva pihta, kui miski peaks ähvardama Hruštšovi julgeolekut. Stockholmis keelati kõik tänavademonstratsioonid, kuulutustekampaania jm suured protestiaktsioonid.

Punalippe langes nagu loogu

Keelamised ei suutnud siiski Hruštšovi-vastaseid väljaastumisi ära hoida. Nikita Stockholmi jõudes lõigati läbi hulk punalippe hoidvaid nööre, kokku langes seetõttu üle 60 Nõukogude riigilipu. Peagi teadis kogu Rootsi, et lõikaja oli 44aastane aiatööline Karl-Erik Johansson Stockholmist, kes oli veendunud patsifist ja võitles kõikide diktatuuride vastu.

“Võtsin aiatöönoa ja lõikasin läbi ühe lipu nöörid. Ükski inimene ei reageerinud. Läksin kümme meetrit edasi uue lipuvarda juurde ja tegin sama. Vahepeal oli kolm politseinikku kohale tulnud ja vaatasid maha lõigatud sovjetilippe. Läksin neist mööda järgmise lipuvarda juurde ja lõikasin ka selle lipu maha. Nüüd viidi mind politseijaoskonda, kust sain vabaks pärast ülekuulamist,” jutustas mees ise.

Järgmisel õhtul läks Johansson jälle linna peale lippe lõikama. Ta viidi uuesti politseisse. Vabanedes lubas mees: “Ma jätkan Vene lippude mahalõikamist.” Johansson pidas sõna ning juba järgmisel päeval lõikas ta jälle lippe maha.

Hruštšovi visiidi kangelaseks sai aga väike põrsas, kes Stockholmis kuningalossi juures triblama lasti. Ta tõsteti ühest sõiduautost välja vahetult enne seda, kui Hruštšov läbi linna sõitis. Põrsa ümber oli seotud punane lehv ja tema mõlemale küljele oli joonistatud Hruštšovi nägu. Politseinikud nägid suurt vaeva, enne kui neil õnnestus väle loom kinni püüda. Põrsa-idee pärines arvatavasti Taanist, kus Hruštšov enne Rootsit käis. Nimelt oli Nikita seal üht seafarmi külastades uhkelt öelnud: “Nõukogude Liidus on sead sotsialismi teenistuses.” Kinni püütud põrsas viidi Enskede tapamajja koheseks tapmiseks.

Vaenulik vastuvõtt ei jäänud Rootsi politsei pingutustele vaatamata Hruštšovile märkamata. Eriti vihastas Nikitat see, kui paguluses elavad ukrainlased ja grusiinid asetasid tema saabumispäeval pärja Karl XII sarkofaagile Riddarholmi kirikus – kahetsusega, et Rootsi kuningas Poltaava lahingus venelasi ei võitnud. Hruštšov reageeris sellele oma kõnes Göteborgi raekojas. Ta küsis Rootsi peaministrilt poolnaljatades: “Kas te tahate sõda, härra Erlander?” ning nimetas pärja asetajaid kaabakateks.

Hruštšov käsitles oma kõnedes korduvalt ka Balti riike, väites, et Rootsis on levinud vale arusaam, justkui need riigid oleksid okupeeritud. Stockholmi raekojas pidulikul õhtusöögil seletas Nikita, et Balti riigid on nüüd Nõukogude riigi lahutamatu osa ning kiitles: “Oodake vaid, kui kord Balti põllud väetist saavad, siis ületatakse ka Rootsi põllumajandus.”

Hruštšovi külaskäik andis ainet paljudele anekdootidele, kus irvitati nii Nikita kui ka tema Rootsi “sõprade” üle. Näiteks:

Hruštšovi vastuvõtjate hulgas polnud näha kaitseminister Anderssoni. – Pole ka vaja, Hruštšov teab Rootsi sõjaväest juba kõike Wennerströmi (rootslane, kes spioneeris venelaste heaks) kaudu.

Sellist politseihulka pole Rootsis varem nähtud kui Hruštšovi ümber. – Aga Rootsis pole varem ka nii suurt roimarit nähtud.

Långholmeni vanglas moodustati Hruštšovi vastuvõtukomitee: esimees Vene kindralmajor Wennerström ja liikmed mereväespioon Andersson ja maaväe oma Enbom. Ajapuudusel aga ei jõudnud Hruštšov neile visiiti teha. Küll aga olevat ta lubanud neid meeles pidada ordenite jagamisel.

Rootslastele meeldis Lenin

Aprillis 1970 tähistasid Nõukogude Liit ja kogu sotsialismi leer Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva. Üllataval kombel peeti punaimpeeriumi rajaja sünnipäeva ka Rootsi Kuningriigis, kus ometi pidanuks nimetatud isiku kuriteod juba hästi teada olema. Stockolmis asuv Rootsi Postimuuseum koguni lasi Lenini juubeli puhuks valmistada eritempli, millest eesti jt pagulased said varakult aimu. Nad trükkisid leinaraamis ümbriku Lenini tsitaadiga, mis õigustas kommunismi võidu nimel isegi 9/10 rahva hävitamist. Sinna juurde lisati riikide nimekiri võimalike ohvrite arvuga. Sellele ümbrikule kleebiti Rootsi margid, mis tembeldati Lenini eritempliga. Ümbriku-aktsioon muutis naeruväärseks Lenini sünnipäeva tähistamise Rootsis, nii nagu põrsa-lugu kuus aastat varem Nikita Hruštšovi külaskäigu kuningriiki.