Nikolai Uspenski kaitses putšiste
Kui Rootsi ajakirjandus toona saadik Nikolai
Uspenskilt küsis, miks ta oli putši kaitsnud, siis vastas ta, et
alguses räägiti talle, et president on haige ning sellepärast
oli loomulik, et asepresident võtab võimu üle. Uspenski toon
oli optimistlik ja kaitsev: “Gorbatšovi peale keskendus
meeletu surve ning ma ei imesta, et tal tekkisid tervisega probleemid. Ma ei
saa kinnitada [telekanal] CNNi väiteid, et ta kannatab kõrge
vererõhu all, sest ma pole ametlikult selle kohta midagi lisaks kuulnud
peale esimese informatsiooni, mida ma sain samadest allikatest nagu teisedki
– televisioon, raadio ja ajalehed.”
Joobnud ja värisevate
kätega putšistide segane jutt teleekraanil ei tekitanud Uspenskis
samuti mingit kahtlust: “Ma usun, et muudatused on tehnilise loomuga.
Asepresident võtab ameti üle, kui president on haige, nii nagu see
oleks toimunud ka USAs. Uus valitsus on lubanud, et reformid
jätkuvad.”
Uspenski jutust selgus, et tal puudus sisuline info
tegelike sündmuste kohta. Ta ütles naiivselt, et see oli olnud
ametlik versioon ning ta ei näinud mingit põhjust, miks tal peaks
olema erinev arvamus.
Rootsis hea eluga harjunud Uspenski leidis teisigi
põhjusi putšistide kaitsmiseks: “Elu on Nõukogude
Liidus muutumas väga raskeks ning eksisteerib kõrgendatud oht
kaose, kodusõja ja isegi nälja tekkimiseks. Kõige
tähtsam on see, mida öeldi uue valitsuse pressikonverentsil Moskvas
– et reformide poliitika jätkub, et välispoliitika
jääb muutumatuks ning et juba tehtud kokkulepped säilitavad
jõu.”
Rootsi ajakirjanik Bergström kommenteeris toona,
et endine Nõukogude suursaadik Rootsis Boriss Pankin, kes oli
putši ajaks juba tööle asunud Prahasse, distantseeris
ennast putšist kohe pärast selle algust. Pankin kinnitas, et ta
võttis suure riski, kuid et ta pidi tegema seda, mida
südametunnistus talle ütles. Uspenski sõnad aga tunnistavad,
et ta ei kuulunud kõige paremini informeeritud või
analüüsivõimelisemate diplomaatide hulka: “Ilmselt
teadis Boriss Pankin midagi, mida mina ei teadnud.” Samuti
möönis ta, et oleks pidanud aimama, mis on juhtunud, kuid tal ei
olnud piisavalt informatsiooni. Eesti Ekspressile ütles Uspenski
kolmapäeval, et pidi putšiste toetama sellepärast, et oli
Nõukogude Liidu saadik.
Igaks juhuks otsustas Uspenski toona ennast
Gorbatšovist distantseerida. Küsimusele, kas ta saadikuna on
president Gorbatšovi isiklik esindaja, vastas ta: “Jah, kuid samas
ka välisministri nõusolekul.”
Pärast putši
kokkuvarisemist hüppas Uspenski taas kiiresti võitjate poolele:
“See (putši kokkuvarisemine) täidab mind tugeva usu,
rõõmu ja uhkusega selle tulemuse üle, inimeste ja
Gorbatšovi üle.”
Uspenskilt küsiti pärast
putši ka, kas Rootsi kriitika Nõukogude Liidu tegevuse kohta
Balti riikides on tekitanud talle piinlikke momente. Kogenud diplomaat
vastas nii: “Ei, sugugi mitte. Eri poliitikud peavad ütlema
erinevaid asju, sest nad esindavad oma erakondi. Kuid midagi sellist pole
(Rootsi) ametlikus poliitikas märgata olnud.”
Kui Uspenskilt
seejärel küsiti, kas ta on oma tulevase karjääri
pärast mures, imestas ta: “Ei, miks ma peaksin olema?”